1 / 41

Eesti venekeelne tarbija internetikeskkonnas

Eesti venekeelne tarbija internetikeskkonnas. Mihhail Kremez Tallinna Ülikool, reklaamiteooria õppejõud PR- ja reklaamiagentuur Rodeverk OÜ, peaspetsialist Nädalaleht Den za Dnjom, arendusjuht. Terminoloogiast.

keaira
Download Presentation

Eesti venekeelne tarbija internetikeskkonnas

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti venekeelne tarbija internetikeskkonnas Mihhail Kremez Tallinna Ülikool, reklaamiteooria õppejõud PR- ja reklaamiagentuur Rodeverk OÜ, peaspetsialist Nädalaleht Den za Dnjom, arendusjuht

  2. Terminoloogiast • Käesoleva ettekande raames tutvustatakse eelkõige Eesti venekeelse tarbija käitumismotiive, harjumusi ja tavasid internetikeskkonnas. • Venekeelse tarbija all mõeldakse Eestis püsivalt elavat isikut, kelle emakeeleks või esimeseks või suhtlemisel eelistatavamaks keeleks on vene keel. • Internetikeskkonna all mõeldakse kogu interneti ükskõik milliseid inforessursse, mis on tavakasutajale kättesaadavad. • Ettekande koostamisel toetus autor enda (kui venelase) ja meedia-, suhtekorraldus- ja reklaamivaldkonnast venekeelsete kolleegide tähelepanekutele ja praktilistele kogemustele.

  3. Demograafiline ja sotsioloogiline taust • Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuaril 2007. aastal: • eestlasi – 921 062 • venelasi – 344 280 • ukrainlasi – 28 158 • valgevenelasi – 16 133 • soomlasi – 11 035 • tatarlasi – 2 487 • muid rahvuseid (lätlased – 2 216, poolakad – 2 077, juudid – 1 900, leedulased – 2 077, sakslased – 1 900, teised – 9 084)

  4. Venekeelse elanikkonna kodakondsus • Eesti kodakondsuses: 1 142 650 Eesti elanikku, nendest mitte-eestlasi ca 145 000 – 150 000, valdavalt venekeelsed • Venemaa kodakondsuses – venelased ca 96000 (Vene saatkonna andmeil ca 115 000), valdavalt venelased • Määratlemata kodakondsusega – ca 111 291, valdavalt venekeelsed elanikud • Ukraina kodakondsuses – 4755, Valgevenemaa kodakondsuses – 1368 • * Vähemal määral elab Eestis ka Soome, Läti, Leedu jm riikide kodakondsuses venekeelseid inimesi (arvud Rahvastikuregistri, Statistikaameti, EPL jt andmeil)

  5. Venekeelse elanikkonna kodakondsus • Eesti venekeelse elanikkonna käitumismotiivide, arvamuste ja eelarvamuste uurimisel on venekeelse elanikkonna ülalnimetatud lõhe kodakondsuse lõikes üheks oluliseks määravaks faktoriks. See ei tähenda, et venekeelse elaniku käitumine ja arvamused oleksid sajaprotsendilises sõltuvuses tema kodakondsusest. Kindlasti mitte, kuid see tähendab, et on olemas kindel ja püsiv mõju tema käitumisele,sh ka näiteks teabe valikule. • Käsitleme seda aspekti täpsemalt hiljem.

  6. Vene identiteet: kes sa oled, venelane? • Ettekande koostaja arvates teeb isikust venelase (või eestlase, inglase vm) eelkõige vene emakeel ja kultuur, selle tundmine ja omaksvõtmine, mitte nn vereline päritolu, kodakondsus vms. Rahvus on kaasaegses “segurahvaste” ja määratlemata rahvusega passide maailmas pigem inimese enda vaba valik. • Üha rohkem mitte-Venemaa venelasi ei pööra enda kui venelase identiteedi määratlemisel tähelepanu kodakondsusele, aga see on siiski veel arenev trend. Selliste venelaste arvates nt Eesti kodakondsuse saamine ei tee venelasest eestlast, vaid vene päritolu Eesti kodaniku, kui muidugi venelane ise soovib säilitada oma rahvusidentiteeti. Või vastupidi – isik võib olla Venemaa kodakondsuses eestlane, marilane, valgevenelane jne.

