Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 38

Sotsiaalne kapital, vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk …. Kas Robin Hood teadis midagi? PowerPoint PPT Presentation


  • 107 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Sotsiaalne kapital, vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk …. Kas Robin Hood teadis midagi?. Anu Kasmel Tervishoiu Instituut Tartu Ülikool. Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga EL liikmesriikides, 200 4 (WHO, 200 6 ).

Download Presentation

Sotsiaalne kapital, vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk …. Kas Robin Hood teadis midagi?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi

Sotsiaalne kapital, vallarahva tervis ja elukvaliteetehk ….Kas Robin Hood teadis midagi?

Anu Kasmel

Tervishoiu Instituut

Tartu Ülikool


Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga el liikmesriikides 200 4 who 200 6

Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga EL liikmesriikides, 2004(WHO, 2006).


Vigastuste ja m rgistuste standarditud suremuskordajad el riikides 200 4 who 2006

Vigastuste ja mürgistuste standarditud suremuskordajad EL riikides, 2004 (WHO 2006)


Laste ja noorukite 0 19 vigastussuremus 2000 2004

Laste ja noorukite (0-19) vigastussuremus, 2000-2004


Laste ja noorukite 0 19 suremus m rgistustesse 2000 2004

Laste ja noorukite (0-19) suremus mürgistustesse, 2000-2004


Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi

Taoliste tervisenäitajate tõttu peaks

valitsus tagajalgadel püsti olema.


Ehk kas robin hood teadis midagi

… ehk Kas Robin Hood teadis midagi?


Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi

SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS TERVISESVanusele standardiseeritud suremuse määr kõrg-ja algharidusega meestel ja naistel 1987–1990 ja 1999–2000. 20 aastased ja vanemad.

Kõrgkool

Algkool

3500

Mehed

Naised

3000

2500

2000

ASMR per 100 000

1500

1000

500

1987–1990

1999–2000

1987–1990

1999–2000


Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi

SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS TERVISES‘Halb’ subjektiivne tervis, depressioon (vanusgroup 25–79) ja funktsionaalne puudulikkus (vanusgroup 60–79) erineva sissetuleku järgi

Allikas: Kunst et al. 2002

4 kõrge sissetulek

1 madal

2

3

25

20

15

Protsent

10

5

0

‘halb’ subj. tervis

Depression

Funkts. puudulikkus


Subjektiivne tervisehinnang erineva haridustaseme ja vanusgrupi j rgi 1994

Subjektiivne tervisehinnang erineva haridustaseme ja vanusgrupi järgi, 1994

Kõrgkool

Põhikool

Keskkool

90

80

70

60

Protsent

50

40

30

20

Mehed

Naised

25–44

45–59

60–79


Sotsiaalne ebav rdsus on rahvastiku tervisele hukutav

Sotsiaalne ebavõrdsus on rahvastiku tervisele hukutav.


Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi

Inglismaa-Rootsi tervisepoliitika ühisuuring,

Dahlgren ja Whitehead,1991


Mida gustav ii adolf tegi

Mida Gustav II Adolf tegi?


Miks ma t na r gin sotsiaalsest kapitalist

Miks ma täna räägin sotsiaalsest kapitalist?

  • Sotsiaalne kapital on üks olulisimaid tervisemõjureid

  • Sotsiaalset kapitali on omavalitsustel suhteliselt väheste pingutuste ja investeeringutega võimalik tõhusalt kasvatada

  • Sotsiaalsel kapitalil on omadus laieneda väiksemategi hea tahte avaldustega

  • Kogukonnas, kus on kõrge sotsiaalne kapital, jäävad lapsed elama, on kõigil paremad tervisenäitajad ning kõrgem elukvaliteet ja heaolu.

  • See on võimas vahend ja eesmärk iga omavalitsuse käes.


S ots ia a l ne k apital j a tervisepoliitika

Sotsiaalnekapital ja tervisepoliitika

  • Teadusuuringud demonstreerivad sotsiaalse kapitali ja rahvastiku tervise omavahelist tugevat positiivset seost (ka hariduse kvaliteeti, tööhõivet, elamumajandust, transporti, keskkonda ja turvalisust);

  • Suurendades sotsiaalset kapitali oma kodukandi piires saavutame nii üldise terviseolukorra paranemise kui sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemise tervises


So tsiaalse kapitali all m istame

Sotsiaalse kapitali all mõistame:

  • Neid ressursse, mis on ühel sotsiaalsel grupil (pere, paikkond, organisatsioon, omavalitsus) kättesaadavad

  • Neid võrgustikke, kus vastastikku üksteist abistatakse, usaldatakse ja üksteisest hoolitakse;

  • Sotsiaalset kapitali saab kasvatada koostööga, ühiste probleemilahenduste otsimise, planeerimise ja elluviimisega ja koos mõnusa seltsielu loomisega nii peredes, töökohtades, naabruskonnas, kodukandis kui laiemalt.


Kuidas sotsiaalne kapital toimib

Kuidas sotsiaalne kapital toimib?

