Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi
Download
1 / 38

Sotsiaalne kapital, vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk …. Kas Robin Hood teadis midagi? - PowerPoint PPT Presentation


  • 193 Views
  • Uploaded on

Sotsiaalne kapital, vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk …. Kas Robin Hood teadis midagi?. Anu Kasmel Tervishoiu Instituut Tartu Ülikool. Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga EL liikmesriikides, 200 4 (WHO, 200 6 ).

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' Sotsiaalne kapital, vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk …. Kas Robin Hood teadis midagi?' - keala


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
Sotsiaalne kapital vallarahva tervis ja elukvaliteet ehk kas robin hood teadis midagi

Sotsiaalne kapital, vallarahva tervis ja elukvaliteetehk ….Kas Robin Hood teadis midagi?

Anu Kasmel

Tervishoiu Instituut

Tartu Ülikool


Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga el liikmesriikides 200 4 who 200 6
Rahvastiku keskmine eeldatav eluiga EL liikmesriikides, 2004(WHO, 2006).





Taoliste tervisenäitajate tõttu peaks riikides, 200

valitsus tagajalgadel püsti olema.


Ehk kas robin hood teadis midagi
riikides, 200ehk Kas Robin Hood teadis midagi?


SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS TERVISES riikides, 200Vanusele standardiseeritud suremuse määr kõrg-ja algharidusega meestel ja naistel 1987–1990 ja 1999–2000. 20 aastased ja vanemad.

Kõrgkool

Algkool

3500

Mehed

Naised

3000

2500

2000

ASMR per 100 000

1500

1000

500

1987–1990

1999–2000

1987–1990

1999–2000


SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS TERVISES riikides, 200‘Halb’ subjektiivne tervis, depressioon (vanusgroup 25–79) ja funktsionaalne puudulikkus (vanusgroup 60–79) erineva sissetuleku järgi

Allikas: Kunst et al. 2002

4 kõrge sissetulek

1 madal

2

3

25

20

15

Protsent

10

5

0

‘halb’ subj. tervis

Depression

Funkts. puudulikkus


Subjektiivne tervisehinnang erineva haridustaseme ja vanusgrupi j rgi 1994
Subjektiivne tervisehinnang erineva haridustaseme ja vanusgrupi järgi, 1994

Kõrgkool

Põhikool

Keskkool

90

80

70

60

Protsent

50

40

30

20

Mehed

Naised

25–44

45–59

60–79



Inglismaa-Rootsi tervisepoliitika ühisuuring, vanusgrupi järgi, 1994

Dahlgren ja Whitehead,1991


Mida gustav ii adolf tegi
Mida Gustav II Adolf tegi? vanusgrupi järgi, 1994


Miks ma t na r gin sotsiaalsest kapitalist
Miks ma täna räägin sotsiaalsest kapitalist? vanusgrupi järgi, 1994

  • Sotsiaalne kapital on üks olulisimaid tervisemõjureid

  • Sotsiaalset kapitali on omavalitsustel suhteliselt väheste pingutuste ja investeeringutega võimalik tõhusalt kasvatada

  • Sotsiaalsel kapitalil on omadus laieneda väiksemategi hea tahte avaldustega

  • Kogukonnas, kus on kõrge sotsiaalne kapital, jäävad lapsed elama, on kõigil paremad tervisenäitajad ning kõrgem elukvaliteet ja heaolu.

  • See on võimas vahend ja eesmärk iga omavalitsuse käes.