  7. Vene identiteet: kes sa oled, venelane? • Seoses vene identiteedi määratlemisega meenub eesti keele kasutuse paradoksaalne nähtus. Nimelt venelaste all mõeldakse üksnes või pigem venemaalasi, mis ei vasta tegelikkusele. Etnilisi venelasi elab miljoneid või sadu tuhandeid peale Venemaa ka teistes riikides: • Venemaa – 115 889 100 • Ukraina – 8 200 000 • Kasahstan - 4 194 000 • Valgevene - 1 200 000 • Saksamaa – 1 200 000 jne. • (allikas: http://et.wikipedia.org)

  8. Vene identiteet: kes sa oled, venelane? • Osa Eesti venekeelseid elanikke ei omagi muid seoseid Venemaaga peale kultuuri ja keele, sest nad on Eestis sündinud vanemate ja esivanemate järglased. • Nende seos Venemaaga on eelkõige ühtne keel ja kultuur, kuigi ka Venemaal elab miljoneid muust rahvusest Venemaa kodanikke ehk see riik pole kaugeltki monorahvuslik. • Sellest ka asjaolu, et Eesti venelasi võib häirida Vene riigi või Vene kodanikega samastamine eestlaste jm rahvusest inimeste poolt ning nende reaktsioon avaldub eelkõige Eesti internetiportaalide poliitikateemaliste uudiste kommentaariumides.

  9. Kultuuriline sh keeleline taust • Ehk väga määravaks teguriks venekeelse tarbija käitumise mõjutamisel on kultuur ning eelkõige keel. Etnilisi venelasi on maailmas ca 137–146 mln inimest + teisest rahvusest isikud, kes peavad vene keelt enda emakeeleks (nt osa ukrainlasi). See omakorda põhjustab venekeelse interneti väga suure teabemahu, võrreldes nt Euroopa väiksemate keeltega (nagu eesti, läti jt). • Järelikult venekeelne inimene eelistab saada internetist teavet oma emakeelesmugavuse, parima arusaamise ja teabe hankimise kiiruse tõttu. See on üks argument müüdi “Eesti venelased elavad Venemaa meedia mõjusfääris” poolt, kuid samas ka vastuargument, sest venekeelseid meediakanaleid on ka muudes riikides, kus elab samuti palju venelasi (meenutagem ülaltoodud arve).

  10. Internet = inglise keel • Internet loodi alguses inglisekeelse keskkonnana, st et inglise keele oskus (kasvõi algtasemel) on internetikasutajale hädavajalik. Eesti venekeelne tarbija, eelkõige keskealine ja noorem põlvkond, hindavad kõrgelt inglise keele oskust ja selle arendamist. Viimane trend on just inglise keele täiendõppe korraldamine oma lastele venekeelsete vanemate poolt, sest see “avab maailma”. Pole salata, et paljud Eesti nooremad venelased valdavad inglise keelt paremini kui eesti keelt. • Kokkuvõttes võib öelda, et aktiivne venekeelne internetikasutaja valdab vähemalt kahte keelt – vene ja inglise. See on argument müüdi “Eesti venelased elavad Venemaa…” vastu.

  11. Eesti keel • Eesti keele oskuse arendamine rikastab samuti kohaliku venekeelse internetikasutaja infoallikate valikut. Tänu eesti keele oskuse arenemisele on viimasel ajal tavaliseks kujunenud olukord, kus venekeelseid lugejaid kohtub sagedamini populaarseimates eestikeelsetes internetiportaalides. Siinkohal jõuame tõdemuseni, et iga elava keele oskus rikastab selle valdajat. • Kokkuvõttes näeme, et aktiivne ja haritud venekeelne internetikasutaja kasutab vähemalt kolmes keeles internetiressursse: vene, inglise ja eesti keeles. See on järjekordne argument müüdi “Eesti venelased elavad Venemaa mõjusfääris” vastu.

  12. Kodakondsuse staatuse mõju • Määratlemata kodakondsusega isikud on erineva suhtumisega. Nad on keskendunud oma ja pere heaolu saavutamisele, nende huvide orbiidis ei ole poliitikat, ei ole Eesti riiki, Vene riiki jm. Teised ei ole põhimõtteliselt võtnud endale Eesti kodakondsust, kuna ei taha siduda ennast ei Eestiga, kuna see ei võtnud nende arvates neid omaks, ega ka Venemaaga, kuna sellega pole neil tugevaid sidemeid. • Määratlemata kodakondsusega venekeelsed elanikud on sageli väga küünilised ja sarkastiliselt meelestatud nii Eesti kui isegi Venemaa riigipoliitika ja meedia vastu. Nendest sünnib ka n-ö pahameelseid ja/või sarkastilisi uudisteportaalide rus.delfi.ee ja rus.postimees.ee kommenteerijaid.

