Download
1 / 34
340 likes | 707 Views
Kontrolltöö. 1 µ M = ………………………...................…. nM 1 µ m = 10 -6 m 1m = 10 6 µ m 1 nm = 10 -9 m 1m = 10 9 nm 1 µ M = 10 -6 M · 10 +9 nM = 10 3 nM µ > n, vahe on 10 3 korda -> 1 µ M = 10 +3 nM. 0.25 mm 2 = ……………………….........…. µ m 2
E N D
1 µM = ………………………...................…. nM 1 µm = 10-6 m 1m = 106µm 1 nm = 10-9 m 1m = 109 nm 1 µM = 10-6 M ·10+9 nM = 103 nM µ > n, vahe on 103 korda -> 1 µM = 10+3 nM
0.25 mm2 = ……………………….........…. µm2 0.25 mm2 = 0.25 (10-3 m)2· (106µm)2 = 0.25 106µm2 1µm = 10-6 m 1m = 106µm Jää sulamissoojus on 80 cal g-1. Esitage see ühikutes J mol-1 80 cal g-1 = 80 · 4.19 J g-1 = 80 · 4.19 · 18 = 6033.6 J mol-1 1 mol H2O => 18 g 1g H2O=> 1/18 mol
Mitu korda ja mitme % võrra kasvas teie kehakaal, kui 50-le kilogrammile tuli 10 kg juurde? 60 kg : 50 kg = 1.2 korda Kaal muutub võrreldes esialgsega (10 : 50) ·100% = 0.2 · 100% = 20%
Millisel ajahetkel sõiduki kiirus on kõige suurem? Põhjendage Kiirendus on 15 s positiivne, pidurdamist ei toimu, kiirus ainult kasvab.
Töö on ühelt kehalt teisele energia ülekande viis. Energia/töö on skalaar Kui keha liigubjõu toimel teise kohta, siis öeldakse, et see kehale rakendatud jõud on teinud tööd. Ülekantud energia (töö) arvutatakse jõu ja selle jõu mõjumise suunas läbitud teepikkuse korrutisena Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga (energia tarbimise kiirus) Liikuva keha kineetiline energiasõltub keha liikumise kiirusest. Energia jäävuse seadus käib kogu energia, mitte eraldi potentsiaalse või kineetilise energia komponendi kohta.
6. Mis on toit? Kvaliteetse energia ja kasutuskõlblike molekulide allikas, mida on vaja elutegevuse läbiviimiseks Millistest põhimolekulidest moodustub imetajate toit? C, H, O, N
Võttes aluseks keskmise õppuri energiakulu W-des (siia peate arvu ise panema100W) arvutage, kui palju toitu (kg-des) tuleb 5-aastase õpinguperioodi jooksul omastada (toidu arvestuslik energiasisaldus on 2000 kcal/kg). 100 Js-1·3600s ·24h ·365p · 5a/4.19J cal-1 = 37.6 ·108 cal 5a jooksul 37.6 ·108cal / 2 ·106 cal kg-1= 1880 kg 5 a jooksul Kas võrreldava energiakoguse ostmine elektri kujul tuleb odavam või kallim kui toidu supermarkitist ostmine? Inimese võimsus on ~ 100W=100 J/s Ööpäeva jooksul kulub 100*3600*24= 8.64 106 J (24h) 1 kWh= 3.6 106 J maksab 0.14 EUR 8.64 106 J on 2.4 kWh, mis elektrina maksaks 0.34 EUR 24h jooksul tarbitav toit maksab rohkem
Ühik kWh on energia, mitte võimsuse ühik Kõikidel elektriseadmetel on kirjas nende poolt tarvitatav võimsus. Näiteks: Mikser - 500 W Praeahi - kuni 2000 W Arvuti - kuni 400 W Triikraud – 500 kuni 2000 W Elektripliit – max 10000 W Mikrolaineahi – 800 W Kilovatt on võimsuse ühik = 1000W. Kilovatt-tund on energiaühik. Üks kilovatt-tund on energia, mida tarbib (või toodab) võimsusel üks kilovatt töötav masin ühe tunni jooskul. 1 kWh = 1000 Js-1·3600 s = 3.6·106 J Kui praadisite liha praeahjus 1.5 h, siis tarbisite 2 kW ·1.5h = 3 kWh ≈ 11·106 J elektrienergiat
Eriti huvilistele: ühik amper-tund (Ah) Ühik amper-tund ei ole energia ega võimsuse vaid elektrilise mahtuvuse ühik. 1 Ah tähendab, et patarei kindlustab voolu 1 A 1 tunni jooksul, või 0.1A 10 tunni jooksul, või 100A 0.01 h jooksul. Mahtuvus amper-tundises on kirjas kõikidel auto akumulaatoritel, näiteks, 60 Ah. Autos starteri vool saab olla, näiteks, 180 A (1 sekund). Sõltuvalt tulede ja ahju kasutamisest, voolutugevus sõiduauto elektrisüsteemis võib olla 5-50 A. Kuigi arvud on hirmuäratavalt suured, nad ei ole ohtlikud, sest pinge auto elektrisüsteemis on 12V ja (nagu te mõõtsite ja arvutasite praktikumis) inimest läbiv vool = 12V/ takistus(mis on sadades kΩ).