S ots ia a l ne k apital j a tervisepoliitika
S vanusgrupi järgi, 1994otsiaalnekapital ja tervisepoliitika

  • Teadusuuringud demonstreerivad sotsiaalse kapitali ja rahvastiku tervise omavahelist tugevat positiivset seost (ka hariduse kvaliteeti, tööhõivet, elamumajandust, transporti, keskkonda ja turvalisust);

  • Suurendades sotsiaalset kapitali oma kodukandi piires saavutame nii üldise terviseolukorra paranemise kui sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemise tervises


So tsiaalse kapitali all m istame
So vanusgrupi järgi, 1994tsiaalse kapitali all mõistame:

  • Neid ressursse, mis on ühel sotsiaalsel grupil (pere, paikkond, organisatsioon, omavalitsus) kättesaadavad

  • Neid võrgustikke, kus vastastikku üksteist abistatakse, usaldatakse ja üksteisest hoolitakse;

  • Sotsiaalset kapitali saab kasvatada koostööga, ühiste probleemilahenduste otsimise, planeerimise ja elluviimisega ja koos mõnusa seltsielu loomisega nii peredes, töökohtades, naabruskonnas, kodukandis kui laiemalt.


Kuidas sotsiaalne kapital toimib
Kuidas sotsiaalne kapital toimib vanusgrupi järgi, 1994?

  • Paraneb informatsiooni kättesaadavus;

  • Sotsiaalsed võrgustikud loovad vastastikkuses abistamise keskkonna;

  • Identiteeditunne seob ja loob sotsiaalse toetuse süsteemi;

  • Koostöö ja ühised eesmärgid seovad muidu erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi;

  • Kollektiivne tegutsemine loob uusi võrgustikke;

  • Identiteeditunde kasv ja solidaarsus suurenevad sotsiaalsete võrgustike laienemisega – suureneb “meie” tunnetus.


Mida me tervise all m istame
Mida me tervise all mõistame? vanusgrupi järgi, 1994

  • Põhimõtteliselt on tervis meie üksteisega suhtlemise kvaliteedi peegeldus.

  • Ühiskonna tervis on suuresti demokraatia ja selle ühiskonna sotsiaalse kvaliteedi peegeldus.

  • Sotsiaalne toetus, sotsiaalne sidusus ja sotsiaalne kapital on need näitajad, mis sotsiaal-psühholoogide mõistes tervist peegeldavad – ja nende muutusi peaks ühiskonna regulaarselt hindama;

  • Paikkonna suutlikkus ja paikkonna võimestumine on need näitajad, mis kohalike inimeste tegutsemist tervise nimel iseloomustavad.


Sotsiaalne toetus ja tervis
Sotsiaalne toetus ja tervis vanusgrupi järgi, 1994

Tervis ja heaolu

Madal Kõrge

Sotsiaalne toetus


Mille alusel omavalitsused tegutsevad

KIRJUTATUD SEADUSED vanusgrupi järgi, 1994

Vabariigi põhiseadus

Omavalitsuse põhimäärus

Teised seadused

Koalitsioonilepingud

Koostöölepped

KIRJUTAMATA SEADUSED

Eetilised kaalutlused

Missioonitunnetus

Moraali tõekspidamised

Kohalikud vajadused

Inimeste mured

Mille alusel omavalitsused tegutsevad?


Rahvatervise seadus 21 07 1995
RAHVATERVISE SEADUS vanusgrupi järgi, 1994(21. 07. 1995)

§10. Kohaliku omavalitsuse ülesanded

Kohaliku omavalitsuse ülesanded on:

1) tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal;

2) elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal.


Kogukonna arengu filosoofia
Kogukonna arengu filosoofia vanusgrupi järgi, 1994

  • a) rõhutab osavõtu olulisust ja kaasatust,

  • b) tunnistab ressurssidele tuginemist ja ressursside arendamist,

  • c) põhineb vajaduste analüüsil,

  • d) võimestab inimesi valikuid tegema,

  • e) kaasab inimesi otsustetegemise protsessi, mis mõjutavad nende igapäevast elu.

    Bracht, 1999.


