1 / 17

Aju verejooksud

Aju verejooksud. Natalja Semjonova. Aju verejooksud. Kõige levinumad ajuveresoonkonna haiguse d: ajutromboos (40% juhtudel) ja ajuemboolia (30%), järgneb peaaju verejooks (20 %)

kira
Download Presentation

Aju verejooksud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ajuverejooksud NataljaSemjonova

  2. Aju verejooksud • Kõige levinumad ajuveresoonkonna haigused: ajutromboos (40% juhtudel) ja ajuemboolia (30%), järgneb peaaju verejooks (20%) • Ajuverejooksudtekivadsageliliiklustraumadekorral; arteriaalsete ja arteriovenoossete anomaaliate korral (aneurismid); verehaiguste, ajukasvajate jm. haiguste tüsistusena • Meestearvulineülekaal • Suurem osa haigetest vahemikus 20-45 aastat • Eraldi rühma moodustavad sünnitraumad

  3. Kolju anatoomia: a-koljuluu; b-dura mater; c-arachnoidea; d-subarahnoidaalruum; e-pia mater. Hemorraagia tüübid: 1-interventrikulaarne; 2-subduraalne; 3-subarahnoidaalne; 4-epiduraalne.

  4. Epiduraalnehemorraagia(EDH) • Epiduraalsedverejooksudesinevadkoljuluuperiostijakõvakelme(dura)vahel. Seegakõvakelme peal. • Sünnitrauma puhused subduraalsed verevalumid sagedamini tentorium cerebelli piirkonnas. Falx cerebri hemorraagiaid tunduvalt harvem - mõelda vägivalla võimalusele, meningiidijärgsele seisundile (Haemophilus influenzae jt.).

  5. Eristatakse 3 tüüpi EDH: • Kelme arterite harudest ( a. meningea media ); • Kõrvakelme pindmisest veenidest ja diploe veenidest; • Siinustest ja siinustesse kulgevatest veenidest. EDH moodustavad ligi 20% kõikidest koljusisestest verejooksudest. Kliiniliselt kutsuvad esile ajukoe kompressiooni. Aju kompressiooni sümptomaatika võib olla erineva raskusega ning kujuneda aju kommotsiooni või kontusiooni foonil. galea aponeurotica diploe sinus sagitalis superior

  6. Sümptomaatika • Teadvuse häired • Algul võib esineda nn. selge periood (3-6t.) • Pupilli laienemine kahjustatud poolel. Lõpuks ei reageeri valgusele, jääb liikumatuks • Vastaspoolne hemiparees • Süvenev uimasus • Arefleksia, atoonia • Bradükaardia, arütmia • Vererõhu langus • Niitjas pulss • Pindmine hingamine,apnoe

  7. KT-s kaksikkumera läätse kujuline hüperdensne, tõusnud tihedusega (valge) ala luu ja ajukoe vahel

  8. Subduraalne verejooks (SDH) • Subduraalne verejooks lokaliseerub kõvakelme (dura) alusi. Seega kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahel. • SDH moodustavad 40% koljusisestest verejooksudest • SDH puhul on tegemist venoosse verejooksuga ja seetõttu kujuneb kliiniline pilt mõne päeva jooksul • Sageli vanematel, kellel aju atroofiline • Pupillilaienemist esineb harvem, tekib parees ühes jalas või hemiparees (jalades) • Suured hemorraagiad on aga on tavaliselt fataalsed (komprimeerib ajutüve ja IV vatsakest).

  9. Subduraalse hemorraagia ajupoolne kontuur on nõgus

  10. Subarahnoidaalnehemorraagia(SAH) • Lokaliseerubämblikvõrkkestajapehmekelmevahel. Seegaämblikvõrkkestaalusi. • Käesoleval ajal peetakse spontaansete SAH-de peamisteks etioloogilisteks faktoriteks arteriaalsete ja arteriovenoosseid aneurisme, mis on 40-80% SAH juhtudest • Põhjuseks võiks olla hüpertoonia, ateroskleroos, leukeemia, aneemia, trombotsütopeenia; koagulatsiooni defekt; maksahaigused; hemofiilia • Veresoonte haigused – purpur, kollagenoosid.

  11. Kliiniline pilt • Sisemise unearteri aneurismid põhjustavad n.oculomotoriusˇe pareesi koos lokaalse fronto-orbitaalsete valuga • Eesmise ajuarteri aneurism – psühhika häired, jalgade parees, nägemiseteravuse langus ja hemianopsia • a. cerebri media aneurism – vastaspoolse jalade halvatus ja kõnehäired • Vertebrobasilaarsüsteemi aneurismid – düsartria, nüstagm, ataksia, perifeerse n.trigeminusˇe ja n.facialsˇe pareesi

  12. Haiget on vaja opereerida esimese päeva jooksul ehk kohe, kui angiograafia on saadud • Ravikomponendiks on intrakraniaalset rõhku alandav ja tursevastane ravi • Kestva lamarežiimi tingimustes tuleb suurt tähelepanu pöörata adekvaatse põetusele, eriti teadvuse häiretega haigete puhul • 20-25% sureb vahetu verejooksu ajal

  13. MRT uuring: aneurüsm

  14. Intratserebraalsedhemorraagiad • Üldiselt on põhjuseks hüpertoonia, mis põhjustab muutusi aju väikeste veresoonte seintes • Võib olla põhjuseks ajukasvaja, mis ei ole tekitanud sümptomeid • Arteriovenioossed malformatsioonid võivad olla eriti noore patsiendi ajuverejooksu põhjuseks • Ajusisesehemorraagiaraskeim vorm on intraventrikulaarne hemorragia (IVH) Raskeimsünnitrauma!

  15. Sümptomid • Äkiline ühe kehapoole halvatus, millega võibkaasnedateadvustasemelangusvõiteadvusetusja krambihoog, mis on tihti fokaalne • Hemisfäärisisesehemorraagiakorraltihtinägemisväljaväljalangemine, kõnehäirevõi suunataju häiruminesamutimuudkõrgemanärvisüsteemitalitlusehäired • Kuiverejookslevibliikvoriruumidesse, arenebkuklakangestus • Väikeajuhemorraagia: peapööritus, oksendamine,ataksia ilma jäsemete halvatuseta, kitsadpupillid, VI kraniaalnärviparees • Kuihematoom on suurvõiasetsebajutüvesvõiväikeajus, suurenebintrakraniaalnerõhk

  16. Kui KT-uuring on kättesaadav, on seeesimenediagnoosimisprotseduur

  17. Aitäh!Спасибо!

More Related