180 likes | 435 Views
Mai-Liis Soomets Stom IV 2012. Tugikudede histoloogiline ülevaade. Sissejuhatus. Totaalproteesi tugikoed: Mukoperiosteum limaskest ja periost Luukuude
E N D
Mai-Liis Soomets Stom IV 2012 Tugikudede histoloogiline ülevaade
Sissejuhatus • Totaalproteesi tugikoed: • Mukoperiosteum • limaskest ja periost • Luukuude • Peale hammaste kaotust muutub alveolaarjätke väiksemaks ja alveolaarhari muutub konarlikumaks, mistõttu võib proteesi püsivus olla häiritud
Ülevaade limaskestast • Kogu suuõõne ulatuses on limaskest kutaanset ehk nahalaadse limaskesta tüüpi • Suuõõne limaskest koosneb: • limaskesta epiteelist (Epithelium) • päriskihist ehk proopriast (Lamina propria mucosae) • submokooskihist ehk submukoosast (Tela submucosa)
Epithelium • Suuõõne limaskesta epiteel on mitmekihiline lameepiteel, millel on neli rakkude kihti • basaalkiht (Stratum basale) • ogakiht (Stratum spinosum) • granulaarkiht (Stratum granulosum) • pindmine kiht (Stratum corneum)
Lamina propria mucosae • Kiudsidekoeline koostis • Arvukad epiteeli ulatuvad näsad ehk papillid, mille arv, suurus ja kuju on regiooniti erinevad • Papillides asuvad epiteeli toitvad veresooned ja närvid
Tela submucosa • Submukoosa koosneb proopriaga võrreldes kohevamast sidekoest • Submukoosa on suuõõnes nõrgalt välja kujunenud • Puudub kohati täielikult igemete limaskesta, kõva suulae ja suulaeõmbluse all • Nendes kohtades kasvab proopria periostiga kokku
1: Stratum basale2: Stratum spinosum 3: Stratum granulosum 4: Stratum corneum submukoosa
Ülevaade periostist • Periost on õhukene sidekoeline membraan, mis katab luukoe välispinda • Erinevalt luust on periostil notsiseptiivsed lärvilõpmed, mistõttu manipuleerimine periostiga on väga tundlik • Samuti on periostil oluline roll toita luukudet verevarustusega
Periost on luukoele kinnitunud tänu tugevatele kollageensetele kiudedele, mida nimetatakse Sharpey kiudeks • Periost koosneb välimisest fibroossest kihist ja seesmisest kambiaalsest ehk osteogeensest kihist • Fibroosne kiht moodustub fibroblastidest ning osteogeenne kiht vereloome rakkudest, mis arenevad sellisteks osteoblastideks, mis vastutavad luu kasvu eest laiusesse
Lamellaarne luukude • Koljuluud on oma olemuselt lameluud ja koosnevad plinkollusestja käsnollusest • Plinkollus (substantia compacta) esineb lamedate luude väliskihis ja koosneb osteonide e. Haversi süsteemist • Käsnollus (substantia spongiosa) asub lamedate luude keskosas ja koosneb luupõrkadest ja ei moodusta osteonide süsteemi • Plinkollus on tihe ja tugev käsnollus seevastu pehmem ja käsnjas
Haversi süsteem e. osteon • Silindriline struktuur, mille pikitelg on paralleelne luu pikiteljega • Osteonis asub Haversi kanal ja Volkmanni e. perforeerivad kanalid • Osteoni kanalit ümbritsevad kontsentrilised luulamellid (osteoni lamellid) • Osteotsüüdid paiknevad lamellide vahel olevates luulakuunides • luulakuunid on omavahel ühenduses luukanalitega, kus paiknevad osteotsüütide jätked.
Luukoerakud • Osteoblastid • luurakkude noorvormid, mis pärinevad luuüdi ja periosti eelasrakkudest • sünteesivad nii kollageenseid kui ka mittekollageenseid valke, samuti on vastutavad nende mineraliseerumise eest • osteoblastid osalevad ka osteoklastide aktivatsioonis • Osteotsüüdid • pärinevad osteoblastidest, mis osteoidi moodustumise käigus jäävad maatriksisse lõksu ja diferentseeruvad osteotsüütideks • moodustavad omavahel võrgustiku ja edendavad olulist osa koormusest tingitud luu remodelleerimises • osteotsüütide edasi arendes kaotavad nad oma võime luu maatriksit sünteesida ja nende suurus väheneb. • Osteoklastid • paljutuumsed rakud, mis pärinevad makrofaagide/monotsüütide liini eelasrakkudest • resorbeerivad luukude
4- osteoblastid 5- osteotsüüdid 6- osteoklastid
Kokkuvõte • Olulised tugikoed totaalproteeside jaoks on limaskest, periost ja luukude • Nende kõikide ehitus on erinev • Tugikoed on omavahel seotud ja moodustavad ühtse toe proteesile • Tugikudede terviklikkus on oluline, et protees püsiks ja oleks patisendi jaoks mugav