1 / 52

Theseus Neli vanakreeka heerost III

Theseus Neli vanakreeka heerost III. Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2012. Ateena linna heeros Theseus. Kes või mis on heeros ? kangelane , pooljumal kreeka mütoloogias (näit. Achilleus ); sangar , kangelane. Canova Theseus lapiidide pulmas Kunstiajaloo Muuseumi paraadtrepil, Viin.

hien
Download Presentation

Theseus Neli vanakreeka heerost III

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. TheseusNeli vanakreeka heerost III Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2012

  2. Ateena linna heeros Theseus • Kes või mis on heeros? • kangelane, pooljumal kreeka mütoloogias (näit. Achilleus); sangar, kangelane Canova Theseuslapiididepulmas Kunstiajaloo Muuseumi paraadtrepil, Viin

  3. Theseuse päritolu • Theseuse isa oli Ateena kuningas AIGEUS ja ema Troiseni kuninga tütar AITHRA. • Aigeus oli juba keskealine, kuid tal polnud oma abikaasaga lapsi. • Aigeus läks Delfisse, et oraaklilt nõu küsida. • Oraakli sõnum oli hämar: „Enne kojujõudmist ei tohi sa mingi hinna eest veinilähkrit avada.“

  4. Aigeus ja Aithra • Aigeus otsustas oma hea tuttava, Troiseni kuninga Pittheusi poolt läbi astuda, et Delfi oraakli mõistatuse üle aru pidada. • Kui Pittheus kuulis, mida oraakel sõbrale oli öelnud, avas ta salaja mehe veinilähkri, jootis ta purju ja viis ööseks oma tütre Aithra magamistuppa. • Mõne aja möödudes ilmnes, et Aithra ootab last.

  5. Aigeuse kink lapsele • Kuningas Aigeus rõõmustas lapse üle ja otsustas tema ilmaletulekuni Troisenisse jääda. • Ateenast tulid halvad teated: kuninga lihane vend tegi koos poegadega ettevalmistusi paleepöördeks. Aigeus pidi kiiresti Ateenasse tagasi minema. • Enne lahkumist peitis Aigeus oma mõõga ja sandaalid ühe rahnu alla ja ütles Aithrale: „Kui peaks juhtuma, et me ei kohtu, ja kui sa sünnitad poja, näita talle seda rahnu. Võtku meie poeg need sandaalid ja see mõõk isa mälestuseks endale.“

  6. Millist stseeni maalil kujutatakse? Theseus ja tema ema Aithra Laurent de La Hire (1606-1656) Prantsuse barokk

  7. Aithra näitab Theseusele, kuhu Aigeus oma mõõga ja sandaalid peitis Nicolas-GuyBrenet1768

  8. Isa ja poja kohtumine • Aithra pani pojale nimeks Theseus. • Kui Theseus suureks oli kasvanud, rääkis ema pojale tema päritolu loo ja näitas ka rahnu, mille all olid peidus isa sandaalid ja mõõk. • Theseus otsustas isa juurde rännata. • Teel Ateenasse tappis Theseus mitmed röövlid ja koletised, mistõttu linna sisenemisel tervitati teda kui kangelast. • Aigeus palus noormehe enda poole lõunasöögile. Kui Theseus söögilauas liha lõikamiseks oma mõõga tupest välja võttis, tundis Aigeus oma sõjariista ära. Isa ja poeg sööstsid teineteise embusse.

  9. HippolyteFlandrin Isa tunneb oma poja Theseuse ära 1832. Paris, ÉcoleNationaleSupérieuredesBeaux-Arts

  10. Minotauros • Müüdi järgi võistles Kreeta kuningas Minospärast troonile saamist oma vendadega võimu pärast. Minos palus Poseidonil saata toetuse märgiks lumivalge sõnni, mille ta lubas jumalale ohverdada. • Kui Minossõnni sai, oli ta selle ilust aga niivõrd lummatud, et otsustas ta ellu jätta ning ohverdas looma omaenda karjast. Karistuseks pani AphroditeMinose naise Pasiphae sõnnisse armuma. • Pasiphaelaskis ehitusmeistril ja leiutajal Daidaloselvalmistada puidust härja, ronis sinna sisse ja ühtis niiviisi sõnniga. Sellest vahekorrast sündis Minotauros. • Koletis hakkas varsti toiduks tarvitama inimliha ning Minos lasi ta sulgeda labürinti, mille oli käskinud Daidalosel ehitada.

