Elistvere loomapark

1. Elistvere loomapark

2. Euroopa piison Tunnused Jämedakarvane sasine lakk rõhutab looma kere rasket esiveerandikku. Pea lühike ja lai, kehaehitus jässakas, selg küürus. Karvkate tumepruun. Karvavahetus kord aastas, kevadel või varasuvel. Tegevusjäljed Silmatorkavad püherdamiskohad. Elupaik Lehtmets või lehtpuude ülekaaluga, hajusate lagendikega segamets, ka soised metsad. Mõõtmed Tüvepikkus 250-270 cm, sabapikkus u. 80 cm, õlakõrgus 180-195 cm, kehakaal isastel 800-900 kg, emastel 500-600 kg, sünnikaal u. 30 kg.

3. Faasan Tunnused Isaslindude sulestiku värvus võib olla väga varieeruv. Kehasulestik ereda kuldse ja pruuni vöödiline ning roheliste, lillade ja valgete täppidega. Isaslinnu pea on tumehallikas roheline, väikese tutiga ning selgelt eristuvate punaste lottidega. Emaslinnu sulestik on palju tagasihoidlikum. Kogu keha ning saba on tuhm, halli pruunikirju. Isaslinnu mänguhäälitsus on kahesilbiline vali kiremine „köök-ök“, millele järgneb klaperdavate tiivalöökide kiire jada.

4. Faasan Elupaik Looduses elutsevad faasanid väikestesse salkades. Faasanid eelistavad tegutseda puudesalu või hekkide lähistel, suuremate aedadega kultuurmaastikus, kus ohu korral hõlpsasti varjepaiku leiab. Väiksemaid gruppe võivad faasanid Moodustada ka täiesti lagedal põllumajandusmaastikul, kuid need populatsioonid ei püsi kuigi kaua elujõulistena. Mõõtmed Üldpikkus 80 cm, saba pikkus 50 cm.

5. Harilik orav • Tunnused Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetudpikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad kõrvapintslid. Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, eelistavad pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Söövad meelsasti ka linnupoegi, linnumune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles leitakse.

6. Harilik orav • Elupaik Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab orav kuiva rohuga. Tavaliselt on ühel oraval mitu pesa. Orava kodu hoiab väga hästi sooja, isegi väga külma ilmaga ei lange temperatuur selles eriti madalale. • Mõõtmed Orava kehapikkus on 20-25 cm, saba pikkus 19-21 cm. Orav kaalub 170-400 g.

7. Ilves • Tunnused Pikajalgne, tugeva kehaehitusega kaslane. Karvkate varieeruv, suvel kollakaspruun, talvel kahvatum, jalad tihedalt täpilised, selg hõredamalt. Saba lühike, laia musta otsaga. Kõrvaotstes umbes5 cm pikkused tutid. 4 varbalised käpajäljed on küünisejälgedeta, ümarad,ca 10 cm pikad, karvase talla tõttu ebaselge kontuuriga. Jätab sageli küüniste teritamisest puutüvedele kriimustusi.

8. Ilves • Elupaik Tