Sülje biofunktsioonid

1. Sülje biofunktsioonid STOM, 2. rühm Aleksandra Stepanenko, Julia Mastitskaja

2. Sülg • Heterogeene vedelik, mis ümbritseb limaskestasa ja hambaid • Koosneb 98.5% veest ja 1.5% koosneb elektrolüütidest, limast, glükoproteiinidest, ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas  sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub

3. Süljefunktsioonesaabjagada 5 suurde kategooriasse : • niisutaminejakaitse • puhverdusvõime • hambatervislikkusesäilitamine • antibakteriaalne toime • maitsejaseedimine

4. Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge viskoosus ja elastsus ning tugev adhesiivsus. Nad moodustavad osa emaili kilest, pakkuvad diffusiooni barjääri hapete tungimise vastu ja piiravad mineraalide väljapääsu hamba pinnale • Sülje kaitseefekt ei piirdu ainult suuõõne piirkonnaga, mao kattev limaskesta osa on pärit sülje komponentidest

5. Hambakaaries • Kaaries - mineraalide kadumine emailist ja dentiinist nõrkade hapetega kokkupuute tulemusena. • Tekkepõhjused: vähenenud süljevool ja samaaegne kaitsesüsteemide vähenemine • Sülje komponentide (kaltsium, fosfaat, hüdroksüül ning fluoriid) ioonide diffusioon suurendab remineralisatsiooni • Sülje valgud aeglustavad kaltsiumi ja fosfaadi liikumist emailist välja

6. Karboanhüdraas (CA) • Osaleb pH homöostaasitagamisel • KatalüüsibpöörduvasüsinikdioksiidihüdratatsiooniCO2 + H2O <=> HCO'3 + H + • Üksteistisoesüümikoos CA aktiivsusega • CA ǁ on tsütosoolne, kõrgeaktiivsusegaisoensüüm, leidubkõrva- jasubmandibulaarsetesnäärmetes. Arvatakse, et tatoodabbikarbonaati. • CA VI leidubserroossetesparotiid - jasubmandibulaarsetesnäärmetes, kusttasekreteeritaksesülge. Madala CA VI kontsentratsioonisüljesseostataksekaariesega, inimestelennekõike halva suuhügieeniga.

7. Antioksüdantne barjäär • Koostis: kusihape, katalaas, glutatiooni peroksüdaas, albumiin, superoksiiddismutaas, vitamiin C ja E • Roll: oksüdatiivset stressi ja DNA mutatsioonide põhjustavate ROS ja RNS inaktiveerimine • Antioksüdantide taseme langus on iseloomulik tunnus periodontiidi tekkeks • TAC (e. total antioxydant capacity of saliva) taseme tõus esineb mittestimuleeritud sülje korral ning ka lastel, kellel on diagnoositud kaaries.

8. Puhverdusvõime

9. Puhverdusvõime • Eristatakse kolm puhversüsteemi: valk, fosfaat, ja bikarbonaat puhver. • Ensüüm karboanhüdraas VI(gl. parotis ja gl. submandibularis) katalüüsib keemilise reaktsiooni hapetest pärinevate vesinikioonide ja bikarbonaadi ioonide vahel. • Mida rohkem vesinikioone läheb keemilise reaktsiooni bikarbonaatioonidega, seda kiiremini suuõõne pH hakab tõusma ja jõuab normaalse tasemeni(pH=6,3). Antud keemiline reaktsioon kaitseb hambaemaili demineralisatsiooni eest. • Suuõõne pH liigne kõikumine võib tekitada erosiooni. pH<5,5 põhjustab demineralisatsiooni.

10. Hamba tervislikkuse säilitamine • Hamba tervislikkuse säilitamise funktsioon hõlmab endas demineralisatsiooni ja remineralisatsiooni protsessi

11. Demineralisatsioon • Esineb madala pH korral • Email, mis koosneb peamiselt hüdroksüapatiidi kristallidest, neid lõhustatakse orgaaniliste hapete poolt • Mineraalid difundeeruvad hambast välja ja neid viiakse sülge • Hamba struktuur nõrgeneb

12. Remineralisatsioon • Protsess, kus kaotatud mineraalid asendatakse fluorapatiidi kristallidega • Stateriin, aitab kaasa kaltsiumi ja fosfaadi soolade stabiliseerimist, võib algatada kaitva kile formeerimist seondudes hüdraksüapatiidiga • Peptiidid (histatiinid, tsüstatiinid ja proliinirikkad proteiinid) jäävad hamba pinnale hüdroksüapatiidiga seotuna, nad võimaldavad mineraalide tungimist emaili remineralisatsiooniks ja piiravad mineraalide väljapääsu • Madala molekulmassiga proteiinide fraktsioonid aitavad reguleerida ja suurendada remineralisatsiooni • Fluoriidi olemasolul süljes kiireneb kristallide sadenemine, moodustub fluorapatiidist kate, mis on rohkema resistentsusega kaariese vastu võrreldes originaalse hamba struktuuriga • Väike remineralisatsioon on kasulik hammastele, sest emaili komponendid on asendatud vastupidavamaga, kaariese vastu suurema resistentsusega fluorapatiidi kristallidega.

