Eesti Patsientide Esindusühing. Patsientide õigused Eestis ja Euroopas

1. Eesti Patsientide Esindusühing.Patsientide õigused Eestis ja Euroopas Eve Pilt, Eesti Patsientide Esindusühing www.epey.ee, jurist@epey.ee

2. EPE lühiajalugu ja tegevus • Alates 1994. aastast iseseisev MTÜ, esialgu Psühhiaatriliste Patsientide Esindusühinguna. • EPE tegevuse eesmärk: aidata ravi- ja hooldusteenust tarbivatel inimestel tagada neile põhiseaduse ja teiste seadusaktidega sätestatud õigused tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis. • Tegevuse kolm põhisuunda: 1. Klienditöö (nõustamine, individuaalsete juhtumite lahendamine) 2. Teavitustöö (teabeüritused, trükised, võrgustikutöö) 3. Süsteemne töö (klienditöö toetusel: monitooring, süsteemne eestkoste, ettepanekud seadusandluse ja süsteemi muudatusteks, meediatöö, kohtuesindus)

3. EPE ORGANISATSIOON • Üldkoosolek –koosneb EPE liikmetest (peamiselt patsiendid ja mõned patsientide organisatsioonid) • Nõukogu – 5 liikmeline • Juhatus -1 liikmeline • EPE töötajad – kokku 4 kontorit Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Kokku 7 töötajat.

4. EPE TÖÖ RAHASTAMINE • Euroopa Sotsiaalfond – 2 aastane projekt, lõpeb 2008 augustis • Baltic American Partnership Program • Open Society Institute • Mental Disability Advocacy Center (www.mdac.info) • Sotsiaalministeerium

5. EPE KLIENDITÖÖ PRINTSIIBID • Esindaja ei vali klienti ega tema juhtumit • Esindaja lähtub ainult kliendi soovidest • Esindaja ei vaheta kunagi “poolt” • Esindaja on kliendiga aus ja jagab kliendiga kogu informatsiooni • Esindaja eeldab alati, et klient räägib tõtt • Esindaja annab kliendile nõu või sekkub juhtumisse alles pärast eeltöö tegemist

6. Klienditöö printsiibid • Esindaja on eetiline • Esindaja vajab vaid nii palju informatsiooni kui juhtumi lahendamiseks vajalik • Esindaja hoiab konfidetnsiaalsust • Esindaja on aktiivne tegutseja

7. Seadusandlus patsiendiõigustest 1. Euroopa Patsientide Õiguste Harta (soovituslik): 14 õigust 2. Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta (siduv) 3. Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon 4. WHO Euroopa kontori deklaratsioon 121“Patsientide õigustest Euroopas” jt Eestis: 1. EV Põhiseadus (õigus tervise kaitsele, eneseväärikusele) 2. Võlaõigusseadus (patsiendi teavitamine, nõusolek, kaebuste esitamine) 3. Ravikindlustusseadus (teisene arvamus) 4. Isikuandmete kaitse seadus (delikaatsete isikuandmete regulatsioon) 5. Psühhiaatrilise abi seadus 6. Tervishoiu korralduse seadus (järelevalve, e-tervise regulatsioon) 7. Karistusseadustik, haldusmenetluse seadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik

8. Patsiendi õiguste seadus • Patsientide õigused laiali paljudes eriseadustes • Kas on vaja eraldi patsiendi õiguste (ja kohustuste) seadust?

9. ÕIGUS TERVISELE EV Põhiseadus §28 “Igaühel on õigus tervise kaitsele.” Ei tähenda riigipoolset kohustust tagada kõiki tervist edendavaid teenuseid, vaid riikliku tervishoiupaketi alusel Tervishoiuteenuste korraldamise seadus õigusest vältimatule abile § 6 lg 1 Igal EV territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi. §16 lg2 Õigus saada kiirabiteenust on igal EV territooriumil viibival isikul Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded (Sotsiaalministri määrus nr84, 22. juuni 2004) tagab vajaliku õigeaegse abi: §3 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse üldnõuded: tervishoiuteenust võib osutada ravijärjekorra alusel juhul, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe ning tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi. Ravikindlustusseadusrõhutab haiguste ennetamise vajadust §34. Haiguste ennetamine: Haigekassa osaleb haiguste ennetamise sihtotstarbeliste projektide rahastamises

10. ÕIGUS INIMVÄÄRIKUSELE • EV Põhiseaduse 18- kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. • Piinamise ning muu julma, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon

11. ÕIGUS TUTVUDA RAVIDOKUMENTIDEGA Isikuandmete kaitse seadus§29Andmesubjekti õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel: (2) Andmesubjektil on õigus saada vastutavalt või volitatud töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid koopiana. Võlaõigusseadus § 768 Saladuse hoidmise kohustus Tht osutaja peab hoidma saladuses teenuse osutamisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, hoolitsema selle eest, et dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele. §769 Dokumenteerimiskohustus

12. Õigus isikupuutumatusele ja enesemääramisele (sh teabele, nõusolekule ja vabale valikule ja keelduda ravist) Võlaõigusseadus §766 Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus (1) Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama läbivaatamise tulemustest, tervise seisundist, võimalikest haigustest, nende kulgemisest, tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest, teistest võimalikest ja vajalikest th teenustest. (3) Patsiendi võib läbi vaadata ja talle teenust osutada üksnes tema nõusolekul. (5) Tervishoiuteenuse osutaja ei või avaldada patsiendile lg (1) teavet, kui patsient keeldub teabe vastuvõtmisest ja sellega ei kahjustata tema ega teiste isikute õigustatud huve. Arsti õigus mitte anda informatsiooni tekib juhtudel, kui raviarsti hinnangul ohustab info saamine oluliselt patsiendi elu või tervist, nt vähidiagnoosist kuulmine infarkti Ravikindlustusseadus §40. Teisese arvamuse võimaldamine Sotsiaalministri määrus nr 111 “Eesti haigekassa poolt kindlustatud isikult teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord”.

13. Õigus teha valikuid oma ravi suhtes • VÕS § 760 – tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tervishoiuteenust isikule, kes seda taotleb, kui taotletavad lepingutingimused ei ole vastuolus seaduses sätestatuga ja tervishoiuteenuse osutamise tüüptingimustega.

14. ÕIGUS VABALE SUHTLEMISELE Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa kontori deklaratsioon “Patsiendi õigustest Euroopas”: 5.8. Patsientidel on oma ravi ja hoolduse kestel õigus saada pidevat hingelist tuge ja juhendamist väljastpoolt ravi- ja/või hoolekandeasutust ning õigus toetusele oma perekonna, sugulaste ja sõprade poolt.

15. Euroopa patsientide õiguste harta • Itaalia MTÜ Active Citizen Network`i initsiatiiv • 14 patsiendi õigust • Õigus aktiivsele tegevusele läbi kodanikuühiskonna • Euroopa Liidu parlament on dokumendile viidanud oma määrustes ja kaalumas põhimõtete inkorporeerimist seadusandlusesse

16. 14 patsiendi õigust • Õigus ennetavatele meetmetele • Õigus ligipääsule • Õigus teabele • Õigus teadvale nõusolekule • Õigus vabale valikule • Õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele

17. 14 patsiendi õigust • Õigus patsiendi aja austamisele • Õiguskvaliteedistandardita jälgimisele • Õigus turvalisusele • Õigus uuendustele • Õigus vältida mittevajalikku kannatust ja valu • Õigus individuaalsele kohtlemisele • Õigus kaebuste esitamiseks • Õigus kompensatsioonile

18. Õigus kaebuste esitamisele • Teostamine piiratud – puudub riiklikult tunnustatud kohtuväline kaebuste lahendamise mehhanism

19. Õigus kompensatsioonile • Väga vaevarikas realiseerida • Puudub kohtuväline kahju hüvitamise kord • VÕS § 770 patsiendi tõendamiskohustus

20. Abinõud patsiendi õiguste kaitseks • Teisese arvamuse saamine • Kaebuse esitamine tervishoiuteenuse osutajale • Eksperdiarvamuse saamine Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonilt • Kohtusse pöördumine

21. Teisene arvamus • Võimalik saada nii kodumaalt kui haigekassa eelneval heakskiidul välismaalt

22. Teisene arvamus välismaalt • Esmase arvamuse andnud eriarst pöördub patsiendi soovil kirjaliku taotlusega haigekassa poole teisese arvamuse saamiseks välismaalt • Peab olema eelnev kokkulepe Haigekassaga ja sõlmitud kirjalik leping • Leping sõlmitakse kui: - taotletavat teenust Eestis ei osutata • Teenuse osutamine on isikule näidustatud • Teenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus • Positiivse tulemuse tõenäosus üle 50 %

