Õpilasabi ümarlaud koolis . Urve Randmaa, M. A.

1. Õpilasabiümarlaudkoolis.Urve Randmaa, M. A. 11. veebruar 2009 Kohila Gümnaasium

2. Õpilasabiümarlauatöö eesmärkejapõhimõtteid. • Õpilasabi ümarlaud on sisuliselt praktiline töökorraldus ja koostöö ümarlaua töös osalejate vahel õpilaste ja õpetajate toetamiseks. Ühiste väärtuste kujundamiseks õppe- ja kasvatustöös. • Õpilasteja õpetajate füüsilise, psüühilise jasotsiaalseheaolu kasvatamine, koostöö õpilasabi ümarlaua erinevate osapooltega. • Õpilaseja õpetajate kooliheaolujaõppimisetoetamine, õppetöötakistustetekkimise ennetamine ja kõrvaldamine. • Suurendadatugivõrgustikke jakasvatadakoolitööseduelemente. • Ümarlaua töös on oluline õpilase enda javanematekaasatus, osalus, arvamused, osapoolteettepanekudjms. Samuti koolikohustusetäitmisejärelvalve, käitumisküsimused, koolikiusamine, madal enesehinnang jms. • Ümarlaua töö ei lahenda otseselt õpilase isiksuse- jameeleoluhäiretega seotud küsimusi, eesmärgitust, emotsioonidenüristumist, isiksuselõhestumist, pidevattusatunnet jms., millised on erialaspetsialistide- psühholoogi, psühhiaatri, terapeudi jt. töövaldkonnad.

3. Tegevus. • Ümarlaua koosolekud toimuvad üks- kaks korda kuus kindlal päeval ja kellaajal (regulaarsus). Koosolekute läbiviimiseks on vajalik rahulik, segamatu ruum. Koosolekud nooremale ja vanemale kooliastmele eraldi. • Õppeaasta jooksul saavad ümarlauast osa võtta vähemalt korra kõik klassijuhatajad. • Käsitluse all on kõik õpilasabiga seotud teemad , millised tõstetakse erinevate kooliga seotud inimeste poolt. • Olemasoleva abi kaardistamine ja uute võimalike abiliikide pakkumine, süstemaatilisus ja tulemuslikkus. • Klassijuhatajatele ja teistele osapooltele töötatakse välja õpilaskaart. • Ühel ümarlaua töökoosolekul on arutluse all korraga 3- 5 õpilase küsimus. • Otsused protokollitakse ja arhiveeritakse. Vajadusel pöördutakse kuni võimaliku rahuldava lahenduse saamiseni vaatluse all oleva õpilase küsimuse juurde korduvalt tagasi.

4. Õpilasabiümarlaua koosseis(võimalikmaksimum). • Juhtkonna esindaja, õpilasabi ümarlaua korraldaja/koordinaator • Klassijuhataja ja/või õpetaja ( pöördunud, kutsutud) • Sotsiaalpedagoog • Kooli medtöötaja, kooliõde • Koolirahuklassi õpetaja • Lapsevanem(ad) • Lastekaitsespetsialist, huvijuht, treener • Logopeed, eripedagoog • Noorsoopolitsei, turvatöötaja • Psühholoog, lastepsühhiaater (kontakisikuna lastepsühhiaatrite vähesuse tõttu, samuti ajateguriga arvestamine) • Õpilasomavalitsuse esindaja , vallatöötaja (kutsutud) • ……………………………….

5. Tegevuse lõimuvus. • Õpilasümarlaua tööplaan koostatakse õppeveerandi/ poolaasta lõikes kooskõlastatult kooli arengukavaga. • Püstitatakse erinevate tasandite eesmärgid. • Vajalik on ümarlaua töökoosoleku põhjalik ettevalmistumine (õpilaste nimed edastatakse vähemalt nädal varem, probleemipüstitus, eelnevatugivõrgustiku kaardistamine (midaon senini tehtud ja milliseid meetmeid kavandatakse edasiseks ). • Osapoolte teavitamine.

6. ÕPILASKAART, millinetäidetakselõplikultõpilasabi ümarlauatöökäigus. • Nimi, klass, probleem, kooli ja pere koostöö, senine osutatud abi, uus tugivõrgustik, tähtaeg, vastutaja, millal on kavas küsimuse juurde tagasi pöörduda, tulemus. Suunatud.Lõpetatud. • Ümarlaua koosolekud protokollitakse ja arhiveeritakse. • Kõigile ümarlauast osavõtjatele osapooltele kehtib konfidentsiaalsuse nõue.

7. Tulemuslikkus. • Õpilasabi ümarlaud süvendab koostööd kooli, kodu, erialaspetsialistideja kohalike õpilasabi tugivõrgustikega. • Väldib kordamist ja õpilasabi tegevuse korraldamise mõningast süsteemitust. • Saadakse usaldusväärne ülevaade õpilast juba ümbritsevast ja võimalikest kavandatavatest tugiteenustest (monitooring). • Toimiv eesmärgipärane koostöö kooliväliste sidusrühmadega: lapsevanemad, lastekaitsespetsialist, huvitegevus, treenerid, logopeed, medtöötajad, psühholoog, psühhiaater, politsei, jt. • Uuenev seadusandlik baas toetab igati õpilasele professionaalsete tugivõrgustike loomist ja kaasamist koolis ja kooliväliselt. Ettekandeks kasutati T. Lister’i, U. Randmaa, M,A. ja J. Vasama, PhD töömaterjale.