SÖÖTADE KVALITEEDIST JA OHUTUSES T Ann Akk, Märt Nõges Põllumajandusuuringute Keskus

1. SÖÖTADE KVALITEEDIST JA OHUTUSEST Ann Akk, Märt Nõges Põllumajandusuuringute Keskus

2. Ostusöödad kui kaubad on riigi poolt teostatava järelvalve objektid. • Järelevalve alla kuuluvad parameetrid,mille kohta on olemas • seadusandlikult kehtestatud normid. • Kahjuks ei haara need normid kaugeltki kõiki kvaliteedi ja ohutusparameeteid (rasvade rääsumise produktid, proteiinide laguproduktid, osa mükotoksiine, bakteritoksiinid jne.) • Omatarbeks toodetud söödad ei ole kaubad – nad ei kuulu riikliku järelevalve alla.

3. OMATARBEKS TOODETUD SÖÖTADE TAGAMISE SÜSTEEM ARENENUD RIIKIDES • tootjateadlikkus (kõige tihedamalt seotud ühistegevusega: piima-, liha -, muna-, teravilja jne, ühistud) • mitmesugused tootjate liidud • nõustamisteenistus • mitmepoolsed läbivad lepingud (maaletoojad,söödatootjad, • toormetöötlejad (liha-ja piimakombinaadid), • tootjate organisatsioonid Selline vabatahtlik teise taseme järelvalve on ulatuslikum kui riiklik järelevalve.

4. OMATARBEKS TOODETUD SÖÖDAD e OMASÖÖDAD (sh ka ostetud toormest kohapeal kokkusegatud söödad) VÕIB LAIAS LAASTUSJAGADA: • teraviljapõhisteks • (segasööt, jahvat. tera- ja kaunviljad, shrotid ja koogid jne) • rohul baseeruvateks (silo, hein, põhk)

5. TERAVILI • ei ole olemas mingit erilist sööda–ja toiduteravilja, on olemas teravili kui selline, mida sõltuvalt asjaoludestkasutatakse kas söödaksvõitoiduks Eriti kehtib see vilja ohutuse kohta Interventsioonivilja kvaliteedi- ja ohutusnõuded ei sätesta selle vilja kasutusotstarvet

6. Põhilised teravilja ohutusega seotud probleemid (eriti vihmasel sügisel ja hilinenud koristusel): • hallitusseente ja nende poolt eritatavate mükotoksiinide esinemine (vomitoksiin (fusarioossed terad –roosa värvus), ohratoksiin, zearalenoon, fumonisiin, T-2 toksiin) Meie kliimavöötmes kasvatavates teraviljades ei esine aflatoksiine. • tungaltera (LSD, ergotoksiin, ergotamiin) • mükotoksiinid on teatavates tingimustes (sugugi mitte alati) mitmesuguste hallitusseente poolt eritatavad ülitugevad looduslikud mürgid: -nad on termiliselt stabiilsed (ei hävi kuivatamisel ega ka keetmisel ja aurutamisel) --suurtes kontsentratsioonides põhjustavad mitmesuguseid raskeid tervisehäireid kuniloomade lõppemiseni välja, väikestes kontsentratsioonides füsioloogilist stressi, mis väljendub kaaluiibe või piimatoodangu languses.

7. Mükotoksiinide esinemise esimene sümptoom on viljale mitteomane (hallituse, kopitanud või muu ärritav) lõhn • PMK poolt läbiviidav mükotoksiinide seire näitab et ~30% Eesti päritoluga teraviljaproovidest esineb suuremal või vähemal määral mükotoksiine- peamiselt ohratoksiini, zearalenooni ja vomitoksiini • Mükotoksiinide analüüs on küllalt kallis ja seeparast on mõistlik seda teha suurte viljapartiideostu- müügi puhul või seirete käigus. Nn. “igamehe” analüüsiks kasutatakse mitmesuguseidkiire hindamise meetodeid. PMK kasutab selleks biooloogilise testi infusooridel. Sellel meetodil on järgmised eelised: - kiire ja odav - võimaldab hinnata proovi üldist toksilisust (toksilisusel võib olla väga palju pöhjuseid)