Omavalitsuse tervisesuutlikkuse arendamine viib sotsiaalse kapitali kasvule
Omavalitsuse tervisesuutlikkuse arendamine viib sotsiaalse kapitali kasvule

Tervisesuutlikkus –see on omavalitsuse võimelisus

1) määratleda ja planeeritult lahendada ühiseid sotsiaalseid-, tervise- ja keskkonnaprobleeme (Goodman, 1998; McLeroy, 1996);

2) võimelisus koostöös kasutada teadmisi, oskusi, süsteeme ja ressursse, mõjutamaks paikkonna ja seal elavate indiviidide tervist ja elukvaliteeti positiivses suunas (Rogers, Howard-Pitney, Lee,1995).


Suutlikkuse valdkonnad ja indikaatorid
Suutlikkuse valdkonnad ja indikaatorid kapitali kasvule

  • Kogukonna aktiviseerumine (osavõtt, liidrite olemasolu, gruppide ja võrgustike olemasolu)

  • Kogukonna pädevus (teadmised ja oskused vajaduste analüüsiks, tõenduspõhiste lahenduste elluviimiseks ja tegevuste/tulemuste hindamiseks)

  • Probleemilahenduste juhtimise oskused (meeskonnatöö, paindlikkus, juhtimisoskused, kaasamisoskused)

  • Toetava keskkonna loomine (poliitiliste otsuste mõjutamise, finantsressursside hankimise, sihtgruppide ja võrgustike koolituste ja sotsiaalsete suhete arenduse oskused)


Erinevate tasandite ressursside arenduse suutlikkus
Erinevate tasandite kapitali kasvuleressursside arenduse suutlikkus

STRUKTUUR SUUTLIKKUS

  • Struktuuriehituse suutlikkus

  • Struktuuri võimestamise suutlikkus

  • Ressursside (intellektuaalsete, sotsiaalsete, poliitiliste ja finantsiliste) kindlustamise suutlikkus

  • Pädevuse jagamise suutlikkus

  • Programmijuhtimise suutlikkus

  • Struktuuriehituse suutlikkus

  • Struktuuri võimestamine suutlikkus

  • Võrgustikutöö suutlikkus

  • Padevuse jagamise suutlikkus

  • Probleemilahenduse suutlikkus

  • Võrgustikutöö suutlikkus

  • Ressursside (intellektuaalsete, sotsiaalsete, poliitiliste ja finantsiliste) mobilisatsiooni suutlikkus

Valitsuse

tasand

Koordineeriv

keskus

Maavalitsuse

tasand

Omavalitsuse

tasand


Tervise arengu sotsiaalne s steem
Tervise arengu sotsiaalne süsteem kapitali kasvule

Teadus

Poliitika Perekond

Haridus Võrdsus

Sõbrad Meedia

Keskkond Majandus

Kultuur

Kliiniline meditsiin

Tervis

Haigus


Tervisedenduse peamised funktsioonid
Tervisedenduse peamised funktsioonid kapitali kasvule

  • Teha tervislikud valikud kergeimaks valikuteks;

  • Teha tervis igaühe tegevusvaldkonnaks;

  • Kindlustada võrdsed võimalused igaühele.


Sotsiaalne t ervise audit
Sotsiaalne (t kapitali kasvuleervise) audit

  • Süstemaatiline tegevus paikkonna/ organisatsiooni terviseprobleemide määratlemiseks, ulatuse ja olulisuse hindamiseks, lahendusteede leidmiseks, nende elluviimiseks ja progressi ning protsessi järjepidevaks hindamiseks.

  • Endogeenne protsess

  • Põhineb salutogeenilisel orientatsioonil


Kolm juhtprintsiipi
Kolm juhtprintsiipi kapitali kasvule

  • Terviseaudit on loomuliku koostisosana integreeritud KOVi/organisatsiooni püsitegevustesse;

  • Õigused ja kohustused on demokraatlikud - see on koostööprotsess audiitori, tervisedendaja ja kohalike inimeste vahel;

  • Terviseauditi eesmärk on aidata paikkonna inimestel kasutada enese-hindamist parandamaks oma tegevusi, saada seeläbi tugevamaks, muutuda tulemuslikumaks ja otsustada oma asju ise.


