slide1
Download
Skip this Video
Download Presentation
MASSIHÄVITUSRELVAD

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 27

MASSIHÄVITUSRELVAD - PowerPoint PPT Presentation


  • 213 Views
  • Uploaded on

MASSIHÄVITUSRELVAD. MASSIHÄVITUSRELVAD. MASSIHÄVITUSRELVAD. Massihävitusrelvad ja nendevastane kaitse. Deiv Bogens. Erinevus tavarelvadest. Esmane määratlus tekitavad elavjõu massilisi kaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about ' MASSIHÄVITUSRELVAD' - kacy


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide1

MASSIHÄVITUSRELVAD

MASSIHÄVITUSRELVAD

MASSIHÄVITUSRELVAD

erinevus tavarelvadest
Erinevus tavarelvadest

Esmane määratlus

  • tekitavad elavjõu massilisi kaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol
  • olenevalt relva liigist võivad tekitada massilisi materiaalsete väärtuste purustusi

Massilisi kaotusi ja purustusi võivad tekitada

ka mõned tavarelvad (n: kassett pommid või vaakumpommid).

t iendav m ratlus
Täiendav määratlus
    • mõjuvad suurtel territooriumidel
    • mõju on pikaajaline (tundidest kuude ja isegi aastateni)
    • võivad esineda sekundaarsed efektid:
  • keskkonna saastumine
  • epideemia
  • psühholoogilised efektidmõjuvad suurtel territooriumidel
    • mõju on pikaajaline (tundidest kuude ja isegi aastateni)
    • võivad esineda sekundaarsed efektid:
  • keskkonna saastumine
  • epideemia
  • psühholoogilised efektid
massih vitusrelva liigid
Massihävitusrelva liigid
  • Aatomi- või tuumarelv
  • Bioloogiline relv
  • Keemiarelv
koosnevad
Koosnevad:
  • ABK – lahingumoon
  • Kohale toimetamise vahend
s jaline kasutamine
Sõjaline kasutamine:
  • suurte väekoondiste vastu
  • suured tööstuskeskused
abk relvade kasutamise v imalused
ABK – relvade kasutamise võimalused:
  • Globaalne massiline kasutamine
  • Piiratud kasutamine
  • Mitte tavapärane kasutamine (ROTA- Release Other Than Attack)
globaalne massiline kasutamine
Globaalne massiline kasutamine

Pärast külma sõja lõppu äärmiselt ebareaalne

  • suurriikidel ülitäpsed relvad, ABK-relvadel pole lahingurelvana erilist mõtet
  • ABK-relvadel liiga suur ökoloogiline efekt, kasutamine viib sõjakuritegudeni
  • Külma sõja ajal hoidis tuumarelva olemasolu ära Kolmanda Maailmasõja puhkemise („hirmu tasakaal“).
piiratud kasutamine
Piiratud kasutamine

Võimalik ja isegi reaalne :

  • „Tuumariikide Klubi“ laienemine;
  • „Paariariikidel“ on B- ja K- relvad või tehnilised võimalused nende relvade väljatöötamiseks;
  • Terroristlikel grupeeringutel on B- ja K- relvad või tehnilised võimalused nende relvade väljatöötamiseks.
tuumariikide klubi
„Tuumariikide klubi“

Vanad tuumariigid:

  • USA
  • Venemaa
  • Suurbritannia
  • Prantsusmaa
  • Hiina

„Uued tuumariigid:

Pakistan

  • India

Kahtlased“ riigid:

  • Iisrael
  • Põhja- Korea
  • Iraan
abk relva v ljat tamine
ABK- relva väljatöötamine
  • ABK-relva väljatöötamiseks vajalikud tingimused:
  • Raha
  • Tehnoloogia
  • Aeg
tuumarelva v ljat tamine
Tuumarelva väljatöötamine

1.Lõhustuva materjali tootmine:

  • tõhus rahvusvaheline kontroll
  • rikastatud uraani ja plutooniumi kõrge hind (alates 60 miljonit USD/kg).
tuumarelva v ljat tamine1
Tuumarelva väljatöötamine

2. Lõhkepea väljatöötamine:

  • ajafaktor
  • maksab vähemalt 10 miljardit USD
tuumarelva v ljat tamine2
Tuumarelva väljatöötamine

3.Tuumarelva kanduri väljatöötamine ja lõhkepeaga sobitamine (paralleelselt lõhkepea väljatöötamisega):

  • lennukipomm - 1-2 aastat
  • ballistiline rakett - 4-5 aastat
tuumarelva v ljat tamine3
Tuumarelva väljatöötamine

Järelikult on tuumarelva välja arendamine „paariariikidele“ ja terroristlike rühmitustele

liiga pikaajaline ja kallis

protsess.

keemiarelva v ljat tamine
Keemiarelva väljatöötamine
  • Baasuuringud: 2-6 kuud
  • Tehniliste lahenduste väljatöötamine: 2-4 kuud
  • K-lahingumoona projekteerimine: 4 -6 kuud
  • Tootmise ettevalmistamine: 10-18 kuud
  • Tootmise käivitamine: 1-2 kuud

Kokku : kuni 2 aastat

v imalik massih vitusrelva r nne
Võimalik massihävitusrelva rünne
  • Tegemist olulise sündmusega (poliitika, sport, massiüritus jne)
  • Konkreetne ähvardus
  • Sündmus mitmete ohvritega
  • Ohvrite hulgas esmareageerijaid
  • Ohtliku aine kasutamine (või selle kahtlus)
  • Väikese võimsusega plahvatus ilma esmaste tõsisemate tagajärgedeta, plahvatus, millega kaasnes palju suitsu/udu
  • Sündmuskohal leiduvad isikukaitsevahendid
  • Sündmuskohal levitamisvahendid
r nne keemilise ainega
Rünne keemilise ainega
  • Palju kannatanuid hingamisprobleemidega
  • Teadvuseta inimesed ilma nähtavate (või minimaalsete) füüsiliste kahjustustega
  • Ohvritel punaseks tõmbunud või villistunud nahk
keemilise r ndem rgi definitsioon

HCN

Keemilise ründemürgi definitsioon

“Iga keemiline aine,…mille mürgiseid omadusi kavatsetakse kasutada sõjategevuses selleks, et tappa, tõsiselt vigastada või muuta teovõimetuks inimesi (või loomi).”

organismi sattumise viisid inimeste kokkupuude ohtlike ainetega
Organismi sattumise viisid - inimeste kokkupuude ohtlike ainetega

Kontakt & imendumine

Allaneelamine

Sissehingamine

materjal hajumine r ndem rk
Materjal + hajumine = ründemürk
  • Pihustamine
  • Lihtviisil elukeskkonda laskmine
  • Keemiline reaktsioon
  • Lõhkekehad
  • jne

+

=

keemilised r ndem rgid tingik jaotus
Keemilised ründemürgid (tingik jaotus)

Püsivus:

  • Püsivad
  • Mittepüsivad

Toime organismile:

  • Lämmatavad
  • Villistavad
  • Närvimürgid
  • Veremürgid
ad