Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 25

Koostoomise evitamise võimalikkusest Eestis PowerPoint PPT Presentation


  • 103 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Koostoomise evitamise võimalikkusest Eestis. Seadusandlus Eestis, seadusandluse võimalikud muutused Andres Siirde TTÜ soojustehnika Instituut. Kas on olemas konkreetsed seadusaktid määrused korraldused ja nende tulevikutrend? Koostootmist reguleerivad:.

Download Presentation

Koostoomise evitamise võimalikkusest Eestis

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

Koostoomise evitamise võimalikkusest Eestis

Seadusandlus Eestis, seadusandluse võimalikud muutused

Andres Siirde

TTÜ soojustehnika Instituut


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

Kas on olemas konkreetsed seadusaktid määrused korraldused ja nende tulevikutrend? Koostootmist reguleerivad:

  • Elektrituruseadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=748815. Elektrituruseadus sätestab üldised elektrimüüki, võrgutegevust, bilansivastutust ja tootmist puudutavad põhimõtted;

  • Võrgueeskiri - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=603256. Võrgueeskiri täpsustab võrguga liitmise tingimusi, võrgus töötamise põhimõtteid ning bilansivastutusega seonduvat.


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

ELEKTRITURUSEADUS

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=748815

seadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuses järgitakse koostöö, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet.


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • §22. Tegevusluba

  • (1) Tegevusluba on nõutav:1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil;3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;4) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks;5) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks;6) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks;7) elektrienergia müügiks;8) elektrienergia impordiks, välja arvatud elektrienergia impordiks süsteemihalduri poolt.


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud

    tegevuseks ei ole tegevusluba nõutav, kui:

  • 1) elektrienergiat müüakse käesoleva seaduse § 15 lõike 6 kohaselt;2) kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat müüb selle tootja;3) tootja müüb tegevusloa alusel toodetud elektrienergiat teisele elektriettevõtjale või tootjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale.

  • 6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 3 ei kohaldata müüjale, kes väljaspool põhitegevust müüb elektrienergiat ainult ühe ehitise piires üksnes oma liikmele, rentnikule või üürnikule, ega elamu- või korteriühistust müüjale, kes müüb elektrienergiat üksnes oma liikmele tarbimiseks ühistu majandatavate hoonete piires


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

Kas välisvõrku (teisele suurtarbijale) müüa saab?

Teisele suurtarbijale saab müüa, kui teeb konkurentsivõimelise müügipakkumise vabatarbijale.

Kui tahetakse kontserni sees müüa, siis ei pole isegi vaja tegevusluba elektrienergia müügiks (ETS §22 lg2).

Kui vabatarbija, kellele elektrienergiat müüakse ei ole samas kontsernis, on vaja saada tegevusluba elektri müügiks. Vabatarbijal on õigus valida elektrienergia müüjat (ETS §75 lg2). Põhimõtteliselt on vaja üksnes jõuda vabatarbijaga hinnas kokkuleppele. Samuti on vaja sõlmida avatud tarne leping mõne turuosalisega (süsteemihaldur, bilansihaldur või avatud tarnija), kes võtab bilansivastutuse.


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • §75 lg3 Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja ostab selle võrguettevõtja võrgukadude korvamiseks ja müügiks turuosalisele, kellele laieneb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus, elektrienergiat, mille on Eestis kaevandatud põlevkivist tootnud Eestis asuv, kokku vähemalt 500 MW netovõimsusega tootmisseadmeid valdav tootja, või mille on tootnud väiketootja.

    Seaduse parandusettepanek oli:

  • VÕI MILLE ON TOOTNUD TOOTJA, KES TOODAB ELEKTRIENERGIAT SOOJUSE JA ELEKTRIENERGIA KOOSTOOTMISE REŽIIMIS


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

Millisel tingimusel on võrgupiirkonda võimalik üles seada generaator?

  • Võrguettevõtjal on tema teeninduspiirkonnas võrguga liitmise kohustus.

