1 / 46

N eerude p õletikulised haigused

N eerude p õletikulised haigused. Inna Domashkina resident Juhendaja Katrin Kressel. Neerude p õletikulised haigused. äge püelonefriit krooniline püelonefriit ksantogranulomatoosne püelonefriit abstsess püonefroos neerutuberkuloos malakoplaakia. Äge püelonefriit.

kilenya
Download Presentation

N eerude p õletikulised haigused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Neerude põletikulisedhaigused Inna Domashkina resident Juhendaja Katrin Kressel

  2. Neerude põletikulised haigused • äge püelonefriit • krooniline püelonefriit • ksantogranulomatoosne püelonefriit • abstsess • püonefroos • neerutuberkuloos • malakoplaakia

  3. Äge püelonefriit • bakteriaalne interstitsiaalne nefriit neeruvaagna haaratusega. • Tekitajad on gramm-negatiivsed bakterid • Tavaliselt astsendeeruv infektsioon alumisest urotraktist (85%). • Kliiniliselt: valud, pingetunne neerupiirkonnas, palavik, düsuuria. Uriinianalüüs: bakteruuria ja Lk-uuria. • Rasketel juhtudel esineb baktereemia, mis võib olla sepsise põhjuseks.

  4. Põhiline osa uroinfektsioonidest on hästi ravitav AB-ga ja kulgeb komplikatsioonideta  puudub vajadus radioloogilisteks uuringuteks. • Radioloogiline uuring teostatakse järgmistel juhtudel: - vastus AB-ravile puudub või on ebapiisav - raske kulg, tekib kahtlus tüsistustele - diabeet (neerupuudulikkuse korral KA süstimine on vastunäidustatud) - immunosupressioon

  5. Esimene haigestumise tipp naistel 20-29 a vanuses ja teine üle 50 a vanuses nii naistel kui ka meestel. • Diabeedi puhul haigestumine tõuseb 6-24 korda sõltuvalt vanusest. • Meestel tekib äge püelonefriit tavaliselt obstruktsiooni foonil.

  6. Soodustavad faktorid • urotraktiobstruktsioon • vesikouretraalnerefluks (lastel) • diabeet • immunosupressioon • kaasasündinud anomaaliad • rasedus (1-2%-l rasedatel) • stendid, korduv kateteriseerimine

  7. Radioloogilised uuringudIVU 25% IVU-st esinevad püelonefriidi tunnused: • neerude difuusne suurenemine • parenhüümi ja kogumissüsteemi kontrasteerumine on aeglustunud • kogumissüsteemi laienemine • karikate ja vaagna kontuurid on hägusad

  8. UH 25% UH-uuringutel on positiivne tulemus. • neerude suurenemine • ebaühtlase ehhogeensusega • siinuse ehhogeensuse langus (ödeem) • kortikomedullaane diferents on langenud • abstsessi moodustumine

  9. hüpoperfusiooni alad • mõndadel juhtudel tekib ka “mass”

  10. KT Natiivuuringul • normileid või neerude difuusne suurenemine • koldelised muutused (tiheduse langus - turse, nekroos või tiheduse tõus - hemorraagia)

  11. Parenhümatoosne faas • erineva kujuga kontrasteerumise defektid, mis on radiaalselt orienteeritud (koorest papillini) tubulaarseobstruktsiooni tõttu • perirenaalne rasvkude võib olla infiltreeritud, Gerota fastsia paksenenud

  12. Hilisfaas • radiaalne kontrasteerumine on vastupidine - kontrastaine retensioonist • persisteeruv kontrasteerumine esineb 3-6 tunni jooksul

  13. MRT ja MRT urograafiat teostatakse järgmistel juhtudel: • lapsed • rasedus (ilma kontrastaineta) • J allergia • ei ole informatiivne neerukivide ja emfüsematoosse püelonefriidi puhul UH-kontrastainega - sensitiivsus tõuseb kuni 97% ja spetsiifilisus 80%-ni.