  11. Minotauros 16. sajand, 0.69 m x 1.82 m, Musée du Petit Palais Avignon 1) Kreeta kuningas peab ohvardamaPoseidoni kingitud valge sõnni; 2) Minos arvab, et on parem ohverdada sõnn omaenda karjast; 3) ohverdamine;4, 5) Karistus: Poseidon (mõne allika järgi Aphrodite) paneb Minosenaise Pasiphae armuma pullisse; selle suhte tulemus on Minotauros

  12. Minotauros Pasiphae ronimas Daidalose valmistatud puust hobuse sisse GiulioRomano c.1530 Beebi-Minotauros oma ema Pasiphae süles (ca 340 - 320 eKr)

  13. Ateena ja Kreeta • Juba enne Theseuse sündi oli Ateena kaotanud sõja Kreetaga ja pidi Kreetale andameid tasuma. • Kreeta saareriik oli nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt väga kõrgel tasemel (tänapäeva Kreeka territooriumil valitses kreeta-mükeene kunst). • Kuningas Minos saatis Aigeusele korralduse valida välja seitse väärilist noormeest ja seitse kaunimat neidu ning saata nad laevaga Kreetasse Minotaurosele toiduks. Kui käsku ei täideta, ähvardas ta teha Ateenast Kreeta koloonia*. • Sellest kuulnud, tõttas Theseus isa juurde ja teatas oma otsusest sama laeva peale minna ja Kreetas ära käia. __________________________ * koloonia – asumaa ehk territoorium, mille mingi teine, hrl majanduslikult arenenum riik on allutanud ning mida ta ära kasutab

  14. Mosaiikpõrand Villa Cremona,Via Cadolini1. sajand, Rooma impeerium Minotauros Minotauros– kreeka mütoloogias pulli (sõnni, härja) pea ja inimese kehaga koletis Labürint on keerdkäikudega ehitis või rajatis; eksitav keerd‑ või umbkäigustik

  15. Theseus ja Ariadne • Kui Theseus Kreetale jõudis, nägi teda Minose tütar ARIADNE ja armus heerosesse. • Ariadne rääkis Theseusele labürindist, milles hoiti hirmsat Minotaurost – Ariadne poolvenda. • Ariadneandis ateenlasest armsamale lõngakera, et mees labürindist tagasitee leiaks. Lõnga otsa kinnitasid nad labürindi ukselingi külge. • Ariadnejäi oma väljavalitut valutava südamega ootama, sest senini polnud ükski inimene labürindist elusana tagasi pöördunud.

  16. Theseuse ja Minotaurose võitlus • Theseuseja Minotaurose kahevõitlus kestis pikki tunde. • Tapnud Minotaurose, leidis TheseusAriadne kingitud lõnga abil väljapääsu labürindist. • Lõpuks oli võidukas noormees labürindi uksel. Kujutage ette Ariadne rõõmu! Theseus tapmas Minotautost Vanakreeka vaasimaal Antiigimuuseum, München

  17. Theseuse ja Minotaurose võitlus Mosaiik

  18. Theseuse ja Minotaurose võitlus ⤞ Diosphos Theseus slaying the Minotaur. 18.8 cm u 500 eKr The Metropolitan Museum of Art, NY

  19. Theseuse ja Minotaurose võitlus TheseusMinotaurost tapmas Antoine-Louis Barye 1841-46 Pronks 47 cm Louvre, Pariis Theseuse ja Minotaurosevõitlus Vanakreeka vaasimaal 6. saj eKr