  • Paraneb informatsiooni kättesaadavus;

  • Sotsiaalsed võrgustikud loovad vastastikkuses abistamise keskkonna;

  • Identiteeditunne seob ja loob sotsiaalse toetuse süsteemi;

  • Koostöö ja ühised eesmärgid seovad muidu erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi;

  • Kollektiivne tegutsemine loob uusi võrgustikke;

  • Identiteeditunde kasv ja solidaarsus suurenevad sotsiaalsete võrgustike laienemisega – suureneb “meie” tunnetus.


Mida me tervise all m istame

Mida me tervise all mõistame?

  • Põhimõtteliselt on tervis meie üksteisega suhtlemise kvaliteedi peegeldus.

  • Ühiskonna tervis on suuresti demokraatia ja selle ühiskonna sotsiaalse kvaliteedi peegeldus.

  • Sotsiaalne toetus, sotsiaalne sidusus ja sotsiaalne kapital on need näitajad, mis sotsiaal-psühholoogide mõistes tervist peegeldavad – ja nende muutusi peaks ühiskonna regulaarselt hindama;

  • Paikkonna suutlikkus ja paikkonna võimestumine on need näitajad, mis kohalike inimeste tegutsemist tervise nimel iseloomustavad.


Sotsiaalne toetus ja tervis

Sotsiaalne toetus ja tervis

Tervis ja heaolu

Madal Kõrge

Sotsiaalne toetus


Mille alusel omavalitsused tegutsevad

KIRJUTATUD SEADUSED

Vabariigi põhiseadus

Omavalitsuse põhimäärus

Teised seadused

Koalitsioonilepingud

Koostöölepped

KIRJUTAMATA SEADUSED

Eetilised kaalutlused

Missioonitunnetus

Moraali tõekspidamised

Kohalikud vajadused

Inimeste mured

Mille alusel omavalitsused tegutsevad?


Rahvatervise seadus 21 07 1995

RAHVATERVISE SEADUS (21. 07. 1995)

§10. Kohaliku omavalitsuse ülesanded

Kohaliku omavalitsuse ülesanded on:

1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal;

2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal.


Kogukonna arengu filosoofia

Kogukonna arengu filosoofia

  • a) rõhutab osavõtu olulisust ja kaasatust,

  • b) tunnistab ressurssidele tuginemist ja ressursside arendamist,

  • c) põhineb vajaduste analüüsil,

  • d) võimestab inimesi valikuid tegema,

  • e) kaasab inimesi otsustetegemise protsessi, mis mõjutavad nende igapäevast elu.

    Bracht, 1999.


Omavalitsuse tervisesuutlikkuse arendamine viib sotsiaalse kapitali kasvule

Omavalitsuse tervisesuutlikkuse arendamine viib sotsiaalse kapitali kasvule

Tervisesuutlikkus –see on omavalitsuse võimelisus

1) määratleda ja planeeritult lahendada ühiseid sotsiaalseid-, tervise- ja keskkonnaprobleeme (Goodman, 1998; McLeroy, 1996);

2) võimelisus koostöös kasutada teadmisi, oskusi, süsteeme ja ressursse, mõjutamaks paikkonna ja seal elavate indiviidide tervist ja elukvaliteeti positiivses suunas (Rogers, Howard-Pitney, Lee,1995).


Suutlikkuse valdkonnad ja indikaatorid

Suutlikkuse valdkonnad ja indikaatorid

  • Kogukonna aktiviseerumine (osavõtt, liidrite olemasolu, gruppide ja võrgustike olemasolu)

  • Kogukonna pädevus (teadmised ja oskused vajaduste analüüsiks, tõenduspõhiste lahenduste elluviimiseks ja tegevuste/tulemuste hindamiseks)

  • Probleemilahenduste juhtimise oskused (meeskonnatöö, paindlikkus, juhtimisoskused, kaasamisoskused)

  • Toetava keskkonna loomine (poliitiliste otsuste mõjutamise, finantsressursside hankimise, sihtgruppide ja võrgustike koolituste ja sotsiaalsete suhete arenduse oskused)


Erinevate tasandite ressursside arenduse suutlikkus

Erinevate tasandite ressursside arenduse suutlikkus

STRUKTUUR SUUTLIKKUS

  • Struktuuriehituse suutlikkus

  • Struktuuri võimestamise suutlikkus

  • Ressursside (intellektuaalsete, sotsiaalsete, poliitiliste ja finantsiliste) kindlustamise suutlikkus

  • Pädevuse jagamise suutlikkus

  • Programmijuhtimise suutlikkus

  • Struktuuriehituse suutlikkus

  • Struktuuri võimestamine suutlikkus

  • Võrgustikutöö suutlikkus

  • Padevuse jagamise suutlikkus

  • Probleemilahenduse suutlikkus

  • Võrgustikutöö suutlikkus

  • Ressursside (intellektuaalsete, sotsiaalsete, poliitiliste ja finantsiliste) mobilisatsiooni suutlikkus

Valitsuse

tasand

Koordineeriv

keskus

Maavalitsuse

tasand

Omavalitsuse

tasand


Tervise arengu sotsiaalne s steem

Tervise arengu sotsiaalne süsteem

Teadus

Poliitika Perekond

Haridus Võrdsus

Sõbrad Meedia

Keskkond Majandus

Kultuur

Kliiniline meditsiin

Tervis

Haigus


Tervisedenduse peamised funktsioonid

Tervisedenduse peamised funktsioonid

  • Teha tervislikud valikud kergeimaks valikuteks;

  • Teha tervis igaühe tegevusvaldkonnaks;

  • Kindlustada võrdsed võimalused igaühele.


