Atmosf rir hu muutustest p hjustatud terviseh ired
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 17

Atmosf rir hu muutustest p hjustatud terviseh ired PowerPoint PPT Presentation


  • 122 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Dekompressioont

Download Presentation

Atmosf rir hu muutustest p hjustatud terviseh ired

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Atmosf rir hu muutustest p hjustatud terviseh ired

Atmosfrirhu muutustest phjustatud tervisehired

Viive Pille


Dekompressioont bi

Dekompressioontbi

Tekib nt tuukrite meresgavusest kiirel tusmisel.

  • Phjuseks on mehhaaniliste ja fsioloogiliste mehhanismide tttu tekkivad gaasi mullikesed veres ja organismi kudedes. Kui keha asub keskkonnas, kus on krgem atmosfrigaasi rhk nagu ka tunnelites ja kaevandustes, siis imendub verre enam gaasi kui merepinna krgusel.


Atmosf rir hu muutustest p hjustatud terviseh ired

  • Sltuvalt selle rasvlahustuvusest lmmastiku kontsentratsioon suureneb kudedes. Peamiselt nrvissteemis, luudis ja rasvkoes. Kuna verevarustus on halb luudis ja rasvkoes, siis lmmastik siseneb ja lahkub nendest kudedest aeglasemalt kui hapnik ja ssinikdioksiid. Kui keha mbritsev rhk langeb kiiresti (toimub kiire dekompressioon), siis lmmastik formeerub gaasimullideks, sest ta ei jua eelnevalt eelpool nimetatud kudedest kiiresti eemalduda.

  • Lmmastiku mullikesed on erinevalt hapniku ja ssinikdioksiidi mullikestest halvema veeslahustuvusega ning seega liiguvad kudedes halvemini ning phjustavad vhem elastsete kudede struktuuride kahjustusi (liigestes, kesknrvissteemis).

  • Enamikul juhtudel on kessoontve phjuseks tuukri kiire tusmine veepinnale vhemalt 9 m sgavusest vi kiire laskumine 7000 m krgusest.


Dekompressioont bi1

Dekompressioontbi

Haige hindamiseks on vajalik anamnees, fsikaline uurimine, r-uuring ja vajadusel teisi uuringuid. Kigil, kellel esinevad dekompressiooni smptomid tuleb lbi viia kompressioon test 100%-lise hapnikuga 3 atmosfrilise rhuga kambris 20 minuti jooksul


Dekompressioont bi2

Dekompressioontbi

Esineb 3-tpi dekompressioontve vljendusvorme. Haiguse tp ja raskusaste olenevad patsiendi vanusest, kaalust ja fsilisest seisundist, kompressiooni all viibitud ajast ja kehale mjunud rhu suurusest.


I t bi dekompressioont bi

I tbi dekompressioontbi

  • I tbi dekompressioontbi on kige parema prognoosiga, haarates jsemeid ja nahka. Esineb tugev valu liigeste piirkonnas, mis phjustab patsiendi sundasendeid. Valu vib ilmneda koheselt dekompressiooni jrgselt vi kuni 12 tunni jooksul. Kaasneda vib mnikord punase laiguline urtikaarne, sgelev nahalve.


Ii t bi dekompressioont bi

II tbi dekompressioontbi

II tbi dekompressioontbi on esimesest tbist raskema kuluga. Haaratud on ka kesk- ja perifeerne nrvissteem, vivad esineda pearinglus, jsemetes paresteesiad, hpoesteesia, klus-periostaalsete reflekside elavnemine, positiivne Babinski refleks, kte, jalgade nrkus vi halvatus, peavalu, oksendamine, ngemishired, knehired, treemor, teadvuse hgustumine, kooma.

Kopsu kahjustus vib vljenduda rinnaku taguse valuna, raskustunne rindkeres, kha, hingeldus, kopsuturse. Sdame kahjustuse vljenduseks on rtmihired ja hpertensioon.


Ii t bi dekompressioont bi1

II tbi dekompressioontbi

  • Haigestumise phjuseks on gaasimullide teke tsentraalses nrvissteemis ja seljaajus. Kuid vib esineda ka haiguse tagajrjena veresoonte umbumine ja kudede infarktide teke, mille tagajrjeks on hemokontsentratsioon, osmootse rhu muutused, rasvembolite teke, hemorraagilised infarktid kopsudes, soole haavandid, valgeaine hvimine ning vereliistakute suurem kokkukleepumine (hperkoagulatsioon).

