1 / 10

LINNUD

LINNUD. Võru I Põhikool 7. klass Ülo Rästa. Keda nimetatakse lindudeks?.

kory
Download Presentation

LINNUD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LINNUD Võru I Põhikool 7. klass Ülo Rästa

  2. Keda nimetatakse lindudeks? Selgroogsete hulgas on klass Linnud(Aves) liigirohkuselt teine. Maailmas on teada ligikaudu 8600 linnuliiki. Kokku arvatakse linde olevat 100 miljardit isendit. Eestis on kohatud üle kolmesaja liigi, kes jaotuvad kahekümnesse seltsi.

  3. Milline on lindude välimus? Lindudel on ainuomane voolujooneline keha. Nende keha katavad suled. Paljud linnud on väga värvikireva sulestikuga, teised on aga oma tagasihoidliku välimuse tõttu looduses vaevu märgatavad. Esijäsemed on muundunud tiibadeks. Peale väheste erandite suudavad kõik linnud lennata. Tagajäsemed on enamasti neljavarbalised. Lõualuudest on moodustunud nokk. Lindude kehakaal varieerub suurtes piirides. Suurimad teadaolevad linnud on kaasajal jaanalinnud (kehamassiga kuni 150 kg), kõige pisemad aga koolibrid (alates 1,6 grammist). Eesti lindudest on suurim kühmnokk-luik (kuni 13 kg) ja väikseim pöialpoiss (alates 3,5 grammist).

  4. Kuidas linnud liiguvad? Enamik linde on lennuvõimelised. Lendamiseks kasutavad nad sulgedega varustatud tiibu, mida liigutavad massiivsed rinnalihased. Lendu aitab juhtida saba. Lendamist soodustab ka lindude kerge, suures osas kokku kasvanud luustik ning kiire seedimine. Maapinnal käimiseks kasutavad linnud tagajäsemeid - jalgu. Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suudavad kulgeda nii vees, õhus, kui maismaal, kuid enamik on siiski seotud ühe või kahega neist keskkondadest.

  5. Kus linnud elavad? Paljud linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, need on paigalinnud, teised aga rändavad ebasoodsate ilmastikutingimuste saabudes mujale, neid nimetatakse rändlindudeks.

  6. Mida linnud söövad? Lindude toitumisharjumused on väga erinevad: nad söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Seda hangivad nad õhust, veest või maismaalt. Lindudel puuduvad hambad - toit peenendatakse alles maos. Et linnud vajavad palju energiat, siis on nende toidutarvidus suur. Eriti rohkesti vajavad nad seda talvel, kui energiat on vaja kehatemperatuuri hoidmiseks, samuti ka rände ajal, kui palju energiat kulub lendamisele. Mõned väiksed linnud peavad ööpäeva jooksul sööma ära rohkem toitu, kui nad ise kaaluvad.

  7. Millised on lindude peamised meeleelundid? Meeleelundid on lindudel ebaühtlaselt arenenud. Lindude juhtivaks meeleks on nägemine. Samuti kuulevad nad väga hästi. Väga nõrgalt on lindudel arenenud haistmiselundid - enamik linde ei erista lõhnu.

  8. Millised linnuliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, kes on iseloomulik meie arvukatele maa-asulatele. Kõige tavalisemad on puistutes elavad metsvint ja salu-lehelind. Suurematest lindudest on enimlevinud naerukajakas ja sinikael-part. Röövlindudest võib kõige sagedamini kohata hiireviud. Mandri-Eesti külades on arvukas valge-toonekurg. Eesti asub mitmete lindude rändeteedel. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule, sinikael-parte, valgepõsk-laglesid ja rabahanesid. Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata.

  9. Milles seisneb Eesti lindude tähtsus? Linnud väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu- ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud peaaegu kõikides meie ökosüsteemides olulist osa. Linnud on olulised ka bioindikaatoritena, et jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit.

  10. Millised tegurid mõjutavad Eesti linde? Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Inimasulate tekkimine ja kasvamine on mõjutanud paljusid linde kolima üha enam inimeste lähedusse. Seda on soodustanud ka pesitsusvõimaluste loomine. Taimekaitsevahendite ning teiste kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja ka üldine looduse reostamine on Eesti linnustikule kahtlemata oluliselt negatiivset mõju avaldanud. Eestis on 222 linnuliiki looduskaitse all.

More Related