1 / 98

Tehnilised õppevahendid ja E-õpe

Tehnilised õppevahendid ja E-õpe. Olev Eljas Tatjana Karaulova. Tehnilised õppevahendid. Üldandmed (määratlus, eesmärgid, nõuded) Uued õppevahendid (The Active Classroom ) Projitseeritavad õppevahendid Abi vahendid Tingimised õpperuumidele

khanh
Download Presentation

Tehnilised õppevahendid ja E-õpe

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tehnilisedõppevahendid ja E-õpe Olev Eljas Tatjana Karaulova

  2. Tehnilisedõppevahendid Üldandmed (määratlus, eesmärgid, nõuded) Uued õppevahendid (The Active Classroom) Projitseeritavad õppevahendid Abi vahendid Tingimised õpperuumidele Soovitused visuaalsete õppematerjalide koostamiseks Loengu plaan

  3. Õppevahendid klassis Andmete omandamise etapid Mõtestamine Arusaamine Meelespidamine Tehnilised õppevahendidVideoprojektor Arvuti v. laptop Grafoprojektor Dataprojektor TV, videopleier Magnetofon, DVD mängija Näitlikud õppevahendid Tabelid, joonised, kaardid, kiled, Kogud, Mulaažid Mudelid, animatsioonid, simulatsioonid Klassikeskkond Tahvlid (magnettahvel, pabertahvel, whiteboard) Ekraan, aknakatted Püsiplakatid ja stendid klassis 

  4. Tehnilisedõppevahendid - määratlus Tehnilisedõppevahendid – tehnilised seadmedja süsteemid, mis aitavad õppeprotsessi korraldama. • Tehnilised õppevahendid koosnevad: • Seadmed ja ristvara • Kasutamise meetodid– tarkvara, õppeprogrammid, videomaterjalid, slaidid … • TARKVARA • Süsteemitarkvara • Operatsioonisüsteem juhib arvuti tööd • Rakendustarkvara • Tarbeprogrammid

  5. Rakendustarkvara tüübid • Demonstratsiooniprogrammid (näiteprogrammid) • Elektroonsed teatmikud ja entsüklopeediad • Programmid-valmendid (treeningprogrammid), testid,õpemängud • Elektroonsed õpikud • E-õppe programmid • Modelleerimise ja • konstrueerimise • programmid

  6. Nõuded õpevahenditele Nõuded õpevahenditele Funktsionaalsed Pedagoogilised Esteetilised Ökonoomilised Ergonoomilised

  7. Tehniliste vahendite funktsionaalne otstarve Eesmärgi olenevusest tehnilised vahendid võib jagada:  Informatsiooni saamiseks Kontrollijad; Repetiitorid.   Arvutid lubavad emuleerida kõike eelnäidatud tehnilisi vahendeid

  8. Kontrollijad Kontrollijad on ettenähtud õpilaste teadmiste kontrolli automatiseerimiseks. Vahend (arvutid, spetsiaalsed aparaadid) annab õpilasele ülesande, võrdleb vastust etaloniga ja hindab lõpptulemust.

  9. Repetiitorid Tehniline vahend mis ühendab kontrollijate ja informatsiooni saamise vahendite funktsioone. Spetsialiseeritud repetiitorid (treeninguseadmed) on ettenähtud professionaalse oskuse kinnistamiseks.

  10. Õppevahendid informatsiooni saamiseks • Ühepoolne side õpilastega • Siia kuuluvad: • Visuaalsed vahendid(erinevad projektorid), kasutatakse materjali illustreerimiseks. • Heli (audio) vahendid (magnetofonid), kasutavad keelte õppimiseks või muusikatundides. (mitte rohkem kui 20 min) • Kombineeritud (audio-visuaalsed või multimeedia)vahendidfilmide vaatamiseks.

  11. Distantsõppe Distantsõppe – õppimine audio, video ja arvutite abil. Informatsiooni saamise viisidel õppesüsteemid võib jagada: Sünhroonsed süsteemid – õpilane ja õpejõudüheajal osalevad õppeprotsesis(elektroonsed loengud). Asünhroonsed süsteemid - õpilane ise valib õppimise plaani ja aja (E-õppe, audio/videokasettid või CD, e-mail, WWW, FTP).

  12. Informatsiooni tajumise eripärasused Materjali omastamine Kuulmine Silmanägemine Mõlemad Interaktiivne Multimeedia tehnoloogiad 2—3 korda suurendavad materjali omastamise näitajaid. Säästab aega kuni 30% .

