Tallinn

1. Tallinn Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 Tallinna Keskkonnaamet

2. Tallinnasademevee strateegia Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 koostamine algatati ja lähteülesanne kehtestati Tallinna Linnavolikogu 20. oktoobri 2011 otsusega nr 173 Sademevee strateegia koostamise eesmärk on kavandada terviklik sademevee käsitlus Tallinnas, sh välja töötada sademevee käitlemise põhimõtted ja keskkonda sobivad lahendused, et minimeerida sademevee tekitatavaid kahjustusi

3. Sademevee strateegia eesmärk Sademevee strateegia on valdkonna arengu alusdokument, mis annab üldised meetmed linna arendamiseks, arvestades järgmisi aspekte: üleujutuste likvideerimine ja ennetamine kuivendamise vajadus, lahendused, tööpõhimõtted, eelvoolud, liigne kuivendus kahjulike ainete minimeerimine sademevees, suublate, voolu- ja seisuveekogude seisundi säilitamine ja parendamine sademevesi kui ressurss sademeveesüsteemide jätkusuutlikkus, maksustamine ja ökonoomsus põhjavee loodusliku taseme säilitamine ehitustegevusest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine

4. Sademevee strateegia koostamise etapid Sademevee strateegia lähteülesande koostamine Töörühma moodustamine Tallinna Keskkonnaameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja eriala spetsialistidega Sademevee strateegia eelnõu koostamine ja regulaarsed töönõupidamised Sademevee strateegia eelnõu valmimine ja avalikustamine Kooskõlastamine ja vastuvõtmine

5. Sademevee strateegia sisu Sademevee strateegia seos rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike dokumentidega Ülevaade Tallinna sademeveesüsteemi mõjutavatest teguritest ja olemasolevast sademevee käitlemise olukorrast Sademevee käitlemise lahendused Visioon aastaks 2030 Strateegilised eesmärgid ja meetmed Sademevee strateegia tegevusvajadused aastani 2030 Sademevee strateegia tegevuskava 2013-2016 Riskid ja seire

6. Üldised sademevee probleemid Tallinnas (1) Sademevee valgaladel kõvakattega pindade osakaalu pidev suurenemine Olemasolevatel valgaladel väljakujunenud sademevee käitlusskeemide muutmise vajadus, et vähendada sademevee vooluhulki ja pikendada kokkuvoolu aega Liiklusintensiivsusega suurenev sademevee reostus Ühisvoolse kanalisatsiooni suur osakaal Lahkvoolselt kogutud sademevee juhtimine reovee kanalisatsiooni (Betooni tänava piirkond) või tunnelkollektoritesse (Pelguranna valgala, Seevaldi kollektori valgala)

7. Üldised sademevee probleemid Tallinnas (2) Seotus lähiümbruse valdadega. Rae valla intensiivsest arengust tekkinud sademevee ärajuhtimise probleemid. Harku järve kesine veekvaliteet sinna suubuvate sademevee väljalaskude tõttu ja Harku oja suur fosfori- ja lämmastikuühendite sisaldus Looduslike linna läbivate eelvoolude (vooluveekogud jõed, ojad ja kraavid) vähesus ja väiksus, mistõttu tuleb suunata tekkiv sademevesi torustike kaudu merre Järvede väiksus (Harku järv) ja eriotstarbelisus (Ülemiste järv), mis oluliselt vähendavad sademevee ärajuhtimise võimalusi ja esitavad kõrgendatud nõudmisi sademevee kvaliteedile Vastuolud seadustes, mis võimaldavad tõlgendada erinevalt sademevee veekogudesse juhtimise tingimusi

8. Strateegilised eesmärgid Sademevee suublate – rannikumere ja linna siseveekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamine. Suublatesse juhitava sademevee kvaliteedi pidev parandamine Sademevee käsitlemine loodussressursina, mida akumuleeritakse ja kasutatakse mõistlikul viisil – eelkõige sademevee tekkepõhine kasutamine Ärajuhitava sademevee vooluhulkade vähendamine ja sademeveega keskkonda kantava reostuse vähendamine Valgalapõhise GIS andmebaasi loomine ja valgalapõhiste sademevee mudelite väljatöötamine Sademevee maksustamissüsteemi väljatöötamine Suur-Sõjamäe jt probleemsete piirkondade sademevee ärajuhtimise lahendamine Ühisvoolsete kanalisatsioonisüsteemide lahkvoolseks muutmine Üleujutuste vältimine ja tagajärgede leevendamine. Üleujutusohtlike piirkondade kaardistamine ja üleujutustest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine

9. Sademevee käitlemise lahendused (1) Ärajuhitava sademevee vooluhulga minimeerimine ja tippude mahalõikamine (sademeveekogumine kastmisveeks, sademevee immutamine kinnistul, sademevee juhtimine teede äärsetele murupindadele, sademevee juhtimine kõva kattega pindadelt murupindadele, ühtlustusmahutite rajamine, kraavide kasutamine sademevee ärajuhtimiseks jne) Meetmete kasutamine sademeveega ärakantava reostuse kohapealseks piiramiseks (reostunud pindade süsteemne puhastamine, esimese reostunud sademevee juhtimine kogumismahutitesse või reoveekanalisatsiooni, lokaalsete puhastusseadmete rajamine)

10. Sademevee käitlemise lahendused (2) Ühisvoolsete sademeveesüsteemide muutmine lahkvoolseteks Ühisvoolse sademeveesüsteemi oluliste ülevoolude taastamine, et vähendada üleujutuste ohtu valgala piirides Sademeveesüsteemide rekonstrueerimisel, kus vähegi võimalik, säilitada kraavitus, mis aeglustab oluliselt sademevee äravoolu tänu kraavide suurele akumuleerivale mahule ja toimib ka sademevee eelpuhastina

11. Meetmed – sademevee käsitlemine loodusressursina Suurendada sademevee kui loodusliku ressursi kasutamist, eriti uute elamupiirkondade planeerimisel Joogiveeressursi kui loodusliku ressursi säästmise eesmärgil madalhoonestusega aedlinnades (Nõmmel, Meriväljal, Kakumäel ja mujal) ning sademevee vooluhulkade vähendamise nimel soosida sademevee kogumist kastmisveeks Looduslikele sademeveesüsteemidele läbivoolutiikide rajamine

12. Sademevee maksustamise süsteemi väljatöötamine Vajadus sademevee maksustamiseks lähtuvalt printsiibist, et veeteenuse kulud katab tarbija Lähtekohad sademeveeteenuse maksustamiseks on seadustes fikseeritud ja põhimõtteline metoodika maksustamiseks keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud Viia läbi sademevee maksustamisega seotud analüüsid

13. Lume ladustamine Puhta lume, mis ei tekita keskkonnareostust, ladustuskohtade valik selliselt, et lund ei oleks vaja kaugele vedada ja ladustuspaikades sulav lumi ei põhjustaks keskkonnaprobleeme Võimalikult väikest keskkonnareostust tekitavate libedustõrjevahendite kasutamine ja sellises mahus, et vähendada lumesulamisvee reostust ja reostunud lume äraveetavaid koguseid Reostunud lume ladustamiskohtade rajamine, mis oleks varustatud liivapüünistega, et vähendada eelvooludesse suunatavat heljuvaine kogust

14. Sademevee strateegia tegevusvajadused aastani 2030 Sademevee kogumisaladel kogumis- ja immutusvõimaluste väljaehitamine, tiikide jms immutus- ja viivitusmeetmete ehitamine Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel sademevee töötluse meetmete nõuete juurutamine Sademevee kraavituse loomine väiksema asustustihedusega linna piirkondades Sademeveekanalisatsiooni ehitust reglementeeriva korra koostamine, mis on aluseks sademeveerajatiste ehitamiseks Lume kogumise ja ladustamisega seotud alade loomine Ühisvoolsete valgalade lahkvoolseks muutmine

15. Sademevee strateegia tegevuskava 2013-2016 Valgalapõhiste sademevee piirkondade kaardistamine, GIS-andmebaasi loomine ja valgalapõhiste sademevee mudelite koostamine Valgalapõhiste sademevee piirkondade investeeringute kava koostamine Sademeveesüsteemi rahastamispõhimõtete väljatöötamine Sademeveesüsteemide haldamise ja investeeringute tegemise kokkulepete koostamine omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel Naaberomavalitsustega seotud sademeveesüsteemide haldamiseks halduslepingute sõlmimine Naaberomavalitsustes tegutsevate vee-ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste vaheliste lepingute sõlmimine seoses sademevee juhtimisega Tallinna linnas asuvatesse kanalisatsioonisüsteemidesse Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimine Soodevahe kraavi kaudu Pirita jõkke (Natura-ala kaitsetingimusi arvestavalt)

16. Võimalik tulem Kas strateegia likvideerib näiteks Ahtri tn uputused? Aastaks 2030 lahendab. Kohest lahendust ei ole. Strateegia annab täna teadaolevad võimalikud lahendused, mida saab realiseerida tegevuskavade kaudu. Parimate lahendite leidmiseks on vaja võimalikult täpselt kindlaks määrata valgalal olevad võimalused, vähendamaks mõjude kuhjumist eelvoolus ehk mere ääres Ahtri tänaval

19. Tänan