  • Kopsude barotrauma ja gaasi levimine teistesse kudedesse, phjustab arteriaalse gaasi embolismi, mida esineb niteks kaevurite surma phjusena.


Iii t bi dekompressioont bi

III tbi dekompressioontbi

III tbi dekompressioontbe iseloomustab aseptiline nekroos luus (osteonekroos), mida esineb sagedamini lavarreluul ja vhem reieluu alaosas ja sreluul. Osteonekroos tekib tavaliselt 6-60 kuud peale dekompressiooni ja kulgeb smptomiteta kuni kskord tekib liigese haaratus, mis viib prdumatu kahjustuse tekkele. Rntgenfilmil luudest on nhtav luu skleroos ja laigustumine. Kahjustused esinevad sageli smmeetriliselt.


Iii t bi dekompressioont bi1

III tbi dekompressioontbi

Osteonekroos vib tekkida ka, kui lmmastiku mullikesed ummistavad vikseid veresooni, seda on theldatud 50%-l kaevuritel ja allveetlistel, kuigi tvimetust tekib vaid alla 3% tlistel. Raskemal juhul on smptomiteks mlu vhenemine, amneesia, emotsioonide kikumine ja teised neuroloogilised ja pshhiaatrilised smptomid anamneesis episoodidena.


Ennetus

Ennetus

  • Sukeldujad, allvee tlised ja piloodid peavad olema heas fsilises seisundis ja meditsiiniliselt uuritud.

  • Ei tohiks esineda lekaalu ja teisi kessoontbe soodustavaid tegureid nagu nt veresoonkonna haigusi, hbimishireid, hingamisteede obstruktiivseid haigusi, dehdratatsiooni ja hiljutisi luumurdusid.

  • Ttajad peavad olema lbinud vastava koolituse tundma dekompressiooni protseduuri ning tundma kessoontve smptomeid.


K rgust bi

Krgustbi

  • Madal atmosfrirhk kui tervist kahjustav kutsetegur tuleb arvesse lendurite elukutses ja krgmestikes tehtavate tde korral.

  • Mida madalam on atmosfrirhk, seda viksem on ka hapniku partsiaalrhk hus. Hapniku partsiaalrhu alanemine alveolaarhus phjustab omakorda hapniku sisalduse langust veres. Tagajrjeks on kudede hapniku vaegus, mille all kannatab kige enam nrvissteem.


K rgust bi1

Krgustbi

Organismi hapnikuvaeguse korral vallanduvad mitmed kompensatsiooni mehhanismid, mille tulemusena sageneb sdametegevus, suurenevad verevoolu kiirus, hemoglobiini hulk ja ertrotstide arv. htekokku suurendab see kik hapniku sisaldust veres ning paraneb kudede hapnikuga varustatus.

lalnimetatud mehhanismide varal toimub inimese kohanemine madala hurhuga, kusjuures ilmnevad olulised individuaalsed erinevused. Ttamine enam kui 4000 meetri krgusel merepinnast on praktiliselt vimatu.


K rgust ve kliiniline pilt

Krgustve kliiniline pilt

Madalast hurhust tingitud tervisehireid iseloomustavad jrgmised smptomid:

  • Lihaste nrkus;

  • Koordinatsioonihired;

  • Mlu ja thelepanu nrgenemine;

  • Unisus;

  • Peapritus;

  • Iiveldamine, oksendamine,

  • Sagenenud hingamine;

  • Verejooks ninast.


K rgust ve kliiniline pilt1

Krgustve kliiniline pilt

Tekivad mitmesugused ngemishired:

  • Ngemisteravus ja valgustundlikkus alanevad;

  • Vaatvlja ahenemine;

  • Pupillide laienemine;

  • Silmaphja veresoonte laienemine.


K rgust ve ravi

Krgustve ravi

  • hurhu tstmisel vi hapniku sissehingamise korral haigusnhud mduvad.

  • Kui kannatanule abi ei anta, vivad nrvissteemis kujuneda psivad kahjustused.


Ennetus1

Ennetus

  • Madalast hurhust tingitud haigusseisundite ennetamiseks on vajalik tagada suurtes krgustes ttajatele hapnikuaparaadid ja mugav ja soe riietus.

  • Suurtes krgustes vivad ttada tiesti terved, madala hurhuga hsti adapteeruvad ning vimalikele ohtudele kiiresti ja igesti reageerima petatud inimesed.


  • Login