MASSIHÄVITUSRELVAD
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 27

MASSIHÄVITUSRELVAD PowerPoint PPT Presentation


  • 117 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

MASSIHÄVITUSRELVAD. MASSIHÄVITUSRELVAD. MASSIHÄVITUSRELVAD. Massihävitusrelvad ja nendevastane kaitse. Deiv Bogens. Erinevus tavarelvadest. Esmane määratlus tekitavad elavjõu massilisi kaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol

Download Presentation

MASSIHÄVITUSRELVAD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Massih vitusrelvad

MASSIHÄVITUSRELVAD

MASSIHÄVITUSRELVAD

MASSIHÄVITUSRELVAD


Massih vitusrelvad ja nendevastane kaitse

Massihävitusrelvadja nendevastane kaitse

Deiv Bogens


Erinevus tavarelvadest

Erinevus tavarelvadest

Esmane määratlus

  • tekitavad elavjõu massilisi kaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol

  • olenevalt relva liigist võivad tekitada massilisi materiaalsete väärtuste purustusi

    Massilisi kaotusi ja purustusi võivad tekitada

    ka mõned tavarelvad (n: kassett pommid või vaakumpommid).


T iendav m ratlus

Täiendav määratlus

  • mõjuvad suurtel territooriumidel

  • mõju on pikaajaline (tundidest kuude ja isegi aastateni)

  • võivad esineda sekundaarsed efektid:

  • keskkonna saastumine

  • epideemia

  • psühholoogilised efektidmõjuvad suurtel territooriumidel

    • mõju on pikaajaline (tundidest kuude ja isegi aastateni)

    • võivad esineda sekundaarsed efektid:

  • keskkonna saastumine

  • epideemia

  • psühholoogilised efektid


  • Massih vitusrelva liigid

    Massihävitusrelva liigid

    • Aatomi- või tuumarelv

    • Bioloogiline relv

    • Keemiarelv


    Koosnevad

    Koosnevad:

    • ABK – lahingumoon

    • Kohale toimetamise vahend


    S jaline kasutamine

    Sõjaline kasutamine:

    • suurte väekoondiste vastu

    • suured tööstuskeskused


    Mittes jaline kasutamine

    Mittesõjaline kasutamine:

    T E R R O R I S M


    Abk relvade kasutamise v imalused

    ABK – relvade kasutamise võimalused:

    • Globaalne massiline kasutamine

    • Piiratud kasutamine

    • Mitte tavapärane kasutamine (ROTA- Release Other Than Attack)


    Globaalne massiline kasutamine

    Globaalne massiline kasutamine

    Pärast külma sõja lõppu äärmiselt ebareaalne

    • suurriikidel ülitäpsed relvad, ABK-relvadel pole lahingurelvana erilist mõtet

    • ABK-relvadel liiga suur ökoloogiline efekt, kasutamine viib sõjakuritegudeni

    • Külma sõja ajal hoidis tuumarelva olemasolu ära Kolmanda Maailmasõja puhkemise („hirmu tasakaal“).


    Piiratud kasutamine

    Piiratud kasutamine

    Võimalik ja isegi reaalne :

    • „Tuumariikide Klubi“ laienemine;

    • „Paariariikidel“ on B- ja K- relvad või tehnilised võimalused nende relvade väljatöötamiseks;

    • Terroristlikel grupeeringutel on B- ja K- relvad või tehnilised võimalused nende relvade väljatöötamiseks.


    Tuumariikide klubi

    „Tuumariikide klubi“

    Vanad tuumariigid:

    • USA

    • Venemaa

    • Suurbritannia

    • Prantsusmaa

    • Hiina

      „Uued tuumariigid:

      Pakistan

    • India

    Kahtlased“ riigid:

    • Iisrael

    • Põhja- Korea

    • Iraan


    Abk relva v ljat tamine

    ABK- relva väljatöötamine

    • ABK-relva väljatöötamiseks vajalikud tingimused:

    • Raha

    • Tehnoloogia

    • Aeg


    Tuumarelva v ljat tamine

    Tuumarelva väljatöötamine

    1.Lõhustuva materjali tootmine:

    • tõhus rahvusvaheline kontroll

    • rikastatud uraani ja plutooniumi kõrge hind (alates 60 miljonit USD/kg).


    Tuumarelva v ljat tamine1

    Tuumarelva väljatöötamine

    2. Lõhkepea väljatöötamine:

    • ajafaktor

    • maksab vähemalt 10 miljardit USD


    Tuumarelva v ljat tamine2

    Tuumarelva väljatöötamine

    3.Tuumarelva kanduri väljatöötamine ja lõhkepeaga sobitamine (paralleelselt lõhkepea väljatöötamisega):

    • lennukipomm - 1-2 aastat

    • ballistiline rakett - 4-5 aastat


    Tuumarelva v ljat tamine3

    Tuumarelva väljatöötamine

    Järelikult on tuumarelva välja arendamine „paariariikidele“ ja terroristlike rühmitustele

    liiga pikaajaline ja kallis

    protsess.


    Keemiarelva v ljat tamine

    Keemiarelva väljatöötamine

    • Baasuuringud: 2-6 kuud

    • Tehniliste lahenduste väljatöötamine: 2-4 kuud

    • K-lahingumoona projekteerimine: 4 -6 kuud

    • Tootmise ettevalmistamine: 10-18 kuud

    • Tootmise käivitamine: 1-2 kuud

      Kokku : kuni 2 aastat


    Massih vitusrelvad

    Keemilised ründeained


    Massih vitusrelvad

    ?


    V imalik massih vitusrelva r nne

    Võimalik massihävitusrelva rünne

    • Tegemist olulise sündmusega (poliitika, sport, massiüritus jne)

    • Konkreetne ähvardus

    • Sündmus mitmete ohvritega

    • Ohvrite hulgas esmareageerijaid

    • Ohtliku aine kasutamine (või selle kahtlus)

    • Väikese võimsusega plahvatus ilma esmaste tõsisemate tagajärgedeta, plahvatus, millega kaasnes palju suitsu/udu

    • Sündmuskohal leiduvad isikukaitsevahendid

    • Sündmuskohal levitamisvahendid


    R nne keemilise ainega

    Rünne keemilise ainega

    • Palju kannatanuid hingamisprobleemidega

    • Teadvuseta inimesed ilma nähtavate (või minimaalsete) füüsiliste kahjustustega

    • Ohvritel punaseks tõmbunud või villistunud nahk


    Keemilise r ndem rgi definitsioon

    HCN

    Keemilise ründemürgi definitsioon

    “Iga keemiline aine,…mille mürgiseid omadusi kavatsetakse kasutada sõjategevuses selleks, et tappa, tõsiselt vigastada või muuta teovõimetuks inimesi (või loomi).”


    Organismi sattumise viisid inimeste kokkupuude ohtlike ainetega

    Organismi sattumise viisid - inimeste kokkupuude ohtlike ainetega

    Kontakt & imendumine

    Allaneelamine

    Sissehingamine


    Materjal hajumine r ndem rk

    Materjal + hajumine = ründemürk

    • Pihustamine

    • Lihtviisil elukeskkonda laskmine

    • Keemiline reaktsioon

    • Lõhkekehad

    • jne

    +

    =


    Levi tamis viisid

    Levitamis viisid


    Keemilised r ndem rgid tingik jaotus

    Keemilised ründemürgid (tingik jaotus)

    Püsivus:

    • Püsivad

    • Mittepüsivad

      Toime organismile:

    • Lämmatavad

    • Villistavad

    • Närvimürgid

    • Veremürgid


  • Login