1 / 11

Maris Kauk, Märt Nõges, Jaanus Rebane Põllumajandusuuringute Keskus

Glomaliin, AMF, Terra Preta ja CO 2 – negatiivne energeetika. Maris Kauk, Märt Nõges, Jaanus Rebane Põllumajandusuuringute Keskus. Saku - 2008.a. Glomaliin ja AMF Mõningad tunnustatud tõed:

jaser
Download Presentation

Maris Kauk, Märt Nõges, Jaanus Rebane Põllumajandusuuringute Keskus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Glomaliin, AMF, Terra Preta ja CO2 – negatiivne energeetika Maris Kauk, Märt Nõges, Jaanus Rebane Põllumajandusuuringute Keskus Saku - 2008.a.

  2. Glomaliin ja AMF • Mõningad tunnustatud tõed: • suurem osa taimsest materjalist lagundatakse mitmesuguste mullabakterite poolt (~6000 taksonit/1cm3 metsamullas) • mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt erinevas lagunemise staadiumis olevatest taimeosadest • sellise lagunemise lõpp-produktid on huumus ja CO2 • huumus on mulla kõige väärtuslikum osa • huumus kui selline on küll defineeritud, kuid seda pole võimalik kvantitatiivselt mõõta • mulla huumusesisaldust iseloomustatakse suuruste kaudu,mis on huumusesisaldusega positiivses korrelatsioonis –SOM ja SOC

  3. huumuse põhikomponendid on fulvohapped, humiinhapped ja humiin • nende määramine on äärmiselt tööd- ja aega- nõudev so. tüüpiline “märg keemia”. • 1997.a. Dr Sara Wright Marylandi Ülikoolist (USA) taasavastas mulla huumusest uue komponendi – glomaliini • Glomaliin on glükoproteiin, mida eritavad ja sisaldavad arbuskulaarsed mükoriisat moodustavad mullaseened perekonnast Glomales

  4. Mõningaid glomaliini omadusi: • molekulmass ~60 kD • konsistents – väga kleepuv – bioloogiline “superliim” • termiliselt ja keemiliselt väga stabiilne – kuulub nn. termoshokiproteiinide hulka (laktoferriin,hüdrofobiinid) • sisaldab 3-8% rauda • nõrgalt hüdrofoobne • kergelt antibakteriaalne ja antifungaalne • värvus – tume punakaspruun • omab väga spetsiifilist NMR spektrit, mis erineb tunduvalt teiste huumuse komponentide spektrist • Mida glomaliin mullas teeb: • kui “superliim” annab mullale tekstuuri sidudes agregaatideks orgaanilise aine, savi ja ibe osakesed NB! glomaliin moodustab kuni 40% SOC-st • takistab tuule- ja vee-erosiooni

  5. annab mullale veesidumisvõime ja seob toiteelemente, toksilisi elemente ja muid saasteaineid • antibakteriaalsete omadustega takistab mullast orgaa- nilise aine “väljapõlemist” bakterite toimel – seda eriti intensiivharimise puhul • kaitseb taimejuuri mõningate hallitusseente (Fusarium) ja nematoodide eest • Glomaliin on mulla huumuskompleksi äärmiselt oluline osa – ilma glomaliinita on huumus hall pude ja mullast veega kergesti väljauhutav pulber • Suhteliselt väike glomaliinisisaldus (~1 mg/g) on intensiivselt haritavates ja tugevasti väetatud muldades, kõrge glomaliinisisaldusega (kuni 150 mg/g) on mõnin- gad Havai ja Jaapani mullad • annab mullale veesidumisvõime ja seob toitelemente, toksilisi elemente ja muid saateaineid • antibakteriaalsete omadustega takistab mullast orgaani- lise aine “väljapõlemist” bakterite toimel – seda eriti intensiivharimise puhul • kaitseb taimejuuri mõningate hallitusseente (Fusaarium) ja nematoodide eest

  6. Sümbioosi taimede ja AMF vahel arvatakse kõige vanemaks sümbioosiliigiks, mis algas Devonis kui taimed tulid ookeanist maale (~450 milj.) aasta eest ja kui puudus praeguses mõistes muld • AM on kõige tihedam sümbioosi liik – arbuskleid moodustavad seene hüüfid tungivad otse taime juurtesse. Tekib nn. “ühine torusüsteem”, mille kaudu seen saab taimest oma elutegevuseks vajalikku süsinikku ja teisipidi transpordib taimele mullast toiteelemente (põhiliselt P ja N ja mikro- elemendid • ~80% taimedest osaleb AM-s sh. suurem osa kultuur- taimedest AM sümbioosis ei osale osa paljasseemnelistest (mänd ja kadakas) tatralised ja ristõielised (raps, kapsas etc)

  7. AM esineb valdavalt mineraalmuldadel. Väga kuivas, niiskes ja kõrge temperatuuriga (troopilised vihma- metsad) ja tugevasti väetatud mullas on AMF kasv tugevasti pärsitud. • Kirjanduses on palju ja muljetavaldavaid põld- ja poti- katsete tulemusi mis näitavad, kuidas kõrgema glomaliinisisaldusega kaasneb märkimisväärne saagi tõus • Järeldused: • glomaliin omab väga tähtsat osa mulla orgaanilise aine fikseerimisel ning säilitamisel • glomaliinil on suur roll toitainete kaitsmisel leostumise eest • AM on tähtis taimede toitainetega varustamise kanal • Taimede toitumine on suures osas mükoriisatoitumine Terra Preta • On üldteada, et troopiliste vihmametsade mullas on

  8. madal SOC sisaldus(~0,5%). See tuleneb AMF-le • ebasoodsatest tingimustest ja sellest tingitud madalast glomaliinisisaldusest. • Varisest tekkinud SOM pestakse vihmade poolt mullast • välja. • Samal ajal esinevad ka erandid–mõningates piirkonda- des (jõgede kallastel) esinevad küllalt suurtel aladel mullad kus süsiniku sisaldus ~13%. Sellest ~9% moodustab elementaarne süsinik (süsi) • Tegu on indiaanlaste mahajäetud põldudega (konkidas- toorid koos tuberkuloosi, rõugete ja mumpsiga). • Peale 500 aastast vihma käes ligunemist pole neist mul- dadest midagi leostunud – tegu on maailma viljakaima- te muldadega • Selliseid antropogeenseid muldi on leitud ka mujalt: Jaapanist, Ekuadorist, Inglismaalt (sic!) – see on üks osa vanast traditsioonilisest põllundusest

  9. Selle põllunduse olulisim osa oli orgaanilise massi (puude) põletamine (miiliahjudes) ja mulla rikastamine mittetäielikul põlemisel tekkinud söega. • Kütuste keemias nimetatakse sellist protsessi püro- lüüsiks • Kaasajal nimetatakse sellist aktiivsütt BioChar või Agrichar ja seda toodetakse tööstuslikult • Kuna BioChar-il on väga suur eripind siis mullas töötab ta analoogselt huumusega kuid ei hävine intensiivhari- misel (söe “pooldumisaeg mullas on >1000 aastat. • Kirjanduses on BioChar-i kui mulla parendaja kohta hulgaliselt muljetavaldavaid tulemusi. • On olemas samanimeline ÜRO poolt toetatav organisatsioon • Traditsioonilise süsinikuenergeetika lõpp-produktideks on soojusenergia, Co2 ja H2O (seda ka Kioto protokollis märgitud taastuvenergial)

  10. CO2- negatiivsest energeetikast • Traditsioonilise süsinikuenergeetika lõpp-produktideks on soojusenergia CO2 ja H2O (seda ka Kioto proto- kollis märgitud taastuvenergial) • Kui kasutada orgaanilise aine pürolüütilist lagundamist (näit puit) on lõpp-produktideks soojusenergia, vesinik (~60% põlemisgaasist),süsinikdioksiid(~20%), vingugaas (~7%), metaan (~3%). 50% biomassi süsinikust kulub protsess käimas- hoidmiseks ja soojusenergia saamiseks, 50% süsinikust on Biochar. • Kui seda Biochar – kasutada mullas on tulemus selgelt CO2 negatiivne sellele lisanduvad mullas veel 2 täienda- vat efekti C neelamine AMF poolt ja SOC stabiliseerimine • Kuigi sellise soojustootmise kasutegur on väiksem kui tavalisel põletamisel siis arvestades praegusi CO2 kvoodi hindu (~20 EUR/t) on selline soojusetootmine kasumlik.

More Related