Võrrelge Päikeselt Maale kiiratud energiahulka Maa poolt tagasikiiratud energiahulgaga. Selgitage oma mõttekäiku.
Atmosfääri nähtused Miks näeme taevast sinisena? Kiirguse hajumine õhu molekulidel toimub ~λ-4, mida lühem lainepikkus, seda rokem kiirgus hajub. Miks siis taevas ei ole lilla? Lillat kiirgust on Päikese spektris suhteliselt vähe ja silma tundlikus on selles piirkonnas ka väiksem Silma värviretseptorite tundlikus
Päikesetõusu ja loojangu erievad värvid
Maa raadius on 6400 km, 80% atmosfääriõhust on 10 km paksuses kihis. Õhtul ja hommikul vaatame Päikest läbi 5x troposfääripaksuse õhukihi. Hommikul on õhk puhas, õhtul niiske ja tolmune.
Mis nähtusega on tegemist? päikesevarjutusega
38. Vee aurumissoojus on 560 cal g-1. Kui kaua tuleb vett keeta võimsusel 1 kW et 1 l vett täielikult aurustuks? 1 l vett on 1000 g. Selle aurustamiseks kulub 560000 cal. Võimsus 1 kW = 1000 J s-1 = 240 cal s-1. 560000 cal genereeritakse 560000/240 = 2333 s = 38.9 min jooksul = 38 min 54 s. 1 cal = 4.18 J
21. Üks liiter vett soojendatakse 1000 W keeduspiraali abil. Kui kaua aega kulub vee keema minekuni kui algtemperatuur oli 10 °C? Vee (eri)soojusmahtuvus (energia, mis kulub ühikulise massi aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra) on 1 cal g-1 °C-1= 4.18 J g-1 °C-1. Keemiseni soojendamiseks on vee temperatuuri vaja tõsta 100 – 10 = 90 °C võrra. 1 l vett on 1000 g, järelikult soojusenergiat kulub 1000x90x4.18 = 376200 J. Spiraal võimsusega 1000 W eraldab 1000 J s-1 . Keema-ajamiseks vajalik aeg on siis 376200 / 1000 = 376.2 s = 6 min 16 s. Kalori definitsioon: 1 cal on energia, mis kulub 1 g H2O temperatuuri tõstmiseks 1 °C võrra.
. Kui kaua võib põleda 200-vatine pirn selle energia arvel, mis saadakse ühe milligrammi aine (hüpoteetilisel) täielikul muundumisel energiaks? E=mc2, N = A / t m = 0.1 mg N = 200 W c = 300 000 km/s
Eksamiküsimused: Formuleerige sõnades elektrivälja potentsiaalse energia sõltuvus kehadevahelisest kaugusest. Elektriväljas oleva keha potentsiaalne energia avaldub kui Kas energia kauguse suurenedes kasvab või kahaneb? Tehke joonis. sõltub laengutest, samanimeliste korral kasvab, erinimeliste korral kahaneb...
Elektriväli • Analoogiliselt gravitatsioonivälja näitega, laengu liikudes elektriväljas raadiuselt ra raadiusele rl teeme tööd:
Elektrivälja potentsiaalse energia sõltuvus kehadevahelisest kaugusest Tõukuvate (samanimeliste) laengute korral muutub potentsiaalne energia positiivsemaks. Tõmbuvate (erinimeliste) laengute korral muutub potentsiaalne energia negatiivsemaks. Teljed: y – potentsiaalne energia, x – kaugus, r
Sarnased, kuid erinevad • Gravitatsioonjõud on alati tõmbejõud, • elektrilised jõud võivad olla nii tõmbe- kui tõukejõud. • (ii) Elektrilised jõud on ka väga tugevad ületades • gravitatsioonijõude aktuaalses energia piirkonnas rohkem kui • 40 suurusjärgu võrra.
Elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe on üks V kui laengu üks C viimisel ühestpunktist teise tehakse tööd üks J. 1 J = 1C ·1V Ühe elektroni viimisel läbi potentsiaalide vahe üks volt tehakse tööd üks elektronvolt. 1 eV = 1. 6021·10-19 C ·1V Energeetiliselt on siis elektronvolt dzaulist niisama palju kordi väiksem kui elektroni laeng on väiksem kulonist, seega 1 eV = 1. 6021·10-19J. Silm näeb ‘valgust’, mis on defineeritud kui elektromagnetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 400-700 nm, ehk kvandi energiavahemik 3.1 kuni 1.8 eV.
Elektronvoltoli töö, mida tuli teha, et elektron viia ühe voldi võrra negatiivsemale potentsiaalile: 1eV=1.602·10-19 J. Kui viime terve mooli elektrone 1V võrra kõrgemale energiale, teeme tööd 1.602·10-19 ·6.023·1023=96480 J mol-1V-1 See arv on tuntud Faradayarvuna ja tähistab tööd, mida tuleb teha, et üks mool elektrone viia läbi potentsiaalide vahe 1V.
Varsti on eksam... ...aga olge tublid ja saate hakkama