  13. Kodakondsuse staatuse mõju • Venemaa kodanikud on ilmselgelt lojaalsed oma riigile ehk Venemaale. Venemaa kodanikest aktiivsete internetikasutajate poliitilised vaated ning infoallikate valik internetis on selgelt Venemaa suunaline. Need on enim kriitilised Eesti valituse ükskõik mis tegevuse suhtes, mis avaldub ka nende avaldatavates arvamustes eelkõige Eesti venekeelses keskkonnas. Nende lemmikuks oma rahulolematuse väljendamise portaaliks sai venekeelse internetiportaali rus.delfi.ee kommentaarium. Tegemist sageli “igaveste kommenteerijatega”. • Aga meenutagem: Eestis on Venemaa kodanikke vaid 96000 ning suur osa nendest on eakad elanikud, kes enam ei saa või ei soovi eesti keele eksamit sooritada.

  14. Kodakondsuse staatuse mõju • Venekeelsed Eesti kodanikud pole ühtlane sihtrühm. Nende seas on väga erineva maailmavaatega isikuid. Huvitavaks tõsiasjaks kujuneb asjaolu, et eesti keele valdamise tase ei sõltu 100% üksnes kodakondsusest. Nn umbkeelseid venelasi leidub piisavalt ka Eesti kodanike seas, samas osa määratlemata kodakondsusega isikuid valdab eesti keelt heal tasemel. Üldiselt aga võib täheldada, et just vene päritolu Eesti kodanike sihtrühm kasutab peale emakeelsete ja ingliskeelsete sageli ka eestikeelseid internetiressursse, külastades teistest Eesti venelastest kõige sagedamini eestikeelseid infoportaale ja foorumeid. Nende seas on vaieldamatult populaarsemad eestikeelsed delfi.ee ja postimees.ee.

  15. Kodakondsuse staatuse mõju • Erineva kodanikustaatusega mitte-eestlaste eesti keele oskus(enesehinnang, TÜ/SaarPoll 2007)

  16. Suhtlemishimu või suhtlemiskirg • Ajalooliselt on väljakujunenud ettekujutus venelasest kui emotsionaalse suhtleja tüüpi inimesest, vene kultuurist kui eelkõige aktiivse suhtlemise kultuurist, mis imeb üsna kiiresti endasse paljude teiste kultuuride jooni ning viimane avaldub eelkõige vene keeles endas. • Vaadakem nt, kuidas oli sajandite vältel ning kohati ka praegu korraldatud maainimeste elu Venemaal: inimesed elavad külades, kus kõik majad on üksteisele lähedal ning iga naaber teab teise kohta kõike. Aga nt maainimene Eestis? Marguse talu siin, alles mõne kilomeetri kaugusel – Urmase oma. • Antud aspekt mõjutab venekeelse tarbija käitumist ka internetis, lihtsamalt öeldes on internet venelase jaoks eelkõige uus ja väga põnev suhtlemisviis ja väljund vene tormilise energia jaoks.

  17. Meenutage noorust või saage tuttavaks • Vene suhtlemishimu apogeeks võib nimetada ülemaailmsete tutvumisportaalide ja venekeelsete klassikaaslaste hiidandmebaase. • Eredaim näide on märtsis 2006 loodud venekeeleste klassikaaslaste portaal odnoklassniki.ru – üle 20 mln kasutaja üle maailma, s.h 42 000 aktiivset kasutajat Eestist. • Või nt üks populaarseimatest tutvumisportaalidest on venekeelse interneti (Runet-i) suure otsingusüsteemi Rambler-i loodud love.rambler.ru – 9 870 879 kasutajat seisuga 03.10.2008. Portaal loodi aastal 2006. Või kuulus vkontakte.ru - üle 18 370 250 kasutajat seisuga 03.10.2008.

  18. ICQ (Аська) fenomen • Kui rääkida Eesti venekeelsete elanike eelistatavatest foorumitest või jututubadest, siis käesolevate ressursside valdav osa asub väljaspool Eestit. Reeglina on tegemist üle maailma venelasi ühendavate süsteemidega. Parimaks internetisuhtlemise venekeelseks süsteemiks on üle maailma kuulsa ICQ programmi venekeelne versioon Rambler-ICQ (vene internetislängis “Аська”, pärineb vastavalt naise nimest Asja), mis võimaldab suhelda ja luua tutvusi online-režiimis enda valitud vestluskaaslastega.

  19. ICQ (Аська) fenomen • Venemaal, Ukrainas, Kasahstanis on ICQ programm kasutusele võetud ka tööalaseks (!) kiireks suhtlemiseks. ICQ eelistatakse tavaliste e-kirjade saatmisele.

  20. Jututoad • Teised üldise suunitlusega jututoad on viimasel ajal läinud tagaplaanile. Isegi sellise ülipopulaarse venekeelse internetisüsteemi mail.ru loodud http://chat.mail.ru/ jututubades on päevasel ajalnt vaid 5000 kasutajat, mis pole võrreldav ülalnimetatud süsteemide külastatavusega. Samas elab siiani oma elu ja areneb 90ndatel loodud jututubade keskus http://www.krovatka.ru/ (“voodike.ru”)

  21. Foorumid • Eesti venekeelsed internetitarbijad eelistavad temaatiliste foorumite kasutamist, mis sagedamini pärinevad Venemaalt, sest just sealt leidub kõige rohkem spetsiifilist venekeelset informatsiooni: erinevad hobiteemalised foorumid, autoteemalised foorumid, naistele mõeldud ning otse loomulikult ka seksiteemalised foorumid. Seal suhtlevad valitud teemadel väga erinevatest riikidest venelased või luuakse vajadusel Eesti venelaste alamfoorumeid.

  22. Livejournal (Живой Журнал) ja blogid • Venelased ei saanud minna mööda ülemaailmsest Livejournal liikumisest («Живой Журнал» ehk lühendatuna «ЖЖ»), sest venelase veres on suhtlemishimu, nagu ka varem korduvalt märgitud. Nooremad ja aktiivsed venekeelsed internetikasutajad tõusevad ЖЖ-ga ning lähevad sellega ka magama.

  23. Livejournal (Живой Журнал) ja blogid • Blogid on populaarsemad eelkõige nooremate ja kodanikuaktiivsete venelaste seas, kes on seotud nt meedia või poliitikaga. Viimasel ajal on korduvalt puhkenud skandaale nii eesti- kui ka venekeelses Eesti meedias seoses kohalike venelaste blogides avaldatud arvamustega. Nt sai oma blogis avaldatud arvamuse eest vallandatud üks Raadio 4 ajakirjanik.

  24. Nali kui venekeelse interneti Püha Jumal • Venekeelsel inimesel on omapärane huumorimeel – huumori, nalja pärast on venelane valmis tegema väga tõsiseid pingutusi ja samme. Ning lühikese ja lööva internetinalja loomine pärineb tegelikult “tšastuškadest”, kaudselt vene rahva ajaloost ja anekdootide lugemata arvust. Luuakse lausa terveid portaale, mis on pühendatud kas üksnes või suuremas osas naljade (anekdootide, videote, helifailide, vene interneti slängis “отжиг”, “прикол” jm) avaldamisele ja hindamisele. • Tutvus internetiga on nagu pulmad: elu jaguneb järsku eluks “enne” ja “pärast”. • (Runet-i huumor)

  25. Nali kui venekeelse interneti Jumal • Meenutagem ülisuure andmebaasiga vene anekdootide jm naljalugude saiti www.anekdot.ru, mis tegelikult on loodud Iisraeli venekeelse elaniku poolt, kuid osutus venekeelse internetikeskkonna populaarseimaks huumoriressursiks. • – Kas sa oled täna www.anekdot.ru lugenud? • – Jah. • – Oh, siis pole nüüd sinuga millestki rääkida… • (Runet-i huumor)

  26. Mitte päevagi ilma naljata • On ka teisi tekstide, piltide, videote, helide kujul esitavaid ülemaailmseid venekeelseid saite. Nt fishki.net (aadressis on sõnade mäng, tõlkida saab kui “sädet pole”). • Või nt mina.ru (“miin.ru”), kus leidub anekdoote, aforisme, pilte, koomikseid, erootikat jm. Venelased endast: • Vene uusrikka poeg tuleb esimesest koolitunnist: • - Issi, ma ei saanud aru, öeldi, et esimene klass, aga toolid ju puidust?!

  27. Venekeelse interneti parim nali • USA kunstnikuJohn Lurie loodud pildil«Bear Surprise» olev karu, kes hüüab seksivale paarile “Surprise!” (“Üllatus!”), muudeti venekeelses internetikeskkonnas kogu Runet-i sümboliks ja legendiks. Ameerika karust sai “Медвед” (vene internetislängis sama mis “Медведь”, kuid vene kõrvale kõlab väga naljakalt), kes pärineb Bobruiskist ning räägib kõigile “Превед” (vene internetislängis sama mis “Привет”, kuid äärmiselt vigaselt). Medved põhjustas venekeelses internetis täieliku eufooria, siiani pöörduvad paljud venekeelsed internetikasutajad üksteise poole “Preved” rääkides. • (pilt ja tegelik nali iseenesest on järgmisel kahel slaidil)

  28. Venekeelse interneti parim nali

  29. Venekeelse interneti parim nali • Kõige naljakam antud olukorras on see, et Medvedi hüsteeria algas Runet-is mõned aastad enne Venemaa presidendi valimisi… Kas on vaja lisada, et esimeseks naljaks seoses Medvedevi VF presidendi valimisega osutus “Preved, Medved!” Meedias oli ka juttu spetsiaalsest PR-kampaaniast… Illustratsioon: http://www.tbss.ru

  30. Venekeelne flash-video internetimaailm • Nagu ka valdav osa internetikasutajaid üle maailma, hindavad venekeelsed inimesed kõrgelt youtube.com, kus leidub palju ka Eesti venekeelsete elanike ülesriputatud videoid, võimalusi. Eriti populaarseks muutus Youtube seoses nn Pronksiöö kriisiga, kui sinna riputati ohtralt videoid sündmuskohtadelt. • Samas on Runet-il olemas ka oma web2 põhimõtetel loodud internetikeskkonnad, nt rutube.ru, video.mail.ru jt, mis aga selgelt kaotavad külastatavuse ja videote arvu kohalt Youtube-le.

  31. Otsingusüsteemid ehk terviklahendused • Peale üldlevinud google.com on venekeelses internetikeskkonnas kaks “infovaala”, mida kasutavad loomulikult ka Eesti venekeelsed internetitarbijad, nimelt yandex.ru ja rambler.ru. Tegemist pole enam lihtsalt otsingusüsteemi või infokataloogidega. Nendel keskkondadel on kümneid muid lahendusi ja arengusuundi: omad tasuta e-posti teenistused, uudiste moodulidvõi isegi uudisteportaalid (nt Rambler Media Gruppi kuuluv lenta.ru) jne. Need on juba omaette internetikeskkonnad.

  32. Mail.ru fenomen • 90-ndatel väga halvaks peetud tasuta e-posti süsteemist arendati välja uus internetikeskkond, kus kasutajale lubatakse juba luua Oma maailm blogi, e-posti, uudisteportaali jm kõrval. Ning e-posti teenus on nüüd esmaklassiline. Ei saa salata, et Eesti venelased eelistavad endale luua just selles süsteemis tasuta e-postkaste tänu mail.ru mugavusele, suurele mahukusele ja kindlale tööle.

  33. Populaarsemad meediakanalid: Eesti • Nagu eelpool järeldatud, eelistavad Eesti venekeelsed internetitarbijad emakeelseid teaberessursse. Nendest on Eesti venekeelsest internetimeediast vaieldamatult populaarseim uudisteportaal rus.delfi.ee. Nimetatud ressurss on üks Eesti vanimaid venekeelseid uudisteportaale ning kõik ülejäänud kaotavad käesoleva hetkeni vene Delfile külastatavuse ja kommentaaride arvu poolest. Viimastel aastatel arendatakse vene Delfit erinevaid lahendusi ja infoallikaid pakkuvaks teabeportaaliks, kuigi kohalikud venelased tajuvad seda siiani pigem kui operatiivseid uudiseid tootvat meediakanalit.

  34. Populaarsemad meediakanalid: Eesti • Peale Delfit tasub venekeelsete uudiste rohkuse ja operatiivsuse poolest mainida rus.postimees.ee, novosti.err.ee, dv.ee ja rus.kalev.ee. • Samas tuleb mainida, et Delfi puhul on tegemist siiski “kollasema” uudisteportaaliga, mis muudkui otsib sensatsioone ja skandaale, viimaste leidmise korral väljendub see kohe paljulubavates pealkirjades. rus.postimees.ee uudised on aga omakorda sageli poliitiliselt liiga korrektsed, ära silutud, mis tekitab lugejate seas rahuolematust. Eesti Ringhäälingu novosti.err.ee uudised on liiga ametlikud ja teistest “kuivemad”.

  35. Populaarsemad meediakanalid: Eesti • dv.ee on tihedalt seotud Äripäeva ja nn “venekeelse Äripäevaga” – paberväljaandega Delovõje Vedomosti. Tänu sellele tõsiasjale on dv.ee külastajate seas palju majandusest ja ärist huvitatud venekeelseid kasutajaid. • rus.kalev.ee on alles arenev uudisteportaal, mis pole veel leidnud oma nišši. • Tähelepanu väärib populaarseima venekeelse nädalalehe Den za Dnjom internetiversioon dzd.ee (mis kavatsetakse lähiajal arendada uudisteportaaliks). Ei maksa unustada ka venekeelse päevalehe Molodjož Estonii internetiversiooni moles.ee .

  36. Populaarsemad meediakanalid: Venemaa • Venemaa internetimeediast on Eesti venekeelsete elanike seas populaarsemad uudisteagentuuride portaalid rian.ru jainterfax.ru, mis toodavad väga operatiivselt uudiseid tervest maailmast. • Populaarseimad uudisteportaalid: lenta.ru, gazeta.ru, gzt.ru, newsru.com, grani.ru, vz.ru,polit.ru, regnum.ru, echo.msk.ru, ng.ru, rg.ru, russ.ru, kommersant.rujm. • Olemas on ka temaatilisi internetiväljaandeid, mida külastavad Eesti venekeelsed internetikasutajad, nt sporditeemalised: sports.ru, sport-express.rujt.

  37. Populaarsemad meediakanalid: Venemaa • Eesti eestikeelses meedias püütakse sageli kultiveerida müüti, et kogu Venemaa meedia, k.a internetimeedia on n-ö kremlimeelne või Kremli kontrolli all. Aga see ei vasta tõele, nimetagem kasvõi Eho Moskvõ internetiressurssi echo.msk.ruvõi nt gzt.ru, mis on seotud The Daily Telegraph ja The Sunday Telegraph väljaannetega. Paljud üritavad olla maksimaalselt objektiivsed. Kui on vaja mitmekesist teavet Venemaa kohta, siis parem otsida seda just venekeelsest internetist.

  38. Populaarsemad meediakanalid: teised • Kuna kohalikul venekeelsel elanikkonnal on sugulus- ja majandussidemeid endiste NSVL-i vabariikidega, kus elab palju venekeelseid inimesi, nt Ukraina, Valgevene, Läti, siis on teatud nõudlus ka nende riikide elule pühendatud internetiressursside järele, mis avaldavad ühtlasi ka välismaiseid uudiseid, nt: korrespondent.net (Ukraina), rus.delfi.lv (Läti venekeelne Delfi), naviny.by (Valgevene), dw-world.de (Saksamaa, vene keeles) jm. • Inglisekeelsetest meediakanalitest on venelastele rohkem tuttavad: times.com (USA), timesonline.co.uk (Suurbritannia), cnn.com (USA), bbc.co.uk (Suurbritannia). See ilmnes selgelt seoses sõjaga Lõuna-Osseetias. Need allikad on siiski kõige populaarsemad nn “uudistehullude” venelaste seas.

  39. E-kaubandus ja venekeelsed tarbijad • Uskuge või mitte, aga Eesti venekeelsed tarbijad ei usalda e-kaubandust nii palju nagu eestlased ega kasuta selle kõiki võimalusi. Niisugune kartus pärineb suhtlemishimu põhimõttest, nimelt eelistatakse teha telefonikõne või külastada kauplust. Kindlasti areneb kohalik venekeelne tarbija koos kogu e-kaubandusega, kuid see protsess on aeglasem, võrreldes nt eestlastega, eriti keskealiste inimeste puhul. • Ka ennast aktiivseks internetikasutajaks pidav ettekande autor eelistab minna poodi ja valida sealt vajalik toode, konsulteerida “elava” müüjaga jne.

  40. Kokkuvõte • Julgen väita, et need eestlastest ettevõtjad või asutuste juhid, kes kuulasid praeguse ettekande ära, võivad saada sellest inspiratsiooni ja põhialuseid Eesti venekeelse tarbija südame vallutamiseks. • Nagu näete, lugupeetud publik, pole venelane suletud inimene, lihtsalt peab teadma, kus asub tema salapärase vene hinge võti ning oskama seda kasutada õigel ajal, õigel kohal ja õige mõjujõuga.

  41. Tänan tähelepanu eest! Foto: http://www.nordictravel.ru

More Related