  • Tulevane tootja peab minema võrguettevõtja juurde ja küsima liitumise tehnilisi tingimusi. Kui ühendus on ehitatud vastavalt tehnilistele nõudmistele ei ole võrguettevõtjal õigus keelduda võrguga liitmisest. See käib Euroopa Liidu “kolmanda osapoole juurdepääsu” (Third Party Access) põhimõtete juurde. Võrguettevõtjal on õigus keelduda üksnes seaduses näidatud juhtudel (ETS §65 lg 3).


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • Millisel tingimusel saavad kinnisvaraarendajad endale võrgupiirkonna (omanikus)?

  • Elektrituruseaduse alusel on praegu suhteliselt keeruline saada võrgupiirkonna omanikuks, sest pea kogu Eesti territoorium on mingi võrguettevõtja teeninduspiirkond.

  • Teise võrgu teeninduspiirkonnas ehitada ilma võrguettevõtja loata ehitada ei tohi (ETS §60).

  • Teeninduspiirkond määratakse kindlaks lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest (ETS §62). Teeninduspiirkonnad ei tohi kattuda (ETS §62 lg4).

    Märkus: Ülaltoodud küsimust, kui alustate kinnisvarapiirkonnaga arendusega, on vaja kindlasti täpsemalt uurida, eelkõige Eesti Energia Teenindusega konsulteerides.


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • Kokkuvõte:

  • Koostootmise rajamine on võimalik vaatamata keerulisele seadusandlusele.

  • Täpsustamist vajavad ja keerukaks teevad nn. võrguga liitmise tingimused, võrgus töötamise põhimõtted ning bilansivastutusega seonduv.

  • Kui koostootmisjaam on hoolduses või remondis, millise hinnaga ostetakse elekter siis võrgust, milliseks kujuneb nn. reservihind?

  • Samas, kui koostootmise (väiketootja) kohta võetakse vastu seadusparandus §75 lg3 ehk teatava eristaatuse andmine, siis millise hinnaga pannakse valdav tootja (kes on ikka sisuliselt täna Eesti Energia) ostma elektrit?


Koostootmise praegune tase eestis

Koostootmise praegune tase Eestis

  • Balti SEJ – muutused Narva EJ rekonstrueerimisel

  • Iru SEJ- rekonstrueeritud 110 MWe auruturbiinjõuseade

  • Kohtla-Järve SEJ- rekonstrueerimisel, omandivorm muutunud

  • Ahtme SEJ- rekonstrueerimisel, põlevkivi kütuselt turba põletamisele

  • Viru Energia EJ 8 MWe, 22 MWs

  • Sillamäe SEJ, põlevkivil aurujõuseadmed, Caterpillar 6MWe gaasimootor

  • AS Tootsi turvas, 5MWe, 14 MWs, turba küttel

  • AS Sangla turvas, 2,5 MWe, 7 MWs, turba küttel

  • AS Kunda Nordic Tsement, ca 3,1 MWe, 3,3 MWs gaasimootor

  • AS Grüne Fee, 3 sisepõlemismootorit ca 2,5 MWe

  • AS Põlva Soojus 0,92 MWe, 1,25 MWs gaasimootor

  • Kristiine kaubanduskeskus 0,5 MWe, 0,7 MWs gaasimootor

  • AS Narva Vesi 0,5 MWe, 0,7 MWs gaasimootor

  • AS Terts Pääsküla 2 gaasimootorit a’ 0,84 MWe

  • Balti Laevaremont 2 gaasimootorit a’ 0,84 MWe

  • Tallinna veepuhastusjaam gaasimootor mehaaniliseks ajamiks ventilaatorile


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

Tallinna vesi


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

Võimalikud uued koostoomisjaamad:

  • Uued kinnisvara arenduspiirkonnad

  • Uued energiamahukad ettevõtted

  • Lokaalsed koostootmisjaamad suuremates hoonetes (haiglad, hoonete kompleksid, ujulad, SPA-d jne.)