Miks sotsiaalne audit aitab omavalitsuses rahvastiku elukvaliteeti m jutada
Miks sotsiaalne audit aitab omavalitsuses rahvastiku elukvaliteeti mõjutada?

  • See on kõigist teistest tervisedenduslikest lähenemistest tulemuslikeim;

  • Kaasab kõik paikkonna grupid, ka marginaalsed, otsustetegemise protsessi – suurim kaastus tingib parimad lahendused;

  • Arvestab gruppide, organisatsioonide ja võrgustike vastastikuse sõltuvusega ja seostega;

  • Võtab arvesse paikkonna mitmekesisust ja omapära, arendab sotsiaalset sidusust;

  • Võtab arvesse igaühe vastutust muutuste saavutamise eest paikkonnas;

  • Arendab paikkonna suutlikkust, loob järjepidevuse ja pideva arengu paikkonna muudatuste saavutamisel seoses ressursside ja oskuste jäämisega paikkonda – kasvatab sotsiaalset kapitali.


Hiskonna kapitali arenguring
Ühiskonna kapitali elukvaliteeti mõjutada?arenguring

TERVISEKAPITAL

MAJANDUSKAPITAL

SOTSIAALNE KAPITAL


Kolm tulevikuprognoosi SKP per capita arengus sõltuvalt potentsiaalsest suremusmäära muutusest Eestis

US$

Allikas: The economic consequences of ill-health WHO/SM/PRAXIS, 2006.


T eline k apitalism
Tõeline k potentsiaalsest suremusmäära muutusest Eestisapitalism

  • Ei investeeri vaid ühte kapitali vormi - majanduskapitali – ignoreerides teisi

  • Arendab kõiki kapitali liike, nii inimkapitali, sotsiaalsesse kapitali, majanduskapitali, looduskapitali kui tervisekapitali.

    Trevor Hancok, 2007


Who v ljakutse omavalitsustele
WHO väljakutse omavalitsustele potentsiaalsest suremusmäära muutusest Eestis

¤ Juhtida oma vallas/linnas tervise arengut ning

investeerida tervisesse

¤ Kindlustada integreeritud investeeringute arengukava

olemasolu, mis on suunatud tervise arengule.

¤ Püstitada kindlad sihid tervise arenguks regulaarse sotsiaalse

auditi teostamise kaudu

¤ Määratleda selge vastutusmehhanism tervise eest

¤ Haarata otsuste tegemisse kaasa lokaalne elanikkond ning

respekteerida kultuurilisi ja etnilisi erinevusi.

¤ Luua infrastruktuur tervise arengu programmide elluviimiseks

ja koordineerimiseks.

¤ Publitseerida regulaarselt aruanded terviseinvesteeringutest,

mida on tehtud lokaalsel tasandil.


T eline kapitalism eeldab nihet juhtimismeetodites
Tõeline kapitalism eeldab nihet juhtimismeetodites potentsiaalsest suremusmäära muutusest Eestis

  • Integreeritud planeerimisi koostöös erinevate sektorite ja avalikkusega

  • Tervisemõju analüüsi kasutamisega poliitiliste otsuste vastuvõtmisel või uute programmide algatamisel

  • Intersektoraalne juhtimine, kaasates

  • avalikku, era- ja mittetulundussektorit

  • Vahendades, mitte käskides/keelates

  • Osavõtul põhinevat demokraatiat arendades

  • Kogukondade, gruppide ja indiviidide tervisesuutlikkust arendades.


  • potentsiaalsest suremusmäära muutusest EestisÜkski tervisenäitaja Euroopa riikides ei ole juhuse tulemus – need tulenevad otseselt nendest poliitilistest otsustest ja tingimustest, milles rahvused elavad”

    William Farr, 1866.


ad