  13. Activclassroom Uuringu tulemused on hämmastavad!  Õpilased, kes õppisid ActivClassroom lahenduste abiga, saavutasid keskmiselt 17% kõrgemaid tulemusi, kui õpilased, kes õppisid sama õpetajaga, sama õppeainet kuid kasutades tavapäraseid õppemeetodeid. Ja kogenud õpetajad võivad eeldada kuni 29% õppetulemuste paranemist! www.PrometheanWorld.com/stimulus

  14. Aktiivsed tahvlid ActivBoard 500 Pro combines precision interactive whiteboard technology with the latestadvancements in intuitive multi-touch capability. Õpetaja roll muutub - teadmiste jagajast saab juhendaja ja treener. Paberõpikuid asendavad elektroonilised õpikud, pildiraamatuid asendavad filmid ja videoklipid. Virtuaalses õpikeskkonnas võid ajas tagasi minna või tulevikku vaadata! Õppimisest saab mäng, mida naudid igal hetkel.

  15. Aktiivsed tahvlid Fikseeritud Ümberpaigaldav Mobiilne Reguleeritav

  16. Interactivsed paneelid The ActivPanel is an interactive display monitor that connects to a computer and a projector and performsall mouse and display functions.

  17. ActivSlate / ActivTablet ActivSlate 60 is a wireless, fully integrated, notebook-sized graphics tablet that brings control of the ActivBoard to every corner of the classroom. Using ActivSlate, teachers can instruct directly from inside group discussions or pass to students for input.

  18. PultidActiVote A hand-friendly learner response device with A–F voting capability. Teachers pose the questions, students log their choices and the ActivClassroom records the results for immediate review.

  19. ActivExpression Response-based learning Allows students to express themselves through words, numbers,symbols.

  20. Audio vahendid ActivSound ActivSound 200, ActivSound 100, ActivSound One, teacher microphone, handheld microphone, ceiling speakers, wall speakers

  21. Sülearvuti Mudel:Dell Latitude E6320 Protsessor:Intel i7 2620M Kiirus:2.7Ghz Mälu:4GB DDR3 Ekraan:13.3'' WXGA 1366x768 Kõvaketas: 250GB 7200rpm Videokaart: Intel HD Graphics Aku:4-7 tundi (pikk aku) Operatsioonisüsteem: Windows 7 Pro WiFi Kaal:1.65KG Garantii:2 aastat Teadaolevalt on sülearvutite mobiilsus põhiliseks eeliseks lauaarvutite ees.

  22. Välisseadmed

  23. Maailma populaarseima tahvelarvuti iPad Mudel:Apple iPad 3 Protsessor:Dual-core Apple A5X custom-designed Kiirus:1.0GHz Mälu:1GB Ekraan: diagonal 9.7-inch; 2048x1536 Aku: kuni 9 tundi Operatsioonisüsteem: iOS5.1 Bluetooth, WiFi Kaal:0.652

  24. E-book

  25. Mobiiltelefon Õpilased kasutavad oma kaameraga telefon märkmete tegemise eesmärgil.

  26. Mobiiltelefon õppimiseks MLE (mobile learning environment) Moodle on moodul, mis lisab teie Moodle’ile m-õppe funktsionaalsuse. See võimaldab nii online kui ka offline õppematerjalide edastamist õppuritele. Peale traditsiooniliste Moodle’i võimaluste saab luua ka flash-kaarte, mobiilseid õpiobjekte (offline kasutamiseks) ja mobiilseid tage (QR-koode). Huvilised saavad testida Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Moodle’isse lisatud MLE moodulit.

  27. Stuudio Stuudiod toodavad videoloenguid, õppefilme, animatsioone, erinevates õppekeskondades e-kursuseid ja õpiobjekte iEducation OÜVeerenni 24 C IV korrus http://www.iedu.ee/videod

  28. Multimeedia projektorid Multimeedia (või Data-) projektorid lubavad projekteerida kujundid (pilt) suurele ekraanile erinevatest allikatest :arvuti, videomakk, videokaamera

  29. Projektorite tüübid Kodukinoprojektorid mõeldud pakkuma maksimaalset videopildi kvaliteeti. Erinevused kodukinoprojektori ja tavalise kontoriprojektori vahel on sedavõrd suured, et ühiseid jooni leidub neil sama vähe, kui seeriatootmises sõiduauto ja spetsiaalselt ehitatud ralliauto vahel.  Profiprojektorid projektorid, mis on mõeldud kasutamiseks suurtes auditooriumites, saalides, aulates, väliüritustel, messisaalides erinevates isntallatsioonides ja kus iganes on nõutud kõrge suutlikus, maksimaalne töökindlus ja paindlikus. Data-videoprojektorid eeldatav kasutus on koosolekuruumis, auditooriumis, saalis jne. Põhirõhk on asetatud universaalsusele. Seade peab olema suutlik inimesele hästi jälgitavalt kuvama erinevaid arvuti ja videosignaale suhteliselt erinevates tingimustes.

