1 / 22

Milline haridussüsteem toetab aktiivset tööturupoliitikat?

Milline haridussüsteem toetab aktiivset tööturupoliitikat?. Katrin Höövelson Sotsiaalministeerium 23.11.2004. Tähtsamad tööturunäitajad EL tööhõivestrateegia Hariduse ja tööhõive seosed Tööturumeetmete kontseptsioon. Tähtsamad tööturunäitajad.

jack
Download Presentation

Milline haridussüsteem toetab aktiivset tööturupoliitikat?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Milline haridussüsteem toetab aktiivset tööturupoliitikat? Katrin Höövelson Sotsiaalministeerium 23.11.2004

  2. Tähtsamad tööturunäitajad • EL tööhõivestrateegia • Hariduse ja tööhõive seosed • Tööturumeetmete kontseptsioon

  3. Tähtsamad tööturunäitajad • 2003. aasta tööjõu uuringu andmetel oli Eestis: • Tööturul osalejaid – 638 900 • Neist töötasid – 572 900 • Töötud olid – 66 000 • Tööealisi mitteaktiivseid inimesi – 276 900 • Tööhõive määr – 62,6% • Töötuse määr – 10,0% • Noorte töötuse määr – 20,6% • Pikaajaliste töötute osatähtsus töötutest 46%

  4. Tööhõive määra dünaamika 1989-2003 (%)

  5. Töötuse määra dünaamika 1991-2003 (%)

  6. EL-i tööhõivestrateegia kvantitatiivsed eesmärgid: 1. Tööhõive määr aastal 2005 – 67% aastal 2010 – 70% Eestis aastal 2003 - 62,6% 2. Naiste tööhõive määr aastal 2005 – 57% aastal 2010 – 60% Eestis aastal 2003 – 58,8% 3. Vanemaealiste (55-64a) tööhõive määr aastal 2010 – 50% Eestis aastal 2003 – 52,0% 4. Teise taseme haridusega isikute osakaal 22-aastaste hulgas aastal 2010 - 85% Eestis aastal 2003 - 78,1 % 5. Täiskasvanud tööealise elanikkonna (25-64aastased) elukestvas õppes osalemise määr 2010. aastal – 12,5% Eestis 2003. aastal – 6,2%

  7. Hõivatute jaotus majandussektori järgi

  8. Eesti tööhõive struktuur • Läheneb järjest enam väikese avatud majanduse mudelile • Hõive kasvab tertsiaarsektoris ja väheneb jätkuvalt primaarsektoris • 2003. aasta tööjõu uuringu andmetel • kõige enam oli töötajaid töötlevas tööstuses (134 000), hulgi- ja jaekaubanduses (80 800) ja hariduses (56 900) • võrreldes 2000. aastaga on töökohtade arv kasvanud kõige kiiremini • Hariduses (27,5%) • Tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (27,7%) • Kinnisvara rentimises ja ärinduses (10,8%) • võrreldes 2000. aastaga on töökohtade arv vähenenud kõige kiiremini • Põllumajanduses ja metsanduses (10,4%) • Elektrienergia-, gaasi- ja veevarutuses (30,6%)

  9. Eesti tööhõive struktuur • Eesti hõive struktuur läheneb jätkuvalt teistele Lääne-Euroopa riikidele • Võrreldes Soome ja Taaniga on Eestis hõive kõrgem • Mäetööstuses • Elektrienergia-, gaasi ja veevarustuses • Veonduses ja sides • Hariduses • Võrreldes Soome ja Taaniga on Eestis hõive madalam • Finantsvahenduses • Kinnisvara üürimis- ja äritegevuses • Tervishoius ja sotsiaalhoolduses (allikas: Eesti tööturg ja haridussüsteem Euroopa Liiduga liitumisel)

  10. Tööpuuduse trendid

  11. Töötud vanuse ja haridustaseme lõikes 1997 ja 2003 (tuhat)

  12. Registreeritud töötuse statistika • Tööturuameti andmeil on kõikidest registreeritud töötutest kolmanda taseme haridusega töötute osakaal 17,2 % ehk ligikaudu viiendik. • Kõikidest registreeritud kolmanda taseme haridusega töötutest 48% on keskeriharidusega, 28% bakalaureusekraadiga, 22% kutsekõrgharidusega ja 2% magistrikraadiga

  13. Tööealise elanikkonna, hõivatute ja töötute jaotus hariduse järgi, 2003 (%) Esimene tase – alg- ja põhiharidus; teine tase – keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus pärast põhiharidust; kolmas tase keskeriharidus pärast keskharidust, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad

  14. Peamised töötuse põhjused • Koolist väljalangemine • Omandatud eriala ei vasta tööturu vajadustele • Omandatud eriala ja oskused on vananenud • Praktilise töökogemuse puudumine • Töötuid on proportsionaalselt rohkem madalama haridusega isikute hulgas • Vähene elukestva õppe rakendamine, täiskasvanuhariduse madal osakaal • Madal geograafiline mobiilsus (üürieluaseme turg)

  15. Tööpuuduse struktuurne iseloom • Tööjõu oskused ja teadmised ning tööandjate nõudmised tööjõule ei lange kokku • Tööpuuduse struktuursuse vähendamiseks on vajalik: • tagada haridussüsteemi vastavus tööturu nõuetele ning arvestada, et need nõuded on muutuvad • edendada elukestvat õpet • Tööturusüsteemis pakkuda töötutele tööturukoolitust • Tööturukoolitus aitab leevendada tööpuuduse struktuursuse probleemi läbi töötajate kvalifikatsiooni vastavusse viimise tööturu nõudmistega.

