1 / 25

Lindude gripp e. klassikaline katk

Lindude gripp e. klassikaline katk. Enel Niin Loomatervishoiu ja loomakaitse osakonna juhataja. Eesti staatus. LG pole kunagi diagnoositud LG vastane vaktsineerimine keelatud RLTP raames uuritakse munakanade tootmiskarju ning kõiki sugukarja linde 2005 aastast alates ka metslinde .

kapila
Download Presentation

Lindude gripp e. klassikaline katk

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Lindude grippe. klassikaline katk Enel Niin Loomatervishoiu ja loomakaitse osakonna juhataja

  2. Eesti staatus • LG pole kunagi diagnoositud • LG vastane vaktsineerimine keelatud • RLTP raames uuritakse munakanade tootmiskarju ning kõiki sugukarja linde • 2005 aastast alates ka • metslinde

  3. Üldiseloomustus • Eriti ohtlik loomataud • Massiline haigestumine • Väga nakkav • Ägeda kuluga • Suur surevus • Suur majanduslik kahju

  4. Haigustekitaja • Orthomyxoviridae sugukondInfluenzavirus perekond • Influentsa viirus A - haigestuvad, linnud, loomad ning inimesed Viirusel A on 15 erinevat hemaglutiniin (H) ning 9 neuramidaas (N) alamtüüpi • Influentsa viirus B - haigestuvad inimesed • Influentsa viirus C - haigestuvad inimesed

  5. Haigustekitaja • Kõrge virulentsusega (HPAI) –väga suur surevus, “klassikaline lindude gripi “ tunnustega või ootamatu surm • Keskmise virulentsusega – väga suur haigestumine, surevus on küllaltki kõrge ca. 50-70% • Madala virulentsusega – kliiniliste tunnusteta või nõrkade respiratoorsete haigustunnustega. Nähtav depressioon või munatoodangu probleemid

  6. Kõrge patogeensusega LG • Tekitaja  Influentsa viiruse H5 ja H7 alamtüübid või  ükskõik influentsa viirus, mis põhjustab suurt surevust (kodu) lindude seas (põhjustatud tüüp A poolt , intravenoosne patogeensuse indeks kuue kuu vanustel kanadel on kõrgem kui 1.2 ) • Peiteperiood 1-7 (3-5) päeva • Nakatutakse alimentaarselt, respiratoorselt • Haigestunu eritab veel kuni 2 k. tekitajat sekreetide ja ekskreetidega, ka munadega

  7. Vastuvõtlikkus • Haigestumine ja suremus sõltub suuresti linnu liigiti ja viiruse tüvest. Kodu- ja metslinnud:  Esmajoones kanad ja kalkunid. Samuti faasanid, haned, pardid jne.  Linnud lemmikutena (n. võistlus või võitlus eesmärgil)  Vabalt elavad metslinnud. Eriti ohtlikud on rändveelinnud- viiruse reservuaar.  linnud, kes elavad kodulindude kasvanduste lähedustes.

  8. Kliiniline pilt (kana, kalkun) • Äkksurm (surevus võib olla isegi 100%) või väga suur surevus Äkksurma korral võivad muutused puududa • Drastiline munatoodangu langus või katkemine • Respiratoorsed nähud • Tugev depressioon, apaatsusus, veetustumine • Näoosa ödeem paistetusega ja harja ning lokuti tsüanoos • Tugev lihaste liigveresus • Petehiaalsed hemorraagiad sisemistel kelmede pindadel • Lõppdiagnoos- vajalik viiruse isoleerimine.