23. Kaebuse esitamine tervishoiuteenuse osutajale • Kaebus adresseerida juhatusele • Raske leida informatsiooni, kes konkreetselt kaebuste lahendamisega tegeleb • Eraldi struktuuriüksused, erinevad nimetused - SA PERH – ravikvaliteedi teenistus - SA TÜK – ka eetikakomisjon

24. Kaebuste lahendamine tervishoiuteenuse osutaja juures • Erinev praktika tekkinud kahju hüvitamisel - kokkuleppel patsiendiga ( N: SA TÜK, SA Lääne Tallinna Keskhaigla) - ainult kohtuotsuse alusel ( SA PERH

25. Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon • Loomisest kuni 2002 tegutses sotsiaalministeeriumi alluvuses (AKEK) • 2002 kuni 31.12.2007 tegutses Tervishoiuameti juures • Alates 01.01.2008 sotsiaalministri alluvuses (TTKE).

26. Puudused kaebuste lahendamisel - AKEK-il puudus selge seadusest tulenev volitus tegutsemiseks - avalduse esitajal ja/või esindajal ligipääs ainult komisjoni otsusel - vastused küsimustele paljudel juhtudel puudulikud - juhtus, et menetlusse võeti asjasse puutuva isiku teadmata esitatud avaldusi

27. Puudused kaebuste lahendamisel • Kuni 2004 komisjonis ainult arstid • Puudulik info komisjoni tegevuse ja otsuseni jõudmise loogika ning avalduse läbivaatamise aja osas • Komisjon ei anna hinnangut juriidilistes küsimustes (patsiendi õigused , tekkinud kahju)

28. AKEK-i tegevus 2007 • Läbi vaadati 63 ekspertiisitaotlust • Arstlik viga tuvastati 23 korral • Võrdlus: 2006 -78/20 2005 - 60/17 2004- 73/24

29. AKEK`i eksperthinnang • Ei ole haldusakt vaid ekspertide hinnang • Ei tekita kellelegi juriidiliselt siduvaid õigusi või kohustusi • Vaidlustada ei saa AKEK eksperthinnangu sisu • Vaidlustada võib AKEK eksperthinnangu formaalset külge • Tervishoiuamet võib hinnangu alusel algatada järelvalve – või muu haldusmenetluse

30. Tervishoiuameti seisukoht • Eksperthinnanguga võib mitte nõustuda, kuid eksperte ei saa sundida arvamust muutma • Kaebaja võib ise taotleda täiendavat ekspertiisi mõnelt asjakohast kvalifikatsiooni omavalt eriarstilt • AKEK otsuse õigusvastaseks tunnistamine ei mõjuta kaebaja õiguslikku seisundit- puudub põhjendatud huvi

31. Kohtu seisukoht • Tsiviilkohus saab kahju hüvitamiseks esitatud hagi lahendamisel AKEK otsuseid igakülgselt hinnata ning vajadusel määrata uusi ekspertiise vastavalt TsMS-ile. • Põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed eesmärgid, kuid seda olukorras kus esineb konkreetne oht langeda sarnases situatsioonis taas õiguste rikkumise ohvriks.

32. Kohtu seisukoht • Isiku subjektiivsete õigustega seostamata abstraktne soov, et tervishoiuteenuste osutamise üle toimuks muuhulgas AKEK hinnangute ja ettepanekute abil tõhus järelvalve, mis välistaks edaspidi võimalikud meditsiinilised vead patsiendi ravimisel, on avalik huvi, mille kaitseks kaebaja kohtusse pöörduda ei saa.

33. Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius • Patsiendi õigus saada ambulatoorseid tervishoiuteenuseid ka mujal kui kodukohariigis ilma eelotsustuseta • Kodukoha riik hüvitab teenuse maksumuse samas ulatuses, mis oleks hüvitatud kodukoha riigis. Ülejäänu tasub patsient ise • Säilib tervishoiuteenuse saamine välismaalt eelotsustuse alusel (direktiiv 1408/71). Sellisel juhul tasub kohdukoha Haigekassa 100% teenuse maksmumusest

34. Direktiiv • Riigil kohustus tagada, et välismaiste patsientide õigused oleksid kaitstud võrdväärselt kodumaiste patsientide õigustega • Riigil kohustus luua kohtuväline kaebuste lahendamise ja tervishoiuteenuste osutamisel tekkinud kahju hüvitamise kohtuväline kord • Kohustus luua riiklikud piiriüleste tervishoiuteenuste kontaktpunktid

35. Suur tänu aktiivse osalemise eest!