  16. Tööpuuduse ja hariduse seos • (Kutse)haridus peab enam vastama tööturu nõuetele • Õpingute ajal töötavad kutsekoolide õpilased enam kui tavagümnaasiumi õpilased • Pärast kooli lõpetamist on ETU andmetel tehtud analüüsi alusel tavagümnaasiumi ja kutsekooli lõpetanute töötamise tõenäosus samasugune • Kõrghariduse selge positiivne mõju • Asendusefekt: kõrgharidusega töötajad on sageli ülekvalifitseeritud • 12% töötajatest on kõrgem haridustase kui töö seda nõuaks • Naised on sagedamini ülekvalifitseeritud oma töö jaoks kui mehed

  17. Eesti tööjõu-uuring 2003 hariduse ja tööhõive seostest • Kaugtööd tegevate palgatöötajate osatähtsus noorte töötajate hulgas on 4% • Valdavalt on kaugtöötajad kõrgharidusega • Esimesel ja teisel haridustasemel olevate õppurite seas on töötavate noorte osatähtsus 5,7% • Kolmas haridustase: • Pärast keskharidust keskeriõpet omandavatest õppuritest töötab 42,5% • Rakenduskõrghariduslikes koolides õppivatest isikutest töötab 50,5% • Bakalaureuseõppe õppuritest töötab 36,1% • Kõrgemas kraadiõppes õppivatest isikutest töötab 66,9%

  18. Aktiivne tööturupoliitika Eestis • Tööturumeetmete kontseptsiooni ja seaduseelnõu eesmärgid: • noored, kellel on koolitee jäänud pooleli suunata esmajärjekorras tagasi haridussüsteemi • osutada noortele enam nende vajadustele vastavat abi (eraldi noortele spetsialiseerunud konsultandid) • Teenuseid osutatakse individuaalse lähenemise põhimõttel – klient saab just sellist abi või teenust, mida ta tööle saamiseks kõige enam vajab • pakkuda vastavalt “Tööturuteenuste ja – toetuste seaduse” eelnõule uue meetmena tööpraktikat • Sätestada noored ühe olulise riskigrupina, kelle puhul pikaajaline töötus tähendab enam kui kuus kuud tööta olemist

  19. Tööturukoolitus ja tööpraktika • Tööturukoolituse maksimumkestuse pikendamine 12 kuuni • Tööpraktika eesmärk - anda praktiline töökogemus või omandada eriala töökohal • Võimalik kombineerida tööturukoolituse meetmega • Praktika maksimumkestus 4 kuud • Osalejaid motiveerib stipendium ja sõidutoetus • Tööandjaid motiveerib juhendamistasu ja võimalus koolitada endale sobiv töötaja • Tihe koostöö HTM-iga tagamaks, et tööturukoolitus, tööpraktika ja õpipoisi programm täiendavad üksteist.

  20. Kutse- ja karjäärinõustamine Kes, kuidas ja millal? • Hetkel toimivad paralleelselt kaks süsteemi: Haridus- ja Teadusministeerium vastutab õpilaste kutsenõustamise eest ja Sotsiaalministeerium läbi Tööturuameti täiskasvanud töötute ja tööotsijate kutsenõustamise eest. • Vajalik kahe süsteemi koostöö ja tööturusituatsiooni ja arengusuundade arvestamine karjääri- ja kutsenõustamise pakkumisel • Gümnaasiumi lõpuklassides koostöös koolidega võimalik läbi viia grupiviisilist teavitamist tööturu olukorrast • Individuaalne nõustamine, vajadusel psühholoogi kaasamine ja abi cv kirjutamisel.

  21. Kuidas saab haridussüsteem toetada aktiivset tööturupoliitikat? • Paindlik haridussüsteem • Haridustee pooleli jätnud noortele pakkuda võimalust haridustee jätkamiseks • Tööturu ja koolitusvajaduse prognoosid • Koolitusmahud peaksid kujunema vastavalt tööturu vajadustele • Valgekraede ja sinikraede osakaal koolitustellimuses • Läbimõeldud kutse- ja karjäärinõustamise süsteem • Noorte motiveerimine tööle minema • Elukestva õppe strateegia edendamine • Oskustööliste imago kujundamine

  22. TÄNAN! Katrin Höövelson Sotsiaalministeerium Katrin.Hoovelson@sm.ee

More Related