Lasteombudsmani institutsioon

1. Laste vaesus ja lasterikaste perede toimetulek Eestis Konverents “Lasterikkus – kas tõeline rikkus?”Andra ReinomägiÕiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakond20. juuli 2012Tartu

2. Lasteombudsmani institutsioon 19.03.2011 jõustus õiguskantsleri seaduse muudatus, millega täiendati õiguskantsleri seaduse §-i 1 lõikega 8, mis sätestab: “Õiguskantsler täidabtulenevalt lapse õigustekonventsiooniartiklist 4 lapse õigustekaitsejaedendamiseülesandeid.” Lasteombudsmani ülesanded: • seista selle eest, et kõik, kes langetavad lastesse ja noortesse puutuvaid otsuseid, austaksid lapse õigusi ning lähtuksid laste ja noortega seotud otsustes ainult nende parimatest huvidest;  • tutvustada lapse õigusi ühiskonnale; • olla laste eestkõneleja ja kaasaja; • juhtida erapooletult tähelepanu lastekaitse probleemidele ühiskonnas.

3. Ettekande alusmaterjal: • Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes. Ülevaade Statistikaameti andmete ja kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate süvaintervjuude põhjal (Lasteombudsman, 2011) • Lasterikaste perede toimetulek ja vajadused (Sotsiaalministeerium, 2006) • Lapse õiguste ja vanemluse monitooring (Praxis, 2012)

4. Vaesuse mõiste määratlemine Suhteline vaesus – sissetulekute tase võrreldes ühiskonna keskmise elatustasemega. Mõõdab ühiskonnas valitsevat sissetulekutepõhist ebavõrdsust. Suhtelise vaesuse piir — 60% leibkonnaliikmete ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Absoluutne vaesus - konkreetses ühiskonnas minimaalselt vajalikuks peetav ressursside tase. Absoluutse vaesuse piir – samastatud elatusmiinimumi piiriga, mille puhul on aluseks peamiselt kolm kulukomponenti: • toidukulutused; • eluasemekulutused; • individuaalsed mittetoidukulutused.

5. Laste suhtelise vaesuse määr Alla 18-aastaste laste suhtelise vaesuse määr protsentides aastatel 2004-2010. Allikas: Statistikaamet.

6. Laste absoluutse vaesuse määr Alla 18-aastaste laste absoluutse vaesuse määr protsentides aastatel 2004-2007 ja 2010. Allikas: Statistikaamet.

7. Absoluutse vaesuse määr leibkondades 2010

8. Enim ohustatud riskirühmad: • ühe vanemaga pered; • lasterikkad pered; • hoolduskoormusega, töötu pereliikmega pered.

9. Vaesusega kaasnevad mitmed probleemid korraga: • sissetulekute vähesus; • terviseprobleemid; • sõltuvus- ja riskikäitumine; • vägivald; • vanema suutmatus lapsele toeks olla; • laenu- ja liisingukoormus.

10. Vaesus mõjutab nii üksikisikut kui ühiskonda • Indiviidi tasandil: Lapsepõlves kogetud vaesus mõjutab inimese arengut ja elukäiku ning ühiskonda tervikuna, avaldades mõju inimese teadmistele, oskustele, tervisele, suhetele ja võimalustele nii lapsepõlves kui ka tulevikus täiskasvanuna. • Ühiskonna tasandil: pikaajalised mõjud, kaod inim-, sotsiaal- ja majanduslikus kapitalis. Oht ühiskonnaliikmete omavahelisele solidaarsusele ja sidususele.

11. Oluline on varane abi ja märkamine • Lapsed sõltuvad oma pere – vanemate ja teiste täiskasvanute – otsustest ja võimalustest. Lastel endil ei ole üldjuhul võimalik enda majanduslikku olukorda parandada. • Lapseni jõudmine enne, kui probleemid tema heaolu mõjutavad.

12. Lasterikaste perede uuring 2006 • Lasterikkad pered on oluline sotsiaalpoliitika sihtrühm. • Uuringu aluseks Sotsiaalkindlustusameti peretoetusi saavate perede andmed. • Uuringu valimis 961 peret. • Silmast-silma struktureeritud intervjuud. • Ankeedi koostamisega olid seotud Sotsiaalministeeriumi spetsialistid, Tartu Ülikooli pere- ja heaoluuuringute eksperdid ning liikumise Eesti Lapse Eest (ELE) esindajad. Küsitluse viis läbi turu-uuringufirma Faktum-Ariko.

13. Perede hinnangul tulid nad enamasti toime (Lasterikaste perede uuring, 2006)

14. Perede eluasemed vajavad remonti (Lasterikaste perede uuring, 2006) • 51% perede hinnangul vajab nende eluruum põhjalikku kapitaalremonti. • 36% arvates vajab eluruum väiksemaid remonditöid. • Vaid 13% leiab, et eluruum ei vaja remonti.