  • Olemasolevate kaugküttevõrkude baasil


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • Biokütuste baasil:

  • Suhteliselt suuremad

    • Tartu ....ca 10.....20 MWe

    • Pärnu... ca 10 MWe

  • Suhteliselt väikesed

    • Viljandi

    • Kuressaare (projekti uuringud, ca 3 MWe)

    • Võru

    • Haapsalu

    • Paide

    • Rakvere

    • Valga

    • Jõgeva


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

Investeeringute jagunemine biokütuselkoostootmisjaamale jaamale


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • Tartule näiteks analoog Forssas, Soome suurim ainult puitu kütusena kasutav koostootmisjaam Jaama elektriline võimsus on 17,2 MW ja kütte võimsus 48 MW


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

Tartu maakonna turbavarud on küllaldased et tagada 10/30 MWel/MWs jõujaama võimsuse juures jaama töö aastaringselt, kusjuures kütuse hinna – 60 EEK/MWh juures tuleb IRR 22% ning vastavalt 80 EEK/MWh juures 17%. Mõlemal juhul on võetud investeeringu suuruseks 20 MEEK/MWel ning projekti tasuvusajaks kujuneks 5-st aastast alates.

(elektrienergia hind 42 senti/kWh, soojuse hind 300 EEK/MWh)

Kui rajada koostootmisjaam gaaskütuse baasil elektrilise võimsusega 20 – 25 MW ning soovida projekti tasuvust 5 – 7 aastaga, peaks keskmine elektrienergia müügihind võrku olema vähemalt 730 EEK/MWh

Jako Reinaste,Soojuse ja elektri koostootmis teostatavuse analüüs Tartu linnas biokütuste baasil, bakalaureusetöö, juhendaja A Siirde.


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • Koormuste katmine erinevate agregaatidega, erinevate kütuste kasutamise- kõige ideaalsem.


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • Mida teha vana

    kaugküttesüsteemiga?


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

KÜSIMUS; KAS TSENTRAALNE KOOSTOOTMINE VÕI DETSENTRALISEERITUD

  • Tsentraalne

  • Madalam investeering

  • Tsentraalsem gaasipuhastus (keskkond)

  • Tööjõukulud väiksemad ?

  • Detsentraalne

  • Võrku pole vaja investeerida

  • Laiendamise võimalus täpselt nii palju kui vajadust

  • Lokaliseerimine tarbijale lähedal


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

Tootja poolne lähenemine- KÜTUSE- JA ENERGIAMAJANDUSEPIKAAJALINE RIIKLIK ARENGUKAVA AASTANI 2015

  • Eesti kütuse- ja energiamajanduse strateegilised eesmärgid on:

  • tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustatus;

  • kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu ning seadusele vastav vedelkütuse varu;

  • saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest;

  • saavutada aastaks 2020 elektri- ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest;

  • tagada elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30 aastastes perioodides;


Koostoomise evitamise v imalikkusest eestis

  • tagada avatud turu tingimustes põlevkivienergia tootmise siseturu konkurentsivõime säilimine ning efektiivsuse tõus rakendades kahjulikke keskkonnamõjusid vähendavaid kaasaegseid tehnoloogiaid;

  • kindlustada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine;

  • tõhustada energiakasutust soojus-, elektri- ja kütusemajanduses;

  • hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht aasta 2003 tasemel;

  • töötada välja meetmed võimaldamaks taastuvate vedelkütuste, eeskätt biodiisli, kasutamist transpordisektoris;

  • tagada pidev kaasaegse oskusteabe ning spetsialistide olemasolu kütuse- ja energiamajanduse kõigis valdkondades, et soodustada siseriiklikku tehnoloogiaarendust ning võimaldada kaasaegse energiatehnoloogia siiret;

  • luua eeldused ühenduste rajamiseks Põhjamaade ning Kesk-Euroopa energiasüsteemidega.


Kokkuv te

Kokkuvõte

  • Koostootmise potentsiaal Eestis (Balti regioonis) on suhteliselt suur, majanduslikud ja tehnilised eeldused olemas:

    • Linnades, suuremates asulates on toimiv kaugküttevõrk.

    • Kohalik tööstus on suhteliselt energiamahukas.

    • Gaaskütuse ja arenenud gaasivõrgustiku olemasolu. Biokütuste võimalik kasutatavus.

    • Elektritarbimise kasv regioonis, investeeringute ja tehnoloogia uuenduste vajadus olemasolevates kondensatsioonjaamades.

    • Suurenevad nõuded keskkonnale.


  • Login