1 / 7

Fail ja failisüsteem arvutites

Fail ja failisüsteem arvutites. FAIL. Kogu informatsioon arvutites, mistahes andmekandjale on salvestatud failidena!. Fail on: sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna.

kaethe
Download Presentation

Fail ja failisüsteem arvutites

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Fail ja failisüsteem arvutites

  2. FAIL Kogu informatsioon arvutites, mistahes andmekandjale on salvestatud failidena! Fail on: sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. Näiteks, tekstifail koosneb tekstist, aga programmifail (nt exe) koosneb arvuti jaoks täidetavatest käskudest (ja ka programmile vajalikest andmetest). allikas: Wikipeedia Fail on: info arvuti välismällu salvestatav v. kopeeritav ja sealt kustutatav kindla nimega andmekogum. Faili kopeerima, salvestama. Faile kokku pakkima, alla laadima, üles laadima. Faili suurus, laiend, nimi. Ls. heli|fail, käsu|fail, pakk|fail, teksti|fail, varu|fail, videofail. allikas: EKSS Fail on: välismällu salvestuseks kohandatud, nimega andmekogum. allikas: Arvutikasutaja sõnastik Andik ehk fail (file) – on mistahes andmekandjale salvestatud iseseisva nimega andmekogum, mida töödeldakse ühe tervikuna. Arvuti andmekandjateks tänapäeval on mitmesugused kettad ja välkmäluseadmed (Kõvakettad, optilised laserkettad (CD, DVD, BlueRay), mälukaardid, mälupulgad ja flopi disketid)

  3. FAIL • Faili omadused • Igal failil on suurus ehk maht, • mida mõõdetakse baitides. • Igal failil on enamasti unikaalne nimi, mis • on sama kausta piires kordumatu! • Igal faili nimeosa maksimaalne pikkus võib olla • kuni 260 sümbolit! • Kuid faili nimi peab tegelikult olema sellest lühem kuna see märgi arvestus • hõlmab kogu teed kõvaketta juurest kuni failini, mis asub mingis kauges alamkaustas • Sellepärast võib mõnikord ilmuda kopeerimisel tõrge, kui salvestate pika nimega faili asukohta, mis on eelmisest asukohast pikema teega. • NB! Ära kasuta pikki failinimesid! Hea failinimi on lakooniline lühikene nimi! • Faili nimi koosneb nimeosast ja laiendi osast, mis on üksteisest eraldatud punkti sümboliga. • (näiteks: Fail ja failisüsteem arvutites.ppt) NB! Punkti järele tühikut ei panda! • Faili nimes on laiendi osa tähistatud enamasti kolme, vahest ka nelja sümboliga. • (näiteks: Fail ja failisüsteem arvutites.htmvõiFail ja failisüsteem arvutites.html) • Faili nime laiendit op süsteem Windows tavaliselt ei näita vaid valib faili tähistamiseks sobiva programmi ikoonitähise (piktogrammi). NB! Faili nimes kirjavahemärkide ( \ / ? : * " > < |) kasutamine pole soovitav sest osad neist on faili nimes kriitilised (nt. punkt faili nimes või mitu punkti võib arvuti op süsteemi ajada segadusse) NB Faili ega kausta nimeks ei tohi olla: CON, AUX, COM1, COM2, COM3, COM4, LPT1, LPT2, LPT3, PRN ja NUL, sest need nimed on reserveeritud süsteemi poolt.

  4. FAIL Faili omadused Tee parem hiireklõps faili ikoonil Faili ikoon ja faili nimi koos laiendiga. Faili tüüp ja millise programmiga ta avatakse. CHANGE võimaldab muuta – vahetada avamiseks kasutatavat programmi Asukoht mäluseadmes Faili suurus - maht baitides Faili poolt vajatav ruumikulu mäluseadmes baitides Faili loomise aeg Faili muutmise aeg Viimane faili kasutamise aeg Faili atribuudid Read-only – faili saab ainult lugeda, mitte aga muuta. Seda kasutatakse tavaliselt oluliste andmete jaoks, et vältida kogemata kustutamist või üle kirjutamist, näiteks süsteemifailide puhul. Seda atribuuti saab määrata ja tühistada, tehes klõpsu sealjuures olevasse märkeruutu. Hidden– atribuut näitab, kas fail on peidetud või mitte. View menüüst Options valides saab määrata, kas peidetud faile näidatakse või mitte. Seda kasutatakse samuti süsteemifailide puhul, kuid on ka teisi faile, mille puhul on otstarbekas, et neid ei näidataks. Archive– näitab, kas seda faili peaks arhiveerima, see tähendab temast varukoopiat tegema. Kui failist tehakse Backup tagavarakoopia, võetakse see atribuut automaatselt faililt maha, igal faili muutmisel aga taastatakse.

  5. FAIL Op süsteem Windows peidab failinime laiendid vaikimisi. • Selleks, et kuvada või peita op süsteemis Windows faililaiendeid tee nii: • Avage töölaual “Minu arvuti” • Vali akna ülaosa menüüst “Tööriistad” • ja siis valik “Kaustasuvandid” • 3. Avanenud vahekaardilt vali nupp “Vaade” • 3a) Faililaiendite kuvamiseks tühjendage märkeruut “Peida tuntud failitüüpide laiendid” ja klõpsake OK või Rakenda. • 3b) Faililaiendite peitmiseks valige märkeruut “Peida tuntud failitüüpide laiendid” ja klõpsake OK või Rakenda. • Vaata kõrvalolevat pilti Tavaliselt ei ole vaja failinime laiendeid muuta, kuna peale seda ei pruugi faili avamine või redigeerimine õnnestuda. Mõnikord võib failinime laiendi muutmine aga kasulik olla—näiteks kui tekstifail (.txt) tuleb muuta HTML-failiks (.htm), et seda veebibrauseris vaadata või on ePostiga saadetud manusfaili laiend kaduma saanud. Failinime laiendi muutmiseks veenduge kõigepealt, et failinime laiendid on nähtavad. Siis paremklõpsake faili, mida soovite muuta, ning klõpsake nuppu Nimeta ümber. Windows küll hoiatab teid, et failinime laiendi muutmine võib põhjustada faili ebakorrektse töötamise. Kui olete kindel tehtud muudatuse õigsuses, siis muutuse .kinnitamiseks klõpsake Jah.

  6. FAIL

  7. Failisüsteem arvutis Failisüsteem on andmekogumite haldamise viis arvuti ketastel ja teistel irdmälukandjatel. Programme, andmeid, infot säilitatakse arvuti välismälus failidena. Kuna arvutis on sadu tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse – kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline – failisüsteem. Peale selle on olemas võrgufailisüsteemid NFS ning SMB. Eksisteerivad ka virtuaalsed failisüsteemid, mille sisu genereeritakse konkreetsel kujul ainult hetkel, mil seal andmeid hoitakse. Faili süsteemis kaustu võib olla ka üksteise sees, sel juhul on tegemist nn. alamkaustadega “sub folders” Selline kaustadesse sorteerimise meetod võimaldab kiiremat ning lihtsamat vajaliku faili poole pöördumist nii inimesele kui arvuti op süsteemile.

More Related