Kristiina Rebane KENA juhataja

1. Tuleviku metsanduse roll energia- ja kliimapoliitikas Metsa ja puidutööstuse rollist enegiasäästus, energiamajanduses ja energiainnovatsioonis • Kristiina Rebane • KENA juhataja

2. Agentuuri loomine ja ülesanded • 2009. a suvel vastu võetud Riigikogu otsus algatas Agentuuri loomise protsessi, mis kulmineerus 2009. a novembri lõpus vastava osakonna loomisega SA KredEx koosseisus. • Agentuur on riiklik kompetentsikeskus, mille peamisteks ülesanneteks on: • Riikliku kliima –ja energiapoliitika kujundamisse, sh õigusloomesse vajaliku alusteabe ja sisendi andmine (uuringud, analüüsid, standardid, juhendid); • Valdkonna õppematerjalide, õppeainete ja koolituskavade koostamine; • Riiklike toetusmeetmete tingimuste kujundamine; • Koostöö teiste riikide energiaagentuuridega, osalemine rahvusvahelistes ja EL projektides • Eesti oskusteabe ja toodete tutvustamine maailmas

3. Agentuuri senine tegevus • MKM-ga koostöös on koostatud KOV-dele suunatud finantsmeede; • Koostöös Swedbanga ja teiste partneritega viime läbi suurpaneelelamu näidisrenoveerimise terviklahendusena; • MKM-I tellimusel koostab Agentuur madala ja väga madala energiakasutusega hoone standardit seitsme hoonetüübi osas; • Agentuur kaasrahastab mitmeid energiatõhususe ja kliimavaldkonna uuringuid; • Koostöös HTM-I ning Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskusega töötame välja õppematerjalid ja õppeained kutsekoolidele ning paneme kokku tehnilise täiendkoolituse kava.

4. Energiasäästu edendamise ja arendamise meetmed • Riiklikud normid, standardid • Koolitused, kutseõppe täiendamine • Näidisprojektid

5. KENA eesmärk ehituses • Luua eeldusi, et energiasäsätlik ehitamine on normiks ning hoone kütteenergia kulud uusehitiste puhul ei ületa 20-30 kWh/m2/aastas • Luua eeldusi, et olemasolevate hoonete renoveermisel vähendataks kütteenergia kulu 40-60 kWh/m2/aastas • Luua eeldusi, et lokkalne hajutatud energiaootmine leviks. • Luua eeldusi, et energiasäästlike hoonete ehitamine muutuks majandusharuks, millel on ka märkimisväärne eksportpotentsiaal. Põhimõtteliselt pole hoone energiasäsätu puhul määrav, milliseid materjale ehitamisel kasutatakse. Eesti puiduressurss ja valmidus asjakohaseks innovastiooniks on Eesti üks võimalusi, mida võiks ja tuleks keskendada ka metsa ja puidutööstusele.

6. Puidu kasutamisest • Vahetu ehitus ja konstruktsioonimaterjal sh ka puidu arukas taaskasutus • Erinevate komposiitmaterjalide valmistamiseks: külmasillata ning väikese soojusjuhtivusega aknaraamid ja uksekonstruktsioonid, liimpuitkonstruktsioonid, stabiilseks ja lagnemiksindlamaks töödeldud puit, erinevad puitkiudtooted (ka isolatsioonimaterjalid) • Keemiliselt töödeldud kestvuspuit ja polümeersed komposiidid • Kütused: halud, graandulid, briketid, puidust keemiliselt toodetud gaas; taastuvenergia ühistud Kõik need valdkonnad on võimalus kasutada puitu nii energiasäästliku ehitamise kui energeetika jaoks. Jätkusuutlikult majandatud mets on märkimisväärne süsniku salvesti ja seetõttu omab suurt rolli ka kliimapoliitkas. Metsa osatsähtus süsinikuringe dünaamikas vajb kindlasti enam uurimist, et Eesti kliimapoliitka argumendid oleksid teaduslikult põhjendatud.

7. KENA võimalikust rollist • Täna vahetult puidu kasutamisele suuantud innovastioonikava ja toetusmehhanismid puuduvad • On kaude seotud vajadused:- vajadus külmasillata konstruktsioonide järele ning võimalusel eel-valmistatud (tagab parema kvaliteedi) konstruktsioonielementide ning ka hoonete (nend eosade järele), sest energiasäsät eeldab kõrget koostekvaliteeti- vajadus madala soojsujuhtivusega avatäidete (uksed, aknad, luugid jms) järele- vajadus sooja ja heliisolatsioonimaterjalide järele Energiasäätliku ehituse ning renoveerimise eelduseks on võime ja vajadus hinnata kogukulusid näiteks 30 tegevusaasta jooksul. Nende nõuete selge sidumine rahastusmehhanismidega peaksid hakkama puitu ja sellega seotud innvoatsioone majanduses au sisse tõstma.