1 / 22

Väävel

Väävel. Esther Kukk G2a. Aatomi ehitus. Elektronskeem: S:+16 | 2)8)6) Elektronvalem: 1s 2 2s 2 2p 6 3s 2 3p 4 Väliskihi ruutskeem:. Leidumine looduses. Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS 2 , PbS)

kedem
Download Presentation

Väävel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Väävel Esther Kukk G2a

  2. Aatomi ehitus Elektronskeem: S:+16|2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Väliskihi ruutskeem:

  3. Leidumine looduses • Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) • Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel • Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse

  4. Väävlifüüsikalisedomadused • Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine • Vees praktiliselt ei lahustu

  5. Väävli allotroopsed teisendid • Rombiline väävel (püsivaim) (a) • Monokliinne väävel (b) • Plastiline väävel (c, d)

  6. Väävli keemilised omadused • Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel • Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana • Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= ..........

  7. Väävlikeemilisedomadused • Reageerimisel vesinikuga tekib ..... H2+S=. . . . . . . . S on selles reaktsioonis oksüdeerija. • Reageerimisel hapnikuga (põlemisel) tekib ..... S+O2=. . . . . . . S on selles reaktsioonis redutseerija.

  8. Väävli ühendid SO2 H2S H2SO4 H2SO3

  9. 1. SO2 omadused ja kasutamine • Terava lõhnaga värvuseta mürgine gaas. Tekib väävli põlemisel • Laboris saadakse: Na2SO3+ konts. H2SO4= Na2SO4+ . . . . +H2O • SO2 on happeline oksiid reageerides veega tekib ..…. . • Kasutatakse keldrite, ladude jt hoidlate desinfitseerimiseks (hävitab mikroorganisme), pleegitamiseks

  10. 2.H2SO3 omadused ja kasutamine • Ebapüsiv hape, laguneb kergesti. • Reageerimisel leelisega moodustub kaks rida soolasid – esimeses etapis tekib vesiniksulfit ja teises sulfit H2SO3 + NaOH= …… H2SO3 + NaOH= …… • Väävlishappe soolad leiavad kasutamist redutseerijatena fotograafias (ilmutite koosseisus).

  11. 3. H2S omadused ja kasutamine • Väga mürgine mädamunalõhnaga gaas • Laboris saadakse sulfiidide reageerimisel tugeva happega. Näiteks FeS+HCl=……. • Gaasiline H2S põleb õhus sinaka leegiga, oksüdeerides vääveldioksiidiks: H2S + O2=

  12. H2S satub atmosfääri vulkaanidest, orgaaniliste ainete kõdunemisel

  13. 4. H2SO4 omadused ja kasutamine • H2SO4 on värvuseta, lõhnata, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline vedelik • Väävelhape on tugev hape, mis dissotsieerub: H2SO4→H+ + HSO4- • Kontsentreeritud H2SO4 on söövitavate omadustega. Suhkru söestamine

  14. Kontsentreeritud väävelhappe lahjendamisel tuleb valada hapet peene joana vette. Mitte vastupidi! • Kontsentreeritud väävelhapet kasutatakse paljude ainete kuivatamiseks eksikaatoris

  15. Kontsentreeritud H2SO4 reageeriminemetallidega • Konts. H2SO4 reageerimisel metallidega ei eraldu vesinikku. • Olenevalt metalli aktiivsusest võib H2SO4 redutseeruda erinevalt (S o.-a. väheneb) H2SO4 → SO2 → S → H2S Peale väävliühendi tekib sulfaat ja vesi • Aktiivsete metallidega reageerimisel eraldub enamasti H2S, väheaktiivsete metallide korral SO2 VI IV 0 -II

  16. Au ja Pt ei reageeri konts. H2SO4-ga. • Fe, Al passiveeruvad konts. H2SO4 toimel Näiteks • 4Ca + konts.5H2SO4 = 4CaSO4 + 1H2S+ 4H2O • Ca + lahj. H2SO4 = CaSO4 + H2 • Cu + lahj. H2SO4 = ei reageeri, sest Cu on pingereas H-st vasakul • Cu + konts. 2H2SO4 =CuSO4 + SO2 + H2O

  17. Väävel looduses • Elusorganismide jäänuste kõdunemisel (õhu juurdepääsuta) tekib valkude lagunemisel H2S • Kütuste põletamisel paiskub õhku suurtes kogustes vääveldioksiidi, põhjustades happevihmade teket. • SO2, SO3 ja lämmastikoksiid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis sademetena langevad maapinnale

  18. Happevihmad põhjustavad taimede hävimist, metsade hukkumist, ehitusmaterjalide lagunemist, metallide korrosiooni.

  19. Väävli ja väävliühendite tähtsus • Tuletikkude süütesegust peades kasutatakse väävlit. • Raputades väävlit kautšukilehtedele muutub viimane elastseks kummiks • Tselluloosi eraldatakse puidust sulfit- või sulfaatmenetlusel • Põllumajanduse tarbeks läheb umbes 10-15% väävlit, mis on mineraalväetiste ja mürkkemikaalide koostises

  20. Väävel on sissevõtmisel lahtisti ja peenpulbrina ärritab nahka • Väävel ja väävliühendid on mõjusad ravimid • Must püssirohi sisaldab ka väävlit: 2KNO3 + 3C + S=K2S + 3CO2 + N2 Püssirohu põlemine

More Related