15. Eluruumides puuduvad mitmed mugavused: 22% soe vesi 21% dušš/vann 18% veeklosett siseruumides 11% kanalisatsioon 9% veevärk (Lasterikaste perede uuring, 2006)

16. Lasterikkad pered sooviks rohkem teenuseid: (Lasterikaste perede uuring, 2006) • Tasuta lasteaia- või koolitoit (70%) • Tervishoiuteenused (70%) • Koolitransport (sh sõidu kompenseerimine) (41%) • Õigusalane nõustamine/konsultatsioon (37%) • Transporditeenus lasterikastele peredele (36%) • Psühholoogiline nõustamine (30%) • Sotsiaalnõustamine (30%)

17. ÜRO Lapse õiguste konventsioon: • Igal lapsel õigus sotsiaalsele turvalisusele • Vanematel esmane vastutus tagada lapse arenguks vajalikud tingimused. • Riigi kohustus toetada vanemaid.

18. Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012 Läbiviija: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tellija: Õiguskantsleri Kantselei ja Sotsiaalministeerium. Rahastaja:Riigikantselei Tarkade Otsuste Fond, Euroopa Sotsiaalfond. Valim: - 1000 last (4.-12. klass); - 1000 täiskasvanut. Eesmärk uurida: - lapse õigustega seotud teadlikkus, hoiakud, kogemused; - laste kasvatamise ja vanemluse toetamisega seotud hoiakud, teadlikkus ja kogemused.

19. Abi vajavast lapsest teavitamine • 9 inimest 10st on igaühe kohustusest abi vajavast lapsest teatada teadlikud. • Teatada tuleks: lastekaitsetöötajale, politseile.

20. Kasteräägiksitevõiteataksitekellelegisellistesolukordadesolevatestlastest? Täiskasvanud (%)

21. Midasateeksid, kuinäedmõnda last, kes on tõsiseshädasjasulletundub, et taloleksabivaja? Lapsed(%) Lapsed räägiks abi vajava lapsega

22. Teadlikkus lapse õiguste tagamisega seotud institutsioonidest on madal TÄISKASVANUD: LAPSED:

23. Abi vajavaid peresid toetaks: (Lasteombudsmani laste vaesuse ülevaade, 2011) • teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi parandamine: • sh rohkem psühholoogi, psühhiaatri, logopeedi teenust; • lastekaitsetöötajate lisandumine; • transpordiühenduse parandamine; • ühiskondlike hoiakute muutus: • julgus abivajadusest teatada ja abi küsida.

24. Ettepanekud lasteombudsmani ülevaatest: TEENUSTE KORRALDUS • Teenuste toomine lastele lähemale • Lapsehoiu kättesaadavuse tagamine • Riiklikult korraldatud ja finantseeritud lastele ja lastega peredele suunatud kompetentsikeskuste loomine PREVENTIIVSED MEETMED • Regulaarse arstliku kontrolli kehtestamine • Kogukonna rolli tähtsustamine ja varane märkamine TÄIENDAVAD TEENUSED • Lasteaia- ja koolitoidu kompenseerimine • Psühholoogi, psühhiaatri ja logopeediteenuse mahtude suurendamine • Tugiisikuteenuse pakkumise suurendamine

25. rohkem peredele suunatud teenuseid (õigusalane-, sotsiaal-, psühholoogiline nõustamine, transporditeenused, päevahoid); tervishoiuteenused, ravimid, abivahendid; rohkem tasuta lasteaia- ja koolitoitu; tervislik toit (puu- ja juurvili); elamistingimuste parandamine; uued riided ja jalanõud. Perede vajadused: (Lasterikaste perede uuring, 2006)

26. Võrdsed võimalused hariduses osaleda (koolitarbed jm). Huvihariduse ja enesearendamisega tegelemise võimalused (spordi- jm vabaaja vahendid, ringides osalemine jm). Teatri-, kino-, kontserdikülastused, lastelaagrid, reisimine. Transport (lasterikastele peredele; koolitransport, tööhõive soodustamine). Sotsiaalsete suhete säilitamine (kooliüritustel osalemine, sünnipäevade tähistamine ja sünnipäevadel käimine, sugulastel-tuttavatel külas käimine). Oluline on toetada lasterikaste perede ühiskonda kaasatust (Lasterikaste perede uuring, 2006)

27. Lasteombudsmani eesmärgid: laste heaolu tagamine • Abivajava lapse märkamine ja teavitamine. • Laste olukorra jälgimine - vaesuse kõrval oluline laiem heaolu kontseptsioon. • Vanemluse toetamine. • Laste füüsilise karistamise keelustamine – teavitamine alternatiivsetest käitumismudelitest, füüsilise karistamise negatiivsetest mõjudest.

28. Lasteombudsmani eesmärgid: lapsesõbraliku ühiskonna ja hoiakute kujundamine • Lapse märkamine ühiskonnas, hoolimine. • Lapsele võimaluse andmine kogeda otsustamist ja vastutust. • Laste enda huvi olla kaasatud ja rääkida kaasa. • Laste enda rolli tähtsustamine teiste laste toetamisel.

29. Aitäh! www.lasteombudsman.ee