1 / 10

Ajakirjandus Eestis

Ajakirjandusžanrid ja nende keelekasutus. K. Kerge (TLÜ), 28. sept 2009 Ajakirjanduskeele seminar: tulevane keeleseadus , ÕS. Ajakirjandus Eestis. Avaliku sfääri osa Mitme kanaliga, paljude žanrite ja allžanritega eesti ja muude keelte kasutusvaldkond

laasya
Download Presentation

Ajakirjandus Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ajakirjandusžanrid ja nende keelekasutus.K. Kerge (TLÜ), 28. sept 2009Ajakirjanduskeele seminar:tulevane keeleseadus, ÕS

  2. Ajakirjandus Eestis • Avaliku sfääri osa • Mitme kanaliga, paljude žanrite ja allžanritegaeesti ja muudekeeltekasutusvaldkond • Lahutamatu internetistja reklaamistkui omaette keelekasutusvaldkondadest = üleilmastumise tunnustega • Suuline ja kirjalik, interaktiivne või ei

  3. Tekstide liigitamine • Kasutussfäärid (M. Foucault’ järgi): isiklik, avalik, haridus- ja töösfäär • Eesmärgistus esteetiline (ajakirjanduses harv, aga esineb) või pragmaatiline • Pragmaatiline orientatsioon: institutsionaalne või ajaviiteline (ajakirjanduses mõlemad) • Keelekasutuses ühine alus: AINULT häälikuõigekiri, kunst/kirjasläng mängib ka sellega

  4. Kunst • Esteetiliselt eesmärgistatud fiktsioon • Sageli tõlkeline • tõlkekvaliteedi probleemid • subtiitrite problemaatika • muus osas ei allu regulatsioonile

  5. Institutsionaalne jm asjalik infovahetus meedias • Ametlikud teadaanded jm kindla institutsiooni nimel avalikkusele suunatud teave, k.a veebis (kodanikud, residendid või nende rühmad, nt tarbijad vm õigussubjektid) >KS • Pressiteated, kommenteerimata uudised jms >KS?

  6. Asjalik infovahetus • Muud asjalikkust taotlevad žanrid (esiplaanil sisu, mitte suhtumine ega teksti looja isikupära), nt kasvatus-, tervise-, tarbija-, õigusnõuanne vms > ei vaja regulatsiooni, aga võib reguleerida

  7. Arvamused ja ajaviide • Isikupära esiplaanil • Ei luba regulatsiooni

  8. Keeleseaduse eelnõu • § 25 lg 2>PREAMBULISSE • (a) Eesti keele kasutamist avalikus, töö- ja haridussfääris reguleeritakse, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on[isikute õiguskaitse - PS? ei ole avalikes huvides?,] ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. • (b) Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

  9. § 21. Seaduse reguleerimisala (2) Äriühingute, mittetulundus-ühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjateeesti keele kasutamist avalikus, töö- ja haridussfääris reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus.Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

  10. § n. [Töötajate keeleoskusnõuded] (?) Eesti keele oskust nõutakse töötajatelt § x lõigete a ja b alusel. Eesti keele oskuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

More Related