  14. Fokaalne bakteriaalne püelonefriit • (focal nefronia)- haaratud üks neeru loobus või mitu - multifokaalne/mitmekoldeline leid • ägeda püelonefriidi raskem vorm

  15. Krooniline püelonefriit • Kliinik on mittespetsiifiline vaatamata persisteeruvalebakteruuriale.

  16. neeru kontuuri deformatsioon (parenhüümi armid) • koor on õhenenud (atrofeerunud) • residuaalne parenhüüm hüpertrofeerunud (massiefekt) • karikate deformatsioon • kogumissüsteem on laienenud • neerude mõõdud on asümmeetrilised • neeru funktsiooni häired • düstroofiline kaltsifikatsioon

  17. Intrarenaalne või perirenaalne abstsess • 75 % abstsessidest on diabeedihaigetel • 15-20% haigetel on negatiivne bakteriaalne kasv uriinis • Seeneinfektsiooni puhul tekivad mitmed mikroabstsessid, mis võivad kaltsifitseeruda. • Dif.dgn: - komplitseeritud tsüst (puudub perifokaalne reaktsioon ja muutused perirenaalses koes) - krooniline asümptomaatiline abstsess (eristamine on raske) - tsüstiline kartsinoom

  18. UH Abstsessi formeerumine

  19. KT • tsüstist kõrgem tihedus (10-30 HU) • parenhümatoosses faasis on näha paremini • pseudokapsel – ei ole alati hästi eristatav kontrasteerimisel

  20. Emfüsematoosnepüelonefriit • Eluohtlik nekrootiline infektsioon. • 75% -l tekitaja on E. coli • Reeglina areneb neeru patoloogia foonil. • 90%-l pat-dest raske kuluga diabeet • Tekivad gaasikogumikud parapelvikaalsel, subkapsulaarsel ja retroperitoneaalsel. Emfüsematoosne püeliit: • gaasikogumikud kogumissüsteemis, prognoos on soodsam.

  21. IVU

  22. UH: õhumullukesed neeruparenhüümis (võib olla raske eristada kivivarjustustest)

  23. KT • neerud suurenenud • gaasikogumikud • vedelikukogumikud • gaasi-vedeliku nivoo • fokaalne neeruparenhüümi nekroos abstsessiga või ilma

  24. Eristatakse 2 tüüpi: • 1 tüüp - intra- ja ekstrarenaalsel vedelikukogumikud puuduvad. Agresiivne haiguse kulg, kõrge letaalsus. • 2 tüüp - renaalsel ja perirenaalsel vedeliku- +gaasikogumikud. Prognoos on soodsam.

  25. Püonefroos • Püonefroosile peab mõtlema, kui haigel kuseteede obstruktsioon+palavik+tugevad valud küljes. • Osad haigetest on asümptomaatilised. • Väga oluline on kiire diagnoos – neeru funktsioon langeb, sepsise oht. • Tavaliselt nõuab interventsiooni (nefrostoom).

  26. UH • laienenud kogumissüsteem, mille sees on ehhogeenne sade (hüdronefroosi puhul vedelik on anehhogeenne).

  27. KT • neeruvaagna sein on paksenenud (> 2 mm) • kogumissüsteemi obstruktsioon ja dilatatsioon • põletikulise vedeliku tihedus on 20-30 HU • ekskretoorses faasis esineb vedeliku-vedeliku nivoo (kontrastaine-purulentne vedelik)

  28. Ksantogranulomatoosne püelonefriit • Krooniline destruktiivne granulomatoosne protsess, mis areneb subakuutse infektsiooni tagajärjel intrarenaalse obstruktsiooni foonil. • 70%-l juhtudest neeruvaagna kivi (staghorn calculus) • Reeglina on ühepoolne protsess • M:N=1:2, igas vanuses, kuid sagedasem keskealistel naistel • Võib olla difuusne vorm ja fokaalne (10 % juhtudes - dif. dgn tuumoriga, abstsessiga radioloogiliste uuringute alusel praktiliselt ei ole võimalik).