  20. Maître des CassoniCampana Legend Theseusest ja Minotaurosest 1500-1525 MuséeduPetitPalais, Avignon

  21. Maître des CassoniCampana Legend Theseusest ja Minotaurosest(detail) 1500-1525 MuséeduPetitPalais, Avignon

  22. Theseus hülgab Ariadne • Kiiruga päästeti seitse Ateena noormeest ja seitse neidu ning tõtati sadamasse, et Kreetalt kibekähku põgeneda. • Peatunud hingetõmbeks Naxose saarel, pani Theseus toime esimese inetu teo: kui Ariadne oli sügavasse unne vajunud, andis Theseus kõigile kaaslastele märku laevale asuda. Purjed tõsteti üles ja mindi merele ilma Ariadneta, kes ateenlasi aidanud oli. • Ühest põhjust, miks Theseus Ariadne hülgas, pole teada. • Theseuse tänamatust ei jätnud taevased jõud karistamata.

  23. AriadneJohn William Waterhouse Theseus hülgab Ariadne Ariadne John William Waterhouse

  24. AriadneJohn William Waterhouse Theseus hülgab Ariadne AriadneNaxosel John Vanderlyn (1820)

  25. Aigeuse surm • Enne Kreetale purjetamist oli Theseus isale lubanud, et kui kõik laabub hästi ja ta jääb ellu, tõmbab ta Ateenale lähenedes masti valge purje. Kui aga peaks juhtuma, et ta Kreetal hukkub, käsib ta kaptenil laevale musta purje üles tõmmata. • Ateenale lähenedes oli Theseuserõõmujoovastus nii suur, et ta unustas purjed vahetamata. • Vana Aigeus, näinud ülevalt Ateena akropolilt musta purjega laeva randumas, viskus ahastuses Akropoli kaljult alla. • Theseuseisa, Ateena kuningas Aigeuse nimi on jäädvustatud Egeuse mere nimes • Theseusest sai Ateena ja kogu Atika kuningas.

  26. Theseus lapiidide* pulmas • Kord läks Theseus oma sõbra lapiidide1 kuninga Peirithoose pulma. • Pulmapeole olid kutsutud ka kentaurid – hobuse kere ja inimese ülakehaga olendid. Söönud teist ja paremat ning joonud rohkem kui sobinuks, muutusid kentaurid ülemeelikuks ja kippusid naispulmalistele liiga tegema. Üks kentaur üritas röövida isegi pruuti. Sellist asja ei saanud rahulikult pealt vaadata ei lapiidid ega nende sõber Theseus. Ägedas võitluses, mida nimetatakse KENTAUROMAHHIAks, jäid võitjaks lapiidid ja Theseus. _________________________________ lapiidid – mägirahvas Tessaalias; Tessaalia asub Kirde-Kreekas

  27. Theseus lapiidide pulmas Ägedat võitlust kentauridega on kunstis antiikajast alates meelsasti kujutatud (Zeusi templi lääneviil Olümpias, Rubensi maal, Canova skulpturaalne kompositsioon jt.) Theseioni friis Ateenas

  28. Theseus lapiidide pulmas Peter Paul Rubens (1637-1638)

  29. Theseus ja Hippolyte • Mõne aja pärast kutsus Herakles Theseuse sõjaretkele amatsoonide vastu, sest tal oli vaja kätte saada sealse kuninganna Hippolyte vöö. See tal õnnestuski. • Theseus, võlutuna kuninganna Hippolytest, võttis ta Ateenasse kaasa ja tegi temast oma naise. • Neil sündis poeg, kellele pandi nimeks HIPPOLYTOS. • Kuid vapper Hippolyte ei saanud ka Ateenas rahulikult pealt vaadata, kui linna ründasid vaenlased. Ja juhtuski nii, et ühes lahingus sai ta surmavalt haavata.

