170 likes | 392 Views
Virginia Wool f (1882–1941). Koostanud Anneli Oidsalu. Inglise kirjanik, esseist ja feministliku kirjanduskriitika rajaja; modernismi juhtkirjanik ja tunnustatud romaaniuuendaja; jõudis loomingus süvapsühholoogilise jutustamiskunsti ja “teadvuse voolu” edasiandmiseni. Virginia Woolf
E N D
Virginia Woolf(1882–1941) Koostanud Anneli Oidsalu
Inglise kirjanik, esseist ja feministliku kirjanduskriitika rajaja; modernismi juhtkirjanik ja tunnustatud romaaniuuendaja; jõudis loomingus süvapsühholoogilise jutustamiskunsti ja “teadvuse voolu” edasiandmiseni.
Virginia Woolf • pärines haritlasperekonnast: isa oli nimekas biograaf Leslie Stephen, kel oli rikkalik raamatukogu; • abiellus 1912 ajaloolase Leonard Woolfiga; • asutas koos abikaasaga kirjastuse; • tema kodu sai nn Bloomsbury rühmituse* keskuseks; ___________ * Bloomsbury rühm – kõrgklassi kirjanike, intellektuaalide ring, mis sai kokku Londonis Bloomsbury linnaosas, pms V. Woolfi kodus. Neid iseloomustas poolboheemlik elustiil ning värvikas ja ebakonventsionaalne armuelu. • uuenduslikud katsetused avaldusid juba varasemas lühiproosas (nt “Kew Gardens”); • elu varjutasid peavalud, depressioon, närvihaigus; • 1941 läks vabasurma – uputas enda. • alustas loomingut realistlikus laadis;
Romaan “Jacobi tuba” (Jacob’s Room,1922) tähistas pöörangut eksperimenteeriva jutustamiskunsti poole. Teoses on loobutud korrapäraselt arenevast süžeest. Autor jäädvustab peategelase elukäigu eri ruumidesse kuuluvaid fragmente. Pärast 1924. a Cambridge’is peetud ettekannet sai Woolfist modernistliku romaani läbimurde kehastus nii oma loomingu kui ka teoreetiliste vaadete poolest.
Virginia Woolf on ka silmapaistev esseist ja kirjanduskriitik. 1929 ilmus pikem essee “Oma tuba” (A Room of One’s Own, e.k 1994, 1997 kogumikus “Esseid”). Essees esines ta naise loomulike õiguste kaitsjana, saades seeläbi XX sajandi feministliku kirjanduse klassikuks, kelle mõju naisliikumisele on praegugi suur.
Essees “Oma tuba” räägib Virginia Woolf naiste – eriti naiskirjanike – ees seisvatest takistustest meeste poolt valitsetavas maailmas. Samavõrd tähtsad on talle kunstiloome, teose, vormi ja stiili probleemid. Oma põhiseisukohta – vihkamise ja mure kammitsais siplev kirjanik ei suuda luua midagi püsiväärtuslikku – tõestab ta nõtkelt ja vaimukalt. Oma ängistused suutis Virginia Woolf sünteesida kauniks ja tasakaalustatud kunstiteoseks. Shoshana Kertesz, Virginia Woolf
Reaalsuse, eksistentsi tajumine ja oma tajumuse väljendamine, sõnastamine, kujundiks vormimine on Woolfi loomingu põhisisu. V. Woolfi käekirja analüüs, vt http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.graphology.it/wp-content/uploads/handwriting044.jpg&imgrefurl=http://www.graphology.it/sociology/the_great/plath_claudel_woolf/virginia_woolf/woolf_analysis&usg=__0avBtaWy8cZlQnj1w2TNbaUUx60=&h=870&w=600&sz=96&hl=et&start=20&um=1&itbs=1&tbnid=xNy2w42fFdDrUM:&tbnh=145&tbnw=100&prev=/images%3Fq%3DVirginia%2BWoolf%26imgsz%3Dqsvga%26as_st%3Dy%26ndsp%3D18%26hl%3Det%26rlz%3D1T4ADBF_enEE306EE307%26sa%3DN%26start%3D18%26um%3D1
Pihtimuslik-isiklikust romaanist “Proua Dalloway” (1925; e.k 1998) on saanud ainest Ameerika kirjaniku Michael Cunninghami 1999. aastal Faulkneri ja Pulitzeri auhinna võitnud romaan “Tunnid”. Romaani ainetel on valminud film “Tunnid”. (The Hours, 2002). Film tunnistati 2003. aastal Kuldgloobuse vääriliseks. Filmi lavastajaks oli Stephen Daldry, osades Nicole Kidman (kes võitis selle rolli eest nii Oscari kui ka Kuldgloobuse), Meryl Streep ja Julianne Moore. Nicole Kidman Virginia Woolfi rollis
Virginia Woolfi esindusteoseks on peetud romaani “Tuletorni juurde” (1928, e.k 1997). Teost iseloomustab eksperimenteeriv jutustamistehnika.
