Kolonialismivastane vabadusliikumine
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 21

KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE PowerPoint PPT Presentation


  • 92 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE. “KÕIGIL RAHVASTEL ON ENESEMÄÄRAMISÕIGUS”. KOLONIALISM…. … on poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil. MEENUTUSI AJALOOST.

Download Presentation

KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Kolonialismivastane vabadusliikumine

KOLONIALISMIVASTANE VABADUSLIIKUMINE

“KÕIGIL RAHVASTEL ON ENESEMÄÄRAMISÕIGUS”


Kolonialism

KOLONIALISM…

… on poliitika, mis taotleb vähem arenenud või nõrgemate maade kolooniateks ehk asumaadeks muutmist või nende allutamist muul viisil


Meenutusi ajaloost

MEENUTUSI AJALOOST

  • I Maailmasõja ajal olid Aasia ja Aafrika riigid tähtsad toorainemaad sõdivate Euroopa riikide jaoks

  • Pärast sõda lootsid asumaad iseseisvuda, ent võitjariigid ei soovinud kolooniatest loobuda

  • Asumaasid hakati haldama Rahvasteliidu MANDAATSÜSTEEMI abil – so. Volitus hallata riiki seni, kuni kohapealsed rahvad on valmis ise riiki looma (silmnähtav, et nii said Euroopa riigid Aafrika ja Aasia piirkondi oma kontrolli all hoida)

  • Samas tunnistati Hiina iseseisvust ja nn. Lahtiste uste poliitikat Hiinas – st. kõikidele riikidele võrdsed võimalused kaubanduses


Asumaade iseseisvumine

ASUMAADE ISESEISVUMINE

  • 1950. Aastatel alustasid kolonialismivastast võitlust aafriklased

  • Emamaad ei tahtnud kolooniatest vabatahtlikult loobuda – nii kulges kolonialismivastane võitlus kohati väga veriselt

  • Esimesena iseseisvus Liibüa 1951 aastal

  • 1960. aastatel tekkis Aafrikas umbes 30 uut riiki (pildil Gaana esimene president Kwame Nkrumah kõnet pidamas)


K lm s da ja neokolonialism

KÜLM SÕDA JA NEOKOLONIALISM

  • Loomulikult üritasid NSV Liit ja USA vasttekkinud riike oma mõjusfääri saada

  • Kasutades ära Aafrika ja Aasia mahajäämust surusid NSV Liit ja USA noortele riikidele peale ebasoodsaid lepinguid, saades neid oma majandusliku ja poliitilise kontrolli alla – seda nimetatakse NEOKOLONIALISMIKS

  • Pildil nõukogude poster “ Tere hommikust Aafrika”


Mitte hinemisliikumine

MITTEÜHINEMISLIIKUMINE

  • NSV Liidu ja USA vastasseis, sellest tulenev tuumaoht ning suurriikide soov siduda endaga nõrgemaid riike tekitas rahulolematust

  • Üheks rahulolematuse väljenduseks sai MITTEÜHINEMISLIIKUMINE

  • Peamised algatajad olid JUGOSLAAVIA, EGIPTUS ja INDIA

  • Eesmärgid: eemalejäämine VLO-st ja NATO-st, riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel

  • Eksisteerib tänapäevalgi


India

INDIA

TUHANDE JUMALA MAA


India enne teist maailmas da

INDIA ENNE TEIST MAAILMASÕDA

  • India oli pikka aega Briti koloonia

  • Hindude iseseisvusvõitlust juhtis INDIA RAHVUSKONGRESS

  • 1920. Aastate lõpul saavutas kongressis mõjuvõimu JAWAHARLAL NEHRU, kes pooldas täielikku India iseseisvumist

  • Vabadusliikumise Ideeliseks juhiks oli Mahatma Gandhi – kõige rahumeelsem inimene maailmas pärast Jeesus Kristust

    Pildil vasakult Nehru ja Gandhi


Iseseisva india kujunemine

ISESEISVA INDIA KUJUNEMINE


1947 jagas suurbritannia valitsus india usu p hjal kaheks dominiooniks

INDIA

Valitsev usk hinduism

1950 kuulutati iseseisvaks

Kehtivaks jäi parlamentaarne kord (parlament kahekojaline)

