1 / 30

Foorum „Harju maakonna strateegia 2025 uuendamine“

Foorum „Harju maakonna strateegia 2025 uuendamine“. Demis Voss Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus demis@heak.ee. Strateegia uuendamise vajadus. Harju maakonna strateegia koostati 2008.a. Töörühmades osales 61 erinevat inimest, toimus 20 töörühma koosolekut, 2 foorumi,

jalene
Download Presentation

Foorum „Harju maakonna strateegia 2025 uuendamine“

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Foorum „Harju maakonna strateegia 2025 uuendamine“ Demis Voss Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus demis@heak.ee

  2. Strateegia uuendamise vajadus Harju maakonna strateegia koostati 2008.a.Töörühmades osales 61 erinevat inimest, toimus 20 töörühma koosolekut, 2 foorumi, 1 konverents. Möödunud on 5 aastat , strateegia koostati enne MASU Vajalik on laiema diskussiooni tekitamine Uus finantsperspektiiv planeerimisel (kestlikumad projektid, koostööprojektid, mõjuprojektid) Sisend maakonnaplaneeringusse ja toimekeskuste uuringusse

  3. Strateegia rakenduslikkus - Alus ühisteks arendustegevusteks, projektideks maakonna ja rahvusvahelisel tasandil - Funktsioonide jagamine maakondlikul tasandil - KOV investeeringute prioriteetsused Strateegia koostöö edunäited: Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevused Harjumaa Ühisteenuste Keskus Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatori rajamine Harjumaa turismikonsultant

  4. Millest lähtume?

  5. Millest lähtume? Allikas: Statistikaamet

  6. Millest lähtume?

  7. Millest lähtume?

  8. Millest lähtume?

  9. Millest lähtume?

  10. Millest lähtume? Tööturg

  11. Millest lähtume? Üleriigiline planeering Eesti 2030 Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng(olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine; töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu) Head ja mugavad liikumisvõimalused (teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus; toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil; kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga;erinevaid transpordiliike kasutatakse tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega) Varustatus energiataristuga (elektritootmisvõimsuse arendamine; välisühenduste loomine Läänemere piirkonna energiavõrkudega; taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses; energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine) Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine Toimepiirkond– ruum, mis ühendab inimeste elukoha, töökoha ja teenused

  12. Millest lähtume? Elukoha ja tööaja ankurpunktide põhjal leitud keskused, linnapiirkonnad ja keskuste tagamaad (Tartu Ülikool 2010). 19 toimepiirkonda.

  13. Millest lähtume? Eesti regionaalarengu strateegia 2020 1. Suuremate linnapiirkondade rahvusvaheline konkurentsivõime ja seda soosiv elukeskkond 2. (Maakondliku tähtsusega) toimealade funktsionaalset terviklikkust ja tugevamat konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond 3. Piirkonnaspetsiifliste ressursside oskuslikum ärakasutatus 4. Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus

  14. Millest lähtume? Euroopa territoriaalne koostöö: Kesk-Läänemere programm 2020 - Keskkonnakaitse ja säästlik ressursikasutus - Säästva transpordi ja võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine - Väikeste ja keskmiste suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamine - Investeerimine haridusse, oskustesse ja pidevõppesse

  15. Millest lähtume? Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu Arengukava perioodiks seab valitsus järgmised prioriteedid: • Tugi ja kõrvalmaanteede kvaliteet on oluliselt paranenud ning erinevused põhimaanteedega vähenenud. Maanteedevõrk moodustab kvaliteedi mõttes ühtlasema terviku. • Hukkunute arv liikluses on vähenenud rohkem kui kaks korda • Rongiliiklus on vähendanud aegruumilisi vahemaid ning on Tallinna ja teiste linnade vahelisel reisimisel eelistatud liikumisviis. Rongiliiklust täiendab kvaliteetne linnadevaheline bussiliiklus mis toimib kommertsalustel. • Maakasutuse ja transpordi planeerimine on integreeritud. Linnad arenevad kompaktselt. Uued arendused on sidustatud ülejäänud ruumi ja heade ühendustega. See vähendab sõltuvust autost ja lühendab pendelrände vahemaid. • Linnades on oluliselt kasvanud kõndimise, jalgrattaga sõidu ja ühistranspordi kasutamise osakaal • Transpordi keskkonnamõjud on vähenenud – C02 heitmed, müra jm. eelkõige tänu maanteetranspordis tehtud edusammudele uute tehnoloogiate kasutamisel ja autokasutuse osatähtsuse vähenemisele. • Taastuvenergial sõitvate sõidukite osakaal on tõusnud. Peamiseks alternatiivseks kütuseks on Eestis toodetud taastuvgaas. Jõudsalt on suurenemas ka elektriautode osakaal. • Rahvusvahelised ühendused rahuldavad nii ettevõtjate kui turistide vajadused. • Liikumisviisid on omavahel hästi integreeritud, nutikate lahenduste kasutamine on tavaline ning erinevaid liikumisviise on võimalik mugavalt kombineerida.

