1 / 34

ELU ARENG MAAL IV osa

ELU ARENG MAAL IV osa. UUSAEGKOND ehk KAINOSAOIKUM Koostas Kersti Veskimets. http://www.paleocene.com/cenozoic_era.html. Uusaegkond 65 milj. a. - .

henry
Download Presentation

ELU ARENG MAAL IV osa

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ELU ARENG MAAL IV osa UUSAEGKOND ehk KAINOSAOIKUM Koostas Kersti Veskimets http://www.paleocene.com/cenozoic_era.html

  2. Uusaegkond 65 milj. a. - ...

  3. Kujunesid tänapäevased mandrid. India laam põrkus kokku Aasiaga, kerkis Himaalaja. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja.

  4. Uusaegkonna alguses algas imetajate mitmekesistumine.Ürgimetajad – vahevorm roomajatelt imetajatele Tänapäeval elavad Indoneesias ja Austraalias Sipelgasiil ja nokkloom - munevad ja toidavad piimaga

  5. ÜRGIMETAJAD • Imetajate tunnustest on neil ainult piimanäärmed ja karvad. • Luustiku poolest pigem roomajad • Kehatemperatuur 25-30 kraadi • Tänapäeval on 5 liiki • Väliskõrv puudub

  6. ALAMIMETEJAD ehkkukkurloomad • Kehatemperatuur kuni 36 kraadi • Platsenta puudub • Sünnib loode • Väliskõrv • Karvad • Piimaga toitmine Tänapäeval elavad peamiselt Austraalias Autori foto

  7. Väljasurnud hiidkängurud – 3 m pikkune http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Procoptodon_goliah.jpg

  8. Diprotodon – vombatilaadne, kaalus 2,5 tonni 1,8 meetri kõrgune ja 3,5 meetri pikkune. http://www.theage.com.au/ffximage/2006/08/12/ice_age_monster1_wideweb__470x357,0.jpg

  9. Kukkurhunt Kukkurkurat Viimati nähti 1940.a http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://2.bp.blogspot.com http://et.wikipedia.org/wiki/Kukkurhunt

  10. PÄRISIMETAJAD mitmekesistusid uusaegkonnas Karvad Väliskõrv Platsenta Püsisoojasus Piimanäärmed Järglaste eest hoolitsemine Kõrgelt arenenud peaaju

  11. Ilmusid putuktoidulised, kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised, ahvilised ja kõik teised tänapäevased rühmad.Käsitiivalised http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fledermaus_(c)lynn-art.jpg

  12. Putuktoidulised: karihiir, torukoonu ja tähtmutt http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://94.23.42.229/pics/49961870.jpg

  13. Lõuna-Ameerikas elasid hiigellaisikud (6 m) ... http://muqui.files.wordpress.com/2009/01/megatherium_hzoom.jpg

  14. Ameerika mastodon http://en.wikipedia.org/wiki/File:High_res_mastodon_rendering.jpg

  15. Mõõkhambuline tiiger ja suur hunt http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d1/Smilodon_head.jpg

  16. Indrikoteerium – suurim maismaaimetaja 5 m kõrgune.

  17. Euraasias hiidhirved http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Megaloceros.jpg

  18. Hiidvöölane - glyptodont http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Glyptodon_Asper.JPG

  19. kaalus umbes üks tonn

  20. Suurimad loomad, kes meie planeedil on elanud, on sinivaalad

  21. Mammutid http://commons.wikimedia.org/wiki/Mammuth

  22. Primaadid http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.conservation.org/SiteCollectionImages/primates_tree.jpg

  23. LINNUD mitmekesistusid uusaegkonna alguses Kellest tekkisid? Kehakatted? Püsisoojasus, sest arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Õhulised luud Kahekordne hingamine Kehasisene viljastumine Lubikestaga muna Hoolitsus järglaste eest

  24. Esialgu oli lendajaid vähe, enamasti tegutsesid vee ääres. Krüüsel Algid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Seabirds_LC0141.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tystie1.jpg

  25. Diatrüma - 3m kõrgune http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://upload.wikimedia.org http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://languages.oberlin.edu/fren102-02/spring07/amelia/diatryma.jpg

  26. kiiverkaasuar kiivi http://miksike.ee/documents/main/referaadid/pruunkiivi_evelin.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b0/

  27. Albatross, suurima siru-ulatusega lind tänapäeval. http://commons.wikimedia.org/wiki/Thalassarche_melanophris

  28. Putukate ja õistaimede areng toimus koos (sümbioos) Rohttaimede hulgas tekkisid ka üheaastased taimed - tohutu eelis ...?

  29. Kuid ka tuultolmlejad on õistaimed Autori fotod

  30. Vaata, kuidas efemeerid ka kõige kuivemas kliimas hakkama saavadDavid Attenborough - BBC wildlife Õistaimed said valitsevaks taimerühmaks maailmas. Miks? Kujunesid järjest liigirikkamad ökosüsteemid, kus kõik on omavahel keerukates suhetes. Autori foto

  31. Liigiline mitmekesisus vihmametsas

  32. Allikad • http://www.ut.ee/BGGM/eluareng • http://commons.wikimedia.org

More Related