8. Mükotoksiinide laialdase esinemise põhjused: • saagiaasta (eriti koristusperioodi) ilmastik • hilinenud koristus • puhtimata seeme

9. Põhiline interventsioonivili on Eestis oder. Odra kvaliteedile ja ohutusele pole Eestis seni suuremat tähelepanu pööratud Nõukogude ajal kasvatati söödaviljaks ja EV-s ei ole eriti ostetud toiduviljana. PMK seire järgi tundub, et odra ohutuse (mükotoksiinid)ja kvaliteediga (kasvamaläinud terad, õlleodra langemisarv) ongi käesoleval ajal suuremad probleemid. • Ohutuse seisukohalt võiks teraviljapõhised söödad reastada järgmiselt: kliid, põhk, importjõusöödad, omatarbeks jahvatud teravili, mitmesugused shrotid ja koogid • Alates 2004. a . annab PMK analoogselt optimaalse silotegemise alguse prognoosiga,prognoosi ka viljakoristuse alguse kohta

10. ROHUSÖÖDAD (SILO): •  Kui rääkida rentaablist piimatootmisest on ainuke ja põhiline piimakarja sööt silo – mida parema kvaliteediga ja suurema osakaaluga onsöödaratsioonis silo seda väiksem on piima omahind (pallisilo ja hoidlasilo)

11.  Söödaratsiooni koostamine koosneb 2 etapist: -olemasolevate söötade laborianalüüs - analüüsidel põhinev arvutus • Kui analüüsid on ebatäpsed või mittepiisavad on ebatäpsed ka igasugused • arvutused. Kuna äärmiselt oluline koht piimakarja ratsioonis on silol siis • võib julgesti öelda: • siloanalüüsideadekvaatsus määrab meie piima omahinna • Kahetsusega peab ütlema, et korralikke silo toiteainelisi analüüse tehakse Eestis ainult 2 laboris, silo käärimiskvaliteeti määratakse ainult Sakus PMK-s - Silo toitaineline koostis (ADF, NDF, Proteiin,Kuivaine) - Silo käärimiskvaliteet (leostunud amiinohapped, piimhape, lenduvad rasvhapped (äädikhape,Võihape jne. , pH) -Silo söömus –konkreetse silo kogus, mida lehm on võimeline sööma kui silo on vabalt eessõltub NDF-st ja käärimiskvaliteedist

12. Praegu meil levinud söödaratsioonide rehkendusprogrammid põhinevad prof. Olli söödatabelitel. See süsteem töötas hästi Nõukogude ajal kui keskmine piimatoodang oli ~4000kg ja olivõimalik kasutada suureskoguses odavat kvaliteetset importvilja. Kuna selle süsteemi järgi ei määrata ei käärimiskvaliteeti ega NDF ning osa suurusi ei põhine analüüsil, vaid võetakse tabelitest, on sellise söödaratsiooni viga ~30%. • Kõik arvutused ja ratsioonid on asjatud kui sööt on toksiline

13. OLUKORRA HINNANG: • Eesti piimakarja ratsioonis võrreldes arenenud riikidega (Soome, Inglismaa) on teraviljapõhiste söötade osakaal väga suur • Meie seakasvatus saab kontrollimata söötade söötmisest igal aasta hinnanguliselt kümneid miljoneid kroone kahju

14. MIDA TEHA: • PMK on välja arendanud ja pakub ainukesena Eestis: - kiiret ja odavat vilja ja teraviljapõhiste söötade kompleksanalüüsi (toksilisus + toitaineline koostis) - kiiret ja odavat silo kompleksanalüüsi (toitained+ makroelemendid + käärimiskvaliteet+ + metaboliseeruv energia + söömus + silo säilivuse prognoos)

15. TÄNAN TÄHELEPANU EEST JA SOOVIN MEELDIVAT KOOSTÖÖD!