1 / 11

Viimaste põhikooli- ja gümnaasiumiõppe õppekavauuendustega seotud põhilahendus e d Soomes

Viimaste põhikooli- ja gümnaasiumiõppe õppekavauuendustega seotud põhilahendus e d Soomes. Õppenõustaja Liisa Jääskeläinen. Õppekavaarenduse alane seminar Tallinn 10. - 11.4.2008. Õppekavauuenduse üldised põhjused – sama, mis hetkel Eestis?.

kordell
Download Presentation

Viimaste põhikooli- ja gümnaasiumiõppe õppekavauuendustega seotud põhilahendus e d Soomes

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Viimastepõhikooli- ja gümnaasiumiõppe õppekavauuendustega seotud põhilahendused Soomes Õppenõustaja Liisa Jääskeläinen Õppekavaarenduse alane seminar Tallinn 10. - 11.4.2008

  2. Õppekavauuenduse üldised põhjused – sama, mis hetkel Eestis? • ühiskondlike uuenduste vajadus – poliitiline surve • uus teadusteave → õppeainete kursused • seadusandluse uuendumine (mitte ainult haridusalane) • rahulolematus õpitulemustega • uus arusaam õppimisest • uued tehnilised ja muud ressursid • uued innovatsioonid

  3. Soome õppekavasüsteemi tähtsamad sõlmpunktid • Juhtimissüsteem, mis rajaneb seadustes ja õppekava alustes seatud eesmärkidel • KOVidel on vastutus ja iseseisev otsustusõigus koolielu korraldamise osas • Riigi, KOVi ja kooli tasandi pidev vastastikune mõju • Õpetajatel on täita tähtis roll kõikide õppekavaküsimuste lahendamisel kõikidel tasanditel • Õppekava on mitte niivõrd produkt, kuivõrd protsess; see omab tähtsat rolli õppeprotsessi arengus

  4. Põhihariduse õppekava aluste tähtsamad muutused 1970-2004 • KOVi, kooli ja õpetaja roll; riigi, KOVi ja kooli vaheline koostöö õppekava koostamisel • Ühtne põhiharidus • Kodu ja kooli koostöö, koostöö teiste osapooltega • Kooli tegevuskultuuri, õpikeskkonna ja töötavade tähendus • Individuaalse õpiabi, eriõppe ja õpilase heaolu tagamise (oppilashuolto) tähendus • Õppekava kui õpetaja töövahend

  5. GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ALUSTE PÕHIJOONED 2003 • Põhiväärtused, õpetuse üldhariv iseloom • Tegevuskultuuri määratlemine • Üleriigiliste läbivate teemade määratlemine • Kohustuslike ja süvaõppe kursuste eesmärkide ja õppesisude täpsustamine • Kursuste ühised nimetused, koodid ja numeratsioon • Õppija toetamine: eritugi, õpilase heaolu, õpetuse korraldus ning kodu ja kooli koostöö • Õpilase õppimise hindamise täpsustamine

  6. Õppekavasüsteemi tasemed Põhikooliseadus 1998 RN: Riiklikud eesmärgid ja tunnijaotus 2001 Õppekavaalused 2004 (KV) Õpetajate põhi- ja täiendkoolitus (ülikoolid, Oph, KOVid) Õppekavad (KOVid, koolid) Õpikud ja muud materjalid (kirjastajad, Oph) Õpetamine ja õppimine

  7. Gümnaasiumi õppekavaalused noortele 2003 ja täiskasvanutele 2004 (KV) Õpetaja- koolitus (ülikoolid, KV, KOVid) Õppekava (koolituse korraldajad, gümnaasiumid) Lõpu- ehk ülikoolieksam + gümnaasiumi lõputunnistused (diplomid) Õppematerjalid (kirjastajad, KV) Õppe- ja kasvatustöö gümnaasiumis

  8. Õppekavaalustekoostamisprotsess 2001 - 2003 Koolivalitsus Juhtiv rühm 21 rühma koostöö 115 (1/4) gümnaasiumiga üldküsimuste rühm - koosolekud, seminarid - rühmadesse kuuluvad huvigruppide esindajad - tagasiside projektidele, selge ajakava

  9. Gümnaasiumi õppekava alused – dokumendi sisu • Õppekava • Gümnaasiumiõppe ülesanne ja põhiväärtused • Õppe rakendamine • Õpilase juhendamine ja toetamine • Õpieesmärgid ja õppesisud • Õpilase õppimise hindamine Lisad (4)

  10. Kohaliku õppekava koostamise põhimõtted • Võta arvesse tegevuskeskkond, väärtusvalikud, oskused, eriressursid • Kohalik eripära on lisaressurss: loodus ja keskkond, keeleolukord, ajalugu, majandus- ja kultuurielu • Kontaktid eri valdkondade spetsialistide vahel – elulähedus, sügavus • Koostöö sidusrühmadega – ühiskondlik tähendus, seotus • Eesmärgid: • vastastike mõjude mitmekesistamine • tegevuskultuuri arendamine • ressurside paindlik ja tõhus kasutamine

  11. Vormistamise viisidest ja struktuurist- näiteid peatükist “Läbivad teemad” (gümnaasium) Määratlus (eesmärgi kirjeldus, oluline põhiteave) Läbivad teemad on ühiskondlikult märkimisväärsed õppe- ja kasvatuslikud väljakutsed. Samas aga... Eesmärgid Õpilane oskab • näha ja analüüsida tänapäeva ilminguid ja tegevuskeskkondi • esitada põhjendatud käsitust tulevikust, mille poole püritakse … Põhisisu Kõigile gümnaasiumidele ühised … Juhend õppekava koostajatele (kui on vajadus)

More Related