  30. Hippolyte Hippolyte võitlemas Herklesega Vanakreeka vaasimaal Berliin

  31. Lahing amatsoonidega P. P. Rubens Lahing amatsoonidega

  32. Theseus ja Phaidra • Pärast pikka leina otsustas Theseus veel kord abielluda. • Et Kreeta kuninga Minosega diplomaatilisi suhteid taastada ning ka oma süüd Ariadne hülgamises leevendada, kosis ta Kreetalt Ariadne noorema õe PHAIDRA. • Theseuse poeg Hippolytos ei soovinud isa pulmas osaleda ja tahtis mõnd aega kodust ära olla.

  33. Phaidra ja Hippolytos • Kui aga Phaidra ühel hommikul Hippolytost Akropoli palestras* sportimas nägi, armus ta imekaunisse noorukisse meeletult. • Nüüdsest hakkas ta Hippolytosele külge lööma, kuid edutult. Ühel päeval, mõni tund enne suurte spordivõistluste algust, tunnistas daam Hippolytosele, et ei suuda temata elada. • Noormees vastas, et nendevaheline suhe on mõeldamatu, sest Phaidra on tema võõrasema. Meeleheitel naine lõpetas elu enesetapuga. _______________________ palestra – sportimiskoht, väikesem spordiväljak

  34. Phaidra ja Hippolytos BaronPierre-NarcisseGuerin 1802

  35. Phaidra ja Hippolytos • Phaidra jättis oma mehele Theseusele hüvastijätukirja, milles luiskas, nagu oleks Hippolytos tema au kallale kippunud. • Maruvihane Theseus needis ära oma poja. • Tema palvete peale saatis Poseidon spordivõistluste ajal staadionile härja Hippolytose hobust ehmatama. Perutav hobune paiskas noormehe vankrist ja lohistas ta surnuks.

  36. Rubens Hippolytose surm The Fitzwilliam Museum, Cambridge Hippolytose surm

  37. Hippolytose surm Sir Lawrence Alma-Tadema Hippolytose surm (1836-1912)

  38. Theseus röövib Helena • Lesestunud Theseus soovis peagi jälle abielluda. Ta suundus koos ühe sõbraga Spartasse ja röövis sealse kuninga tütre HELENA, keda peeti ilusaimaks naisolevuseks surelike keskel. • Theseus ei saanud ta tütarlapsega kohe abielluda, sest tüdruk oli üksnes 12 aastat vana. Tuli oodata, et ta saab täisealiseks, mistõttu Theseus peitis teda maal ühes talle kuuluvas talus. • Helena kaksikutest vennad, keda hüüti DIOSKUURIDeks*, uurisid välja, kus õde asub, ja viisid Theseuse äraolekul Helena koju tagasi. Dioskuurid võtsid kaasa ka Theseuse ema Aithra, kes Helena hooldajana sattus hiljem koos neiuga Troojasse. _____________________ Dioskuurid – Kaksikud; Ilusa Helena vennad Kastor ja Polydeukes (lad. Pollux)

  39. Theseus röövib Helena Vanakreeka vaasimaal 6. saj e.Kr

  40. Theseuse surm • Theseust tabas peagi veel hirmsam ebaõnn: Ateenas haaras võimu tema poliitiline vastane ja sangar pidi Atika pealinnast põgenema. • Ta palus varjupaika Skyrose saarel, kuid sealne valitseja, soovides uue Ateena juhtkonnaga heas läbisaamises olla, tõukas Theseuse kõrgelt kaljult alla.

  41. Theseion • Ateenlased ei unustanud oma heerost. • Kui Theseuse kukutanud valitseja suri, toodi sangari maised jäänused Ateenasse ja talle püstitati Akropolile* tempel – THESEION. • See Theseion, mis praegu kaunistab Ateena agoraad**, pärineb aga Periklese ajast 5. saj. e. Kr. Kristlased muutsid selle hoone kirikuks ja tänu sellele on see kõige paremini säilinud antiiktempel Kreekas. ____________________________ * akropol – Vana‑Kreeka linnades kõrgendikul asuv kindlus ** agoraa – rahvakoosoleku pidamise väljak Kreeka linnades (sama, mis foorum Roomas)