13. Remineralisatsioon

14. Antibakteriaalne toime • Sülje antibakteriaalsete valkude hulka kuuluvad nii sekretoorsed antikehad nagu IgA, IgG ja IgM, kui ka mitteimmunoglobuliinse loomusega valgud, nagu lüsosüüm, laktoferiin, peroksüdaasid, mutsiinid, histatiinid jm. • Sülg effektiivselt eemaldab endogeenseid ja eksogeenseid mikroorganisme ja nende metabolismi produkte soolestikku. • Samuti ta garanteerib mitteimmuunsete ja immuunsete tegurite pideva olemasolu suus. • Aitab ennetada süljenäärmete infektsioone • Toetab ka valikulist bakterite kasvu, mis on mittekarioosse mikrofloora osa.

15. Seedimine • Sülje seedimisfunktsioon seisneb eelkõige tärklise lagundamise alustamisel ensüümi alfa-amülaasi toimel, mis on gl. parotise tähtsaim komponent. • Sülje ensüümid osalevad ka rasvade lagundamises (ensüüm lipaas) • Sülje lipaas mängib olulist rolli vastsündinute rasvade seedimisprotsessis, kuna nende pankrease lipaas on veel alaarenenud. • Süljel on ka oluline roll toidutükkide niisutamisel, mis hõlbsustab neelamisprotsessi.

16. Maitseaisting • Maitsmisaistingu teke oleneb toiduaine konsentratsioonist ja gustiini olemasolust, mis seob tsinki Sülje funktsioon maitsmisaistingu tekkes: • Maitse substantside transport • Mõned sülje komponendid on võimelised maitseretseptoreid pidevalt stimuleerima, mis võib tulemuseks viia maitsetundlikkuse alanemisele • Sülg kaitseb maitse retseptoreid kahjustuste eest, mis tekivad suukuivuse ehk kserostoomia ja bakteriaalse infektsiooni pärast.

17. Kiirituse mõju • Patsientidel, kes on saanud pea- ja kaelakiiritusravi, sagedamini esineb kaariese tekke intensiivsuse suurenemine, mis on võib-olla seotud langenud süljeeritusega. • Sülje atsinaarrakud on ülitundlikud kiirituse suhtes • Nii gl. parotis kui ka submandibulaar, sublinguaal näärmed on aldis kiiritusest põhjustatud kahjustustele. • Kahjustuse ulatus oleneb kiirituse doosist

18. Haavadeparanemine –müüt või tõsi? • Rühm teadlasi Floorida Ülikoolist leidsid proteiini Nerve Growth Factor e. NGF hiire süljest. Haavad, mis olid NGF’iga “töödeldud” paranesid kaks korda kiiremini. Seega, teatud liikide sülg võib aidata haavade paranemises. NGF inimese süljest ei ole leitud, , kuid teadlased leidsid, et inimese sülg sisaldab antibakteriaalseid komponente nagu IgA, laktoferiin, lüsosüüm ja peroksüdaas. • Inimese sülg ei ole võimeline haavasid desinfitseerima.

19. Täname tähelepanu eest!

20. Kasutatud kirjandus: • http://flipper.diff.org/app/items/info/371 • http://www.eestiarst.ee/static/files/042/sylg_uudsete_teadusuuringute_objektina.pdf • http://en.wikipedia.org/wiki/Saliva • http://dentalantioxidants.com/salivary-antioxidants • http://adr.sagepub.com/content/14/1/16.abstract • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9860091 • http://www.dentistryiq.com/articles/wdj/print/volume-4/issue-9/focus-on-orthodontics/demineralization-and-remineralization-the-battle-to-keep-teeth-strong-and-healthy.html • http://dentisity.com/articles/%D7%9E%D7%90%D7%9E%D7%A8%D7%99%D7%9D(6)/2.pdf • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9860091 • http://www.ineedce.com/courses/1417/HTML/pwd10_section_7.htm • Raymond G. Schipper et al, Archives of oral biology 52 (2007) 1114-1135 • Sue P. Humphrey et al, The journal of prosthetic dentistry, February 2001 • Michael W. J. Dodds et al, Journal of dentistry (2005) 33, 223-233 • J. D. Rudney, Adv Dent Res, 14:29-39, December, 200 • R. Matsuo, Critical Reviews in Oral Biology and Medicine, Jan 2000