  16. 2014-2020 struktuuri- ja investeerimisfondide jaotus Eestis – 4,6 mld € * Lõplik summa selgub hiljem Rahandusministeeriumi 16.05.13 Jäneda ettekande põhjal

  17. Euroopa Komisjoni nõuded • EL 2020: hõive ja majanduskasv • tulemustele orienteeritus (tegevustele orienteerituse asemel) ja prioriteetidele fokuseerimine • tulemuspõhine lähenemine: 7% tulemusreserv ja sanktsioonid tulemuste mittesaavutamisel • kooskõla riigipõhiste soovitustega, 5 fondi raha koos planeerimine Eesti riigi lähtekohad • võimendus pikaajalisteks muutusteks • mõju suurendamiseks eelistame terviklahendusi • tegevused peavad tooma tulu, mitte kulu eelarvele • turupõhisematele toetuspõhimõtetele üleminek, sh finantsinstrumendid • fookus viie eesmärgi saavutamisel Euroraha sõltuvusest väljumise strateegia

  18. Fookus viie eesmärgi saavutamisel • Hariduse kvaliteet, kättesaadavus ning vastavus ühiskonna vajadustega • Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu • Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus • Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus • Kodanike ja ettevõtete vajadusi toetavad ühendused ja liikumisvõimalused

  19. Struktuurivahendid perioodil 2014-2020* * Joonis kajastab 93% struktuurivahendite (ERF+ESF+ÜF) kogumahust. 7% tulemusreservi jagamine otsustatakse 2019

  20. 1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav2. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu Rõhuasetused EL vahendite kasutamisel • tööturu vajadustele vastavate oskustega inimeste arvu suurendamine • üldhariduse koolivõrgu korrastamine, fookus gümnaasiumidel • tööealiste inimeste parem kaasamine hõivesse - töövõimeskeemi reformi käivitamine - lapsehoiuteenuse kättesaadavuse suurendamine tava- ja puudega lastele - hoolekandeteenuste vajaduspõhise kättesaadavuse tõhustamine - esmatasandi arstiabi tugevdamine

  21. 3. Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus Rõhuasetused EL vahendite kasutamisel • nutikas spetsialiseerumine ja kasvualade arendamine • erasektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tõhustamine • teadus- ja arendustegevuse taristu avatus teadusasutustele, ettevõtetele ning rahvusvahelisele koostööle • kõrghariduse ja teaduskorralduse reform • turutõrgete leevendamiseks ja raha korduvkasutamiseks finantsinstrumendid

  22. 4. Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus Rõhuasetused EL vahendite kasutamisel • innovaatiliste ressursitõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ettevõtetes • veetaristu kaasajastamine • kaugküttesektori efektiivsemaks muutmine, alternatiivkütuste kasutuselevõtu edendamine, investeeringud hoonete energiatõhususse • kliimamuutustega kohanemine ja merereostuse varajane avastamine

  23. 5. Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kesktlikud ühendused ja liikumisvõimalused Rõhuasetused EL vahendite kasutamisel: • erinevate liikumisviiside omavaheline ühendamine • raudtee ja maantee transpordisõlmede väljaehitamine • uue põlvkonna lairibaühenduse arendamine • IKT teenuste taristu, e-teenuste kasutusalade laiendamiseks

  24. 6. Haldusvõimekuse arendamine toetava tegevusena Rõhuasetused EL vahendite kasutamisel: • avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine teenuste nutikama ja multifunktsionaalsema korraldamise kaudu • poliitikakujundamine kaasab enam ja on teadmiste põhisem • kesk-, regionaalse ja kohaliku tasandi haldusvõimekuse suurendamine

  25. Harju maakonna strateegia 2025 uuendamine Prioriteetsed suunad Tegus rahvas: Ettevõtlikkus, ettevõtlus (noored, eakad, erivajadustega) Elukestev õpe Kodanikualgatus Kvaliteetne elukeskkond: Keskkond (jäätmemajandus; energiamajandus; veemajandus) Ühistransport Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid Haridus ja noorsootöö Kultuur ja sport E-teenused Tasakaalustatud ruumimuster: Majandus (toimepiirkonnad, elamupiirkonnad, majandusalad, põllumajandus, ühiskondlikud teenused, maavarad) Tehniline tarisu (teed, rongi-laeva-lennutaristu, trassid, võrgud, välisühendused) Rohealad (rohealad, puhkealad, rannaalad)

  26. Ülevaade seni toimunust Strateegia kontekst: avalike teenuste korraldamine ja ühised arendustegevused KOV objektid on investeeringuvajaduste lisa v.s mõjuobjektid nt Lõunaväil, Klooga rand jt Visioon jääb samaks, vaadatakse üle eesmärgid ja tegevused Harju maakond on tervik (Tallinn+Harjumaa) Veebruar – aprill toimus 6 koosolekut, osales 55 erinevat inimest aprillis toimus 1 juhtrühma koosolek

  27. Strateegia struktuur Visioon Eesmärgid ja tegevussuunad Tegus rahvas Kvaliteetne elukeskkond Tasakaalustatud ruumimuster Strateegia täitmine ja seire Strateegia sidusus strateegiliste arengudokumentidega LISAD Toimekeskuste uuring Kohalike omavalitsuste investeeringuvajadused

  28. Strateegia eesmärgid E1: Elanikudon haritud, ettevõtlikud, tööturulaktiivsed, muutusteleavatudningväärtustavadomakodukantijapanustavadkogukonnaarengusse E2: Eesmärk: Avaliketeenustekättesaadavusjavabaajaveetmisevõimalused on tagatudelukohalähedusesninginimesedosalevadaktiivseltomaelukeskkonnakujundamises E3: Riigi, maakonnajaomavalitsustasandikoostöös on saavutatudoptimaalnejatasakaalustatudruumimuster

  29. Strateegia tegevusettepanekud Peale I koosolekut 196 tegevust, peale II koosolekut 151, peale juhtrühma koosolekut 105 tegevusettepanekut

  30. Edasine ajakava 2 arengunõukogu oktoobris, novembris 2013, strateegia draft KOVidele detsembris 2013, töökoosolekud/seminar jaanuar-veebruaris 2014, strateegia KOV volikogudes heakskiitmisel märts-mai 2014 strateegia kinnitamine mais 2014

More Related