  42. Theseion Theseion (ka Hephaistose tempel) Ateena agoraal tänapäeval

  43. Kordamine I • Millise riigi kuningas oli Theseuse isa Aigeus? • Ateena • Miks käisid antiikajal kreeklased mingi murega just Delfis? • Delfis asus tempel, kus oli kuulus oraakel • Kes või mis on oraakel? • Ennustaja, ettekuulutaja • Millise murega käis Delfis Theseuse isa? • Tal polnud oma naisega lapsi

  44. Kordamine II • Millise kingituse jättis Aigeus oma pojale? • Mõõga ja sandaalid • Kuidas tundis Aigeus ära oma täiskasvanud poja, keda ta kunagi näinud polnud? • Mõõga järgi • Milline osa tänapäeva Kreeka territooriumist oli Theseuse päevil kultuuriliselt ja majanduslikult teistest piirkondadest kõrgemale jõudnud? • Kreeta saar

  45. Kordamine III • Kuidas nimetavad kunstiajaloolased Theseuse ajastu kultuuri? • Kreeta-mükeene kultuur / kunst • Kes valitses Theseuse eluajal Kreeta saart? • Kuningas Minos • Millise kingituse tegi merejumal PoseidonMinosele ja milline probleem sellest tuli? • Poseidon kinkis Minosele imekauni härja, kellesse Minose naine armus ja kellega ta sigitas koletise, kelle nimeks sai Minotauros. • Kuidas Minotauros välja nägi? • Tal oli härja pea ja inimese kere

  46. Kordamine IV • Mis oli kuningas Minose tütre nimi? • Ariadne • Kes oli MinotaurosAriadnele? Nimeta sugulusaste. • Poolvend (neil oli ühine ema) • Mis on labürint? • Keerdkäikudega ehitis või rajatis; eksitav keerd‑ või umbkäigustik • Millist rolli mängis Ariadne Theseuse elus? • Ariadne andis Theseusele lõngakera, mille abil kangelane labürindist välja pääses.

  47. Kordamine V • Mis Ariadnest lõpuks sai? • Theseus hülgas neiu ja jättis ta Naxose saarele • Millise veekogu nimi on tuletatud Theseuse isa Aigeuse nimest? • Egeuse meri • Millise riigi kuningaks sai Theseus? • Ateena linnriigi ja Atika maakonna • Kes või mis on kentaurid? • Hobuinimesed, inimese ülakeha ja hobuse alakeraga inimesed

  48. Kordamine VI • Mis on kentauromahhia ja milline seos on sellel Theseusega? • Kentauromahhia on äge võitlus kentauridega, milles Theseus lapiidide (mägirahvus Kreekas) poolel kaasa lõi • Kes või mis on amatsoonid? • Naissõdalased • Milline seos on Theseusel amatsoonidega? • Theseus osales Heraklese sõjakäigul amatsoonide vastu, et tuua ära Hippolyte vöö • Kes on Hippolyte? • Amatsoonide kuninganna, Theseuse 1. abikaasa

  49. Kordamine VII • Milline oli Hippolyte saatus? • Ta suri võitluses Ateenat kaitstes • Kes on Phaidra? • Kreeta printsess (Minose tütar ja Ariadne õde), Theseuse 2. naine • Milline oli Phaidra saatus? • Ta armus oma kasupojasse Hipolytosesse ja tegi vastamata armastuse pärast enesetapu. • Kuidas hukkus Hippolytos? • Perutav hobune paiskas noormehe vankrist ja lohistas ta surnuks

  50. Kordamine VIII • Kuidas on Theseus seotud imekauni Helenaga? • Theseus röövis tüdruku, et temaga abielluda, kuid too oli liiga noor (12). • Mida tead Dioskuuridest? • Dioskuurid ehk Kaksikud olid Ilusa Helena vennad Kastor ja Polydeukes (lad. Pollux), kes vabastasid oma õe Theseuse juurest • Kuidas Theseus suri? • Ta tõugati kaljult alla

More Related