Sotsiaalne t ervise audit

Sotsiaalne (tervise) audit

  • Süstemaatiline tegevus paikkonna/ organisatsiooni terviseprobleemide määratlemiseks, ulatuse ja olulisuse hindamiseks, lahendusteede leidmiseks, nende elluviimiseks ja progressi ning protsessi järjepidevaks hindamiseks.

  • Endogeenne protsess

  • Põhineb salutogeenilisel orientatsioonil


Kolm juhtprintsiipi

Kolm juhtprintsiipi

  • Terviseaudit on loomuliku koostisosana integreeritud KOVi/organisatsiooni püsitegevustesse;

  • Õigused ja kohustused on demokraatlikud - see on koostööprotsess audiitori, tervisedendaja ja kohalike inimeste vahel;

  • Terviseauditi eesmärk on aidata paikkonna inimestel kasutada enese-hindamist parandamaks oma tegevusi, saada seeläbi tugevamaks, muutuda tulemuslikumaks ja otsustada oma asju ise.


Miks sotsiaalne audit aitab omavalitsuses rahvastiku elukvaliteeti m jutada

Miks sotsiaalne audit aitab omavalitsuses rahvastiku elukvaliteeti mõjutada?

  • See on kõigist teistest tervisedenduslikest lähenemistest tulemuslikeim;

  • Kaasab kõik paikkonna grupid, ka marginaalsed, otsustetegemise protsessi – suurim kaastus tingib parimad lahendused;

  • Arvestab gruppide, organisatsioonide ja võrgustike vastastikuse sõltuvusega ja seostega;

  • Võtab arvesse paikkonna mitmekesisust ja omapära, arendab sotsiaalset sidusust;

  • Võtab arvesse igaühe vastutust muutuste saavutamise eest paikkonnas;

  • Arendab paikkonna suutlikkust, loob järjepidevuse ja pideva arengu paikkonna muudatuste saavutamisel seoses ressursside ja oskuste jäämisega paikkonda – kasvatab sotsiaalset kapitali.


Hiskonna kapitali arenguring

Ühiskonna kapitaliarenguring

TERVISEKAPITAL

MAJANDUSKAPITAL

SOTSIAALNE KAPITAL


Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi

Kolm tulevikuprognoosi SKP per capita arengus sõltuvalt potentsiaalsest suremusmäära muutusest Eestis

US$

Allikas: The economic consequences of ill-health WHO/SM/PRAXIS, 2006.


T eline k apitalism

Tõeline kapitalism

  • Ei investeeri vaid ühte kapitali vormi - majanduskapitali – ignoreerides teisi

  • Arendab kõiki kapitali liike, nii inimkapitali, sotsiaalsesse kapitali, majanduskapitali, looduskapitali kui tervisekapitali.

    Trevor Hancok, 2007


Who v ljakutse omavalitsustele

WHO väljakutse omavalitsustele

¤ Juhtida oma vallas/linnas tervise arengut ning

investeerida tervisesse

¤ Kindlustada integreeritud investeeringute arengukava

olemasolu, mis on suunatud tervise arengule.

¤ Püstitada kindlad sihid tervise arenguks regulaarse sotsiaalse

auditi teostamise kaudu

¤ Määratleda selge vastutusmehhanism tervise eest

¤ Haarata otsuste tegemisse kaasa lokaalne elanikkond ning

respekteerida kultuurilisi ja etnilisi erinevusi.

¤ Luua infrastruktuur tervise arengu programmide elluviimiseks

ja koordineerimiseks.

¤ Publitseerida regulaarselt aruanded terviseinvesteeringutest,

mida on tehtud lokaalsel tasandil.


T eline kapitalism eeldab nihet juhtimismeetodites

Tõeline kapitalism eeldab nihet juhtimismeetodites

  • Integreeritud planeerimisi koostöös erinevate sektorite ja avalikkusega

  • Tervisemõju analüüsi kasutamisega poliitiliste otsuste vastuvõtmisel või uute programmide algatamisel

  • Intersektoraalne juhtimine, kaasates

  • avalikku, era- ja mittetulundussektorit

  • Vahendades, mitte käskides/keelates

  • Osavõtul põhinevat demokraatiat arendades

  • Kogukondade, gruppide ja indiviidide tervisesuutlikkust arendades.


Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi

  • “Ükski tervisenäitaja Euroopa riikides ei ole juhuse tulemus – need tulenevad otseselt nendest poliitilistest otsustest ja tingimustest, milles rahvused elavad”

    William Farr, 1866.


  • Login