  29. UH • laienenud karikad, mille keskel on kivi

  30. KT uuringul on eelis IVU ja UH ees • mittefuktsioneeriv suur neer (tihti diagnoosimise hetkeks) • tsentraalne kivi • karikad on laienenud, sisaldise rö-tihedus on suurem kui vedelikul (15 - 20 HU, eristub hüdronefroosist) • koorollus on õhenenud • perirenaalse rasva infiltratsioon • võib esineda neeruveeni ja alumise õõnesveeni tromboos, m. psoas`i abstsess, fistulid

  31. Neerutuberkuloos • Viimasel ajal sagedus tõuseb HIV infektsiooni ja antibakteriaalse resistensuse tõttu. • Ekstrapulmonaalse tuberkuloosi vormide hulgas urogenitaalne tbc on esimesel kohal (15 – 20%). • 25% haigetel läbipõetud kopsu tbc • 10% haigetel on aktiivne kopsu tbc

  32. Bakterid satuvad neerudesse hematogeenselt, koorolluses moodustuvad granuloomid, mis võivad jääda mitteaktiivseteks mitmeteks aastateks. • Reaktiveerumise korral (5-20 a) bakterid satuvad säsiollusse  kogumissüsteemi. • Lõpptulemus: neeru parenhüümi destruktsioon ja kavitatsioon, neeru funktsiooni langus. • Neerudes areneb fibroos, kaltsifikatsioonid ja kujunevad striktuurid. • Protsess võib ulatuda perinefriumi ja retroperitoneaalruumi -> formeerub fistel

  33. Kliinik on mittespetsiifiline: steriilne püouuria või asümptomaatiline hematuuria. • IVU-l: 10-15%-l - normileid aktiivse neerutuberkuloosi puhul

  34. Neerutbc tunnusedIVU Varajased: • interkaliksiaaljoone ebaregulaarsus (nekrotiseeruvapapilliidi tõttu) – “moth-eaten” karikad

  35. IVU – tbc spetsiifilised tunnused • striktuurid • kavitatsioon • kaltsifikatsioon • kontuuri deformatsioon

  36. IVU • striktuurid • karikate piirkonnas hüdrokalikoos, • infundibulumi, vaagna ja ureeteri piirkonnas hüdronefroos)

  37. “phantomcalix” tunnus

  38. 1/3 haigetel kaltsifikatsioon • progreseerimisel esineb neeru parenhüümi asendumine kaltsiumiga - tuberkuloosne autonefrektoomia

  39. kaugelearenenud staadiumis kujuneb “putty kidney”

  40. KT • madala tihedusega alad (nekroos) • neeru atroofia, distorsioon, striktuurid, kaltsifikaadid • “putty kidney”

  41. Malakoplaakia • Korduv uroinfektsioon immunosupressiooni foonil • tekitajana E. coli • Keskealised naised, N:M=4:1 • Kliinik: palavik, düsuuria, hematuuria • Tavaliselt ühepoolne protsess, võib olla kahepoolne (sagedamini, kui ksantogranulomatoosse püelonefriidi korral). • Kaltsifikatsioon harva

  42. UH- erineva ehhogeensusega alad ebaühtlaste piiridega

  43. CT • neeru difuusne suurenemine • mitmed hüpodens alad

  44. Fokaalset vormi eristada tuumorist radiograafilise leiu põhjusel ei ole võimalik. • Neeru infiltratiivse protsessi eristamine tuumoritest ainult radioloogiliste uuringute alusel ei ole võimalik. • On vaja arvestada kliinikut, anamneesi ja uriini analüüsi andmeid.

  45. Kasutatud kirjandus • W.D. Craig, B. J. Wagner Pyelonephritis: Radiologic-Patologic Review, january 2008, RadioGraphics • W.Dähnert “ Radiology Reviw Manual”, 2003 • M.S. Gibson, M.L. Puckettnal Tuberculosis, january 2008, RadioGraphics • R.G.Grainger, D.Allison “Diagnostic Radiology A Textbook of Medical Imaging”, vol.2, 2002 • D.E.Grayson, R. M. Abott Emphysematous Infections of the Abdomen and Pelvis: A Pictorial Review, may 2002, RadioGraphics • P. J. Pickhardt, G.Lonergan Infiltrative Renal Lesion: Radiologic-Patologic Correlation, january 2000, RadioGraphics • M. Prokop, M. Galanski Spiral and Multislice CT of the Body. • C. M. Rumack, S.R. Wilson “Diagnostic Ultrasound”, vol.1, 2005 • G. Schmidt “Ultrasound”, 2007

  46. Tänan!

More Related