“Orlando” (1928, e.k 1997) erineb teistest Woolfi teostest fantastilise, vaimuka, paroodilise, mängulise koestiku poolest; tegemist on androgüüni elulooga. Orlando elu kulgeb mitme sajandi jooksul. Ehkki peategelane muutub ka kehalt, on androgüünsus peamiselt vaimu omadus. Kirjanik käsitleb meeste ja naiste suhteid, naiste ja loomingu vahekorda. Film “Orlando” (1992): http://www.youtube.com/watch?v=iFu5TYQvQRE&feature=related
“Orlando” nimikangelase, noore aadlimehe lugu algab 16. sajandi keskpaiku, läbib mitu sajandit ja ümberkehastumise naiseks ning katkeb 36 aasta vanuses 1928. aastal, teose lõpetamise päeval. 1996 – “Orlando” lavastus Tartu Sadamateatris: dramatiseering Kristel Leesmend, lavastus Kristel Leesmend ja Ene-Liis Semper, kunstnik Ene-Liis Semper, nimiosas Marika Barabanštšikova. Margot Visnapi arvustus Sirbis: http://www.sirp.ee/archive/2001/05.10.01/Teater/teater1-1.html “Orlando” värvikad taustategelased: Indrek Taalmaa Basket ja Liina Tennosaare Bartholomew
Kuue eri tegelase sisemonoloogi ühendab ühiseks “kõnelainetuseks” ehk “teadvuse vooluks” romaan “Lained” (The Waves, 1931, e.k 1999). Autor on oma meetodiga jõudnud ilmselt loovate võimaluste piirini.
Romaanis “Aastad” (The Years,1931) valitseb ühiskondlik-poliitiline teema, valitsevad faktid, igavikuprobleemide asemel on sotsiaalsed küsimused. Virginia Woolfi viimase romaani käsikiri valmis vahetult enne kirjaniku vabasurma. Teos “Vaatuste vahel” ilmus postuumselt.
Räägib Virginia Woolf: http://www.youtube.com/watch?v=E8czs8v6PuI Gisèle Freund. Virginia Woolf, 1939. National Portrait Gallery, London
Inimene on päästmatult üksi, elamine on üksildane toiming. Ja ometi oleme kõik osakesed milleski suuremas, meid ühendavas harmoonias. Joel Isaacson, Virginia Woolf, 1998
Allikad • Jüri Talvet, Maailmakirjandus 2, Koolibri 1999, lk 239–243 • S. Beesley, S. Joughin, 20. sajandi kirjandus, Varrak 2001, lk 36–37 • Virginia Woolf, Oma tuba, Perioodika, Loomingu Raamatukogu 1994/44–45: Malle Talveti järelsõna • Virginia Woolf, Orlando, Perioodika, Loomingu Raamatukogu 1997/31–34: Riina Jesmin, Saateks • Virginia Woolf, Tuletorni juurde, Perioodika, Loomingu Raamatukogu 1983/5–7: Malle Talveti järelsõna • Interneti-avarused