TIIU JOOSTI V. HAZINSKAJA, K. LEPP, O. VAARMANN 29. mai 2008

1. LAPSE TERVIS KOOLITERVISHOIUTÖÖTAJA PILGU LÄBI TIIU JOOSTI V. HAZINSKAJA, K. LEPP, O. VAARMANN 29. mai 2008

2. Ettekande sisu • Sissejuhatus • Koolitervishoiu olemusest ja järjepidevusest • Tallinna koolitervishoiu erinevustest ja tulemustest • Koolilaste tervisest • Kokkuvõte probleemidest ja arengusuundadest

3. Esimesed märgidTallinna koolitervishoiust(H. Gustavson “Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a.” XIX saj II poolest töötasid koolides arstid “riigiteenistustest tulenevate õigustega kohustudes lapsi prii arstima” palgaga 1700 rbl aastas: • 1852.a mainiti esmakordselt kubermangugümnaasiumi (praegune GAG) arsti dr.med. W. Moritz • 1881.a. töötas Peetri reaalkoolis (praegune Tallinna Reaalkool) dr.med. A. Lüüs • 1888.a. võeti dr.med. Peter Tannebaum tööle 4-kl linnakooli, end. kreiskool Vene t 22 • Samal ajal sai alguse kooli hambaravi

4. Tallinna koolitervishoiusüsteemi areng • 1916.a. tegi linnavalitsus linnavolikogule ettepaneku Tallinnas “sisse viia süstemaatiline koolitervishoiuorganisatsioon” • 15. juuni 1916 a linnavolikogu otsusega loodi alates 1917.a. linnale alluvates koolides koolitervishoiusüsteem ja kinnitati kooliarsti põhimäärus: • üks kooliarst 1200 õp kohta (seni oli 1:5000), kokku 5 arsti palgaga 1800 rbl aastas • Kooliarst kuulus linna tervishoiu komisjoni ja arstide nõukogusse. Omavahel moodustati spetsiaalne kooliarstide kolleegium.

5. Kooliarsti ülesanded ja töö korraldus eelmisel sajandil • Kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine, epideemiatõrje • Õpilaste vastuvõtt 1 tund päevas õppetöö ajal, vähemalt kord 2 nädala jooksul kooli külastamine, esimest aastat kooli tulevate laste läbivaatused ning vastavalt graafikule kõik lapsed õ-a algul, II p-a nimekiri avastatud terviseprobleemidest • Töö kohta aastaaruande koostamine

6. Koolitervishoiu lähtekohad täna Sotsiaalministri määrus nr 51 24.08.1995 Põhikooli- ja Gümnaasiumiseadus Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Ravikindlustuse seadus SM määrus “Nõuded õendusabi iseseisvaks osutamiseks vajalike ruumidele, sisseseadele, aparatuurile” SM määrus “Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu, vormid ja dokumenteerimise kord” EHK ja EÕL Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhend 2004 Tegevusjuhendid erinevate valdkondade kohta

7. Koolitervishoiu osapooled Pedagoog Lapsevanem Õpilane Tugivõrgustik Koolitervise mudel www.cdc.gov/nccdphp/dash/about/school_health.htm

8. Tervisenõukogude areng Tallinna koolides

9. Tervise ja heaolu edendamine Koolikeskkond Tervisekasvatus Koolitervise mudeli rakendamine Haiguste ennetamine SVH, rühi-, söömis-, nägemis-, nakkushaigused, hammaste tervishoid jne Tervise järelevalve Terviseseisundi ja arengu hindamine Riskirühma õpilaste tervise jälgimine Terviseküsitlused Esmaabi Vigastused, traumad, Haigestumised Kriisiolukorrad

10. Koolitervishoiu rahastamine • KTH teenuse piirhind alates 01.01.2008.a 32.- krooni õpilase kohta ühes kalendrikuus 11 kuul aastas • Kooliõe täiskoormus tavakoolis 600 õpilast • Arsti täiskoormus tavakoolis 6000 õpilast • Kabineti kommunaal-, mitte med.sisseseade- ja aparatuurikulud katab kooli pidaja

11. Laste tervis Eestis • Täiesti tervete laste arv väheneb (EHK aruanded) 2006.a. läbivaadatud 11 410 1. kl lastest 55% puudus mingi terviseprobleem, n: • 1474 e 13% rühihäired (50 klassitäit lapsi) • 709 e 6,2% ülekaal (24 klassitäit lapsi) • 249 e 2% alakaal (8 klassitäit lapsi) • Eestis on kuni 14 a laste vigastustest põhjustatud suremus Euroopa kõrgemaid (n Põhjamaades on see 4x madalam) • Alaealiste narkomaaniaprobleemid, käitumis- ja psüühikahäired sagenevad • Eluviisist tingitud riskifaktorid sagenevad (iga päev ei söö hommikusööki 60% ja sooja lõunat 53% lastest, vähemalt 1h päevas liiguvad pooled lastest (53%). K.Aasvee jt „Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2005/2006 õppeaasta“ TAI, 2007.

12. Tallinna Linnavolikogu otsus 27.01.2005.a. KTH teenuse osutajaks Tallinna linnas SA Tallinna Koolitervishoid

13. Kokku 85 kooli, (6 era-, 7 riigi- ja 72 linnakooli) • Eesti õppekeelega koole ca 2/3 • Töötajaid kokku 96, neist 22 kooliarsti ja 74 -õde • Õpilaste arv 44 110 (2007/8 õ-a)

14. Asutuse struktuur

15. Missugune on meie koolilaste tervis?

16. Õpilaste tervise kontroll • Vastavalt EHK lepingule kuuluvad prof. läbivaatusele järgmiste klasside õpilased: I, III, V, VII, IX, XII ja kõik uued õpilased • 2007 aasta jooksul vaadati läbi 21467 õpilast, mis moodustab 46, 6% kogu õpilaste arvust.

17. Profülaktiliste läbivaatuste tulemused 2006-2007

18. Profülaktiliste läbivaatuste tulemused 2006-2007 22,2% 19,4% 10,6% 6,4% 2,6% 2,4% Täiesti terveid lapsi 37,4% (2006.a. 42,6%)

19. 7-aastaste laste hõlmatusDT5 vaktsineerimisega 2007

20. Õpilaste pöördumised (va traumad) ajavahemikul jaanuar-märts 2008 Individuaalsete tervisekaebustega pöördunud õpilaste arv 2007.a – 74101, mis võrdub 1,6 õpilase kohta. Sagedamini pöörduvad keskastme õpilased.

21. Kooli tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused 2007.a.

22. Kooli tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused 2007.a. Väikevigastuste arv: 8 201 Vigastusi kokku : 10 001

23. Laste tervise suundumused ja seda mõjutavad tegurid • Süvenevad ja uued probleemid (HIV, alkohol, narkomaania, varane seks) lastel ja ühiskonnas tervikuna (ebavõrdsus) • KTH kontseptsioon • E-tervise süsteemi käivitamine • Kõikide osapoolte teadmiste ja oskuste suurenemine laste tervise ja arengu positiivseks mõjutamiseks ning koostööks

24. Tugevused ja nõrkused laste tervise edendamisel • Empaatiavõime ja suurte kogemustega töötajad (pediaatria, kth teenus) • Ühtse organisatsiooni jõud • Süstemaatilised erialased koolitused • Kabinettide hea varustatus ja sujuv kommunikatsioon • Linna toetus (arstide palgad) • Arenev koostöö erinevate partneritega kodu- ja välismaal • Eluviisi muutused, agressiivsuse kasv, suurenenud nõuded koolis-õpiraskused • Riski- ja erivajadustega laste arvu kasv • Koostöö erialaspetsialistide vahel sageli nõrk (tagasiside suunatud õpilaste kohta puudub) • Kehtivad KTH seadused ja määrused puudulikud • Koolitoit, noorsportlased, kutsesuunitlus

25. Koolitervishoiutöötaja võimalused laste tervise parendamisel? Asutuse arengukava 2007-2012 Põhieesmärk 1 • Sihtasutuse töötajad osutavad kvaliteetset koolitervishoiuteenust. Põhieesmärk 2 • Sihtasutuses on loodud progressiivne organisatsioonikultuur ja töötajad on motiveeritud. Põhieesmärk 3 • Sihtasutuses on kaasaegne ning hästitoimiv organisatsioonisisene ja osapooltevaheline kommunikatsioonisüsteem.

26. www.kth.ee