Moodustati 25 osariigi ja 7 keskalluvusega alast koosnev LIITVABARIIK

Täidesaatev võim kuulus valitsusele peaministriga eesotsas

Head suhted NSV Liiduga

PAKISTAN

Valitsev usk islam

1956 kuulutati iseseisvaks

Riiki valitsesid sõjaväelised diktatuurid

Vaesem kui India, ent kulutab suure osa riigieelarvest relvastuse, sh. tuumapommi hankimisele

Head suhted USA-ga

1947 jagas Suurbritannia valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks


Bangladesh

BANGLADESH

  • Pakistanist soovis eralduda Bangladesh

  • Tänu India (Pakistani põhivaenlane) toetusele see ka 1971. aastal õnnestus

  • Bangladeshi iseseisvumine andis aluse järjekordseks India-Pakistani sõjaks


India sise ja v lispoliitilised probleemid

SISEPOLIITIKA

ÜLIMALT paljurahvuseline riik

Terav vastasseis moslemite ja hindude vahel

Atendaadid riigipeadele – 1984 mõrvati Nehru tütar, peaminister Indira Gandhi, mõne aasta pärast mõrvati järgmine peaminister, Indira poeg Raijv Gandhi

India – äärmuste maa: kõrvuti on äärmuslik rikkus ja vaesus ning teaduse ja tehnika tippsaavutused ning aegunud arusaamad (kastisüsteem) ja harimatus

VÄLISPOLIITIKA

Pidev relvakonflikt India ja Pakistani piiril asuva Kašmiri piirkonna pärast alates aastast 1947 kuni tänapäevani(Kašmiris on indiameelsed valitsejad, aga elanikkond koosneb moslemitest)

Piirivaidlused ka Hiina RV-ga

Riigi põhisuunaks sai mitteühinemine sõjaliste liitudega ja rahuliku kooselu põhimõtete kaitsmine

INDIA SISE- JA VÄLISPOLIITILISED PROBLEEMID


Indira gandhi koos saddam husseiniga 1970 aastatel

Indira Gandhi koos Saddam Husseiniga 1970. aastatel


Aafrikamaad

AAFRIKAMAAD

SAAVUTUSED JA RASKUSED


Iseseisvad riigid enne i maailmas da

ISESEISVAD RIIGID ENNE I MAAILMASÕDA

  • ETIOOPIA

  • LIBEERIA

  • Dominiooni staatuses LAV (Lõuna Aafrika Vabariik)


Iseseisvumisprotsess

ISESEISVUMISPROTSESS

  • 1951 esimesena iseseisvus Liibüa

  • 1990 viimasena iseseisvus Namiibia

  • Kõige hoogsamalt tekkis uusi riike 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses

  • Enamikes riikides kulges iseseisvumisprotsess rahumeelselt

  • Kõige rängemalt kulges iseseisvusliikumine Prantsuse koloonias Alžeerias – 8 aastat kuni 1962 mil Alžeeria iseseisvus


Apartheidipoliitika l una aafrikas

APARTHEIDIPOLIITIKA LÕUNA-AAFRIKAS

  • Lõuna-Aafrika Vabariik oli Aafrika mandri üks edukamaid riike

  • Ent kuni 1990. aastani põhjustas pingeid APARTHEIDIPOLIITIKA – so. Rahvastiku jaotamine rassiliste tunnuste järgi (pildil)


Lav rahvastikuline koosseis

LAV rahvastikuline koosseis

  • Bantud (neegrirassi esindajad)

  • Afrikandrid ehk buurid (hollandi kolonistide järeltulijad – europiidse rassi esindajad)

  • Inglased – europiidse rassi esindajad


Apartheidivastane v itlus

APARTHEIDIVASTANE VÕITLUS

  • Bantud kasutasid võitluses apartheidiga nii rahumeelseid kui ka relvastatud võtteid

  • Bantude kaitseks loodi Aafrika Rahvuskongress, mille juhiks sai NELSON MANDELA (pildil)

  • 1960 määrati N. Mandelale eluaegne vangistus ja Rahvuskongress saadeti laiali


Edusammud

EDUSAMMUD

  • 1989 sai presidendiks FREDERIK DE KLERK, kes alustas läbirääkimisi Aafrika Rahvuskongressiga

  • De Klerk vabastas kõik vangid – see oli apartheidi lõpp. Nelson ja de Klerk said selle eest Nobeli rahupreemia

  • Uute valimiste järel sai LAV presidendiks Nelson Mandela


Aafrika probleemid

Aafrika probleemid

  • AIDS

  • Traibalism (lõputud hõimusõjad)

  • näljahädad


  • Login