  9. Kliiniline pilt (part j.t.) • On vähem vastuvõtlikumad • Viirust võib isoleerida kliiniliselt tervetelt lindudelt- viiruse reservuaar. • Kõige virulentsemad tüved võivad põhjustada partidel silmapõletikke pimedaks jäämisega, depressiooni, osalist paralüüsi või äkksurma • Haned, tuvid, faasanid võivad olla resistentsed viirusele • Patogeense viiruse poolt põhjustatud lindude gripp (HPAI) on ohtlik paljudele linnu liikidele - n. tiirud, vutid

  10. Lokutite turse Vasakul haigestunud linnu hari Paremal normaalne linnu hari

  11. Verepais ja täppverevalumid jalgadel HPAI - avatud paistetunud lokuti

  12. Jalanaha kärbumine Peapiirkonna ja laugude turse Verevalumid hingetorus

  13. Verevalumid soolestikus

  14. Ülekandemehhanismid • Otsene kontakt nakatatud lindude eritistega, eriti rooja kaudu • Saastunud sööt, vesi • Närilised • Koerad-kassid vedades laiali nakatunud laipasid • Inimesed, transport, saastunud vahendid • Kliiniliselt terved vee ja merelinnud • Nakatunud purunenud munad inkubaatoris

  15. Ülekandemehhanismid

  16. Haigustekitaja vastupanuvõime kk.s • Temperatuur: inaktiveerub +56ºC juures 3 tundi, +60ºC juures 30 minutit.pH: inaktiveerub happelises pH keskonnas.Kemikaalid: inaktiveerub oksüdeerijate, dodetsüül sulfaadi, lipiidide solventide ja -propiolaktooni toimel.Desovahendid: formaliin, jodiini ühendid, 2% NaOH or Virkon®S

  17. Linnugripp ja inimene (1) Lindude grippi (tüüp A) jäävad imetajatest: inimesed, linnud (kanad, kalkunid parid jne.) ning loomad (sead, hobuseid jne) • Inimestele on ohtlik eelkõige H5N1, H7N2, H9N2 ja H7N7 viiruse alamtüübid. • Erinevate liikide gripiviirused võivad vahetada geneetilist materjali (reassortment) juhul, kui mõlema liigi viirused nakatavad üheaegselt inimorganismi.

  18. Linnugripp ja inimene (2) • Uue tüve tekkimine geenide vahetuse teel sea organismis, sest siga võib nakatuda nii sigade, linnu kui inimgripiviirustega • Levikutee - aerosool, tolm • Vastuvõtlikus - suur, üle 90% • Immuunsuse kestvus inimestel - keskmiselt 10 kuud • Vaktsineerimine inimestel - puudub

  19. Kliiniline pilt inimesel • Kõrge palavik (>38° C) • Kurgu- ja lihasvalu • Köha, hingeldus • Silmapõletik Raskeim tüsistus on kopsupõletik, millega kaasneb raskekujuline hingamispuudulikkuse sündroom. Koos võivad nad põhjustada surma.

  20. Haiguse levik • Tekitajat kirjeldati 1x 1880 Itaalias • Saksamaal, Hollandis, Belgias – puhangud 2003 • Hong-Kong – puhangud 1997-2003 • Lõuna-Aafrika, Tai, Vietnam, Kambodža, Hiina, USA, Kanada, Korea – 2004 • Indoneesia, Vietnam, Venemaa, Kasahstan, Jaapan, Korea, Mongoolia, Filipiinid - 2005

  21. EL meetmed • Eluslindude, s.h. lemmiklindude • Linnuliha ja –toodete • Töötlemata sulgede ja suleosade impordi keeld riskiriikidest • Soovituslikud lisameetmed:tõsta 2005/2006 metslindude uuringute mahtu, võtta tarvitusele bio-ohutuse lisameetmeid ( N: veelinnud siseõue), pidevalt avalikkust teavitada, kaasajastada situatsioonplaanid, tihendada piirikontrollimeetmeid

  22. Eesti lisameetmed • Kirjad Maksu- ja Tolliametile teavitamaks piirangutest ja palumaks kontrolli tõhustumist • Peadirektori käskkiri, mis keelab linnukasvatajatel ohustatud piirkondadest pärineva sööda käitlemise (s.h. lindudele söötmise) • Ohustatuks loetakse piirkond, kus viimase taudikolde likvideerimisest on möödunud vähem kui 30 päeva

  23. Käitumine taudipuhangu korral • 92/40 EEC lindude gripi direktiiv • Lindude gripi tõrje eeskiri (Põllumajandusministri 11. aprilli 2003. a määrus nr 41) • Lindude gripi ja Newcastle`i haiguse tõrje tegevusjuhend

More Related