  30. Kodukinoprojektorid Sanyo PLV-Z4000 Sanyo PLV-Z800

  31. Profiprojektorid Sanyo PLC-XF70 Sanyo PLC-XF47

  32. Kuidas valida projektorit? Valides projektor, on vaja kõigepealt otsustama, missuguse ülesanne peab lahendama projektor, millisega infoallikatega teda on vaja ühendada.

  33. Kuidas valida projektorit? Resolutsioon 2.Projektori resolutsiooni valik. Mida suurem resolutsioon, seda teravamat ja selgemat pilti on projektor suuteline kuvama. Kõrgem resolutsioon tähendab reeglina aga ka kõrgemat hinda. Levinuimad data-videoprojektori resolutsioonid: SVGA: 800 x 600 pikslit, vanemad personaalarvutid XGA: 1024 x 768 pikslit, vanemad personaalarvutid WXGA: 1280 x 800 pikslit, levinuim personaal- ja sülearvuti resoltusioonSXGA: 1280 x 1024 pikslit, personaalarvutid SXGA+: 1440 x 1050 pikslit, SülearvutidUXGA: 1600 x 1200 pikslit, Workstation’i resolutsioon FullHD/1080i/p: 1920x1080 pikslit, Blu-ray mängijad, personaalarvutid.

  34. Kuidas valida projektorit? Pildiformaat 3. Pildiformaat Siin võetakse arvesse ruumi pikkust ja laiust, inimeste arvu ruumis, ruumi valgustust ja otstarvet. Kuidas leida ruumi sobiv ekraan. Sõltuvalt projektsiooni tüübist, on pildil kindel formaat.

  35. Kuidas valida projektorit? Valgustugevus 4. Projektori valgustugevus Valgustugevust väljendatakse ANSI luumenites. Kujutise hea jälgitavus (piisav ekraanilt peegelduv valgus) sõltub üldiset ümbritsevast valgusnivoost, ekraani peegeldukoefitsendist ja projektori valgustugevusest. Optimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb kõik eelnimetatud näitajad viia vastavusse üksteisega. Selleks sobib hästi järgmine reegel: Ф = S xк Ф – Projektori valgustugevus ANSI luumenites , S – Ekraani pindala m2, к – peegelduskoefitsient (k= 200 – 350  madal üldine valgusnivoo, k=500 – 800 normaalne üldine valgusnivoo) «Home Cinema»Ф= 600 - 1500 ANSI, klassides peab olema suurem

  36. Kuidas valida projektorit? Kontrastsus Kontrastus – Kontrasti suhe näitab, kui palju erineb projitseeritud valge projitseeritud mustast. Mida suurem on vahe, seda kontrastsem on projektor. Tänapäeval on kontrastisuhte näitajad 2000:1 suhteliselt tavalised. Suurt rolli mängib kontrasti suhe kodukino projektorite juures, mida kasutatakse reeglina pimendatud oludes, kvaliteeti ja musta värvi tõetruudust. Ümbritsev valgus lihtsalt kaotab sügavmustad toonid. Siin kujuneb oluliseks hoopis projektori valgustugevus. Seega va. juhul kui ei otsita kodukinoprojektorit, ei tasu liialt tähelepanu pöörata kontrastile, vaid pigem valgustugevusele.

  37. Kuidas valida projektorit? Tehnoloogia Projektsiooni tehnoloogia – projektoritel enim levinud projektsioonitehnoloogiad on LCD (liquid crystal display) DLP (digital light processing). Mõlemaid tehnoloogiaid on viimaste aastate jooksul edasi arendatud, kuid siiski on mõlemal tehnoloogial omad head ja vead. DLP projektorite miinusteks on loetud LCD projektoritega võrreldes kehvemat värviesitust, madalamat pilditeravust, DLP süsteemi madalamat valgusefektiivsust , vikerkaare efekti.

  38. Kuidas valida projektorit? Kaalu jargi Projektori kaalu järgi kategooriad

  39. Kaasaskantavad projektorid Sanyo PLC-XD2600

  40. Projektori põhiandmed Casio XJ-A255

  41. Projektorite paigaldus EIKI-LC-XG300 Brightness (Lumens) : 4500 ANSI Contrast :1000:1 3M DMS700 - DLP; XGA; 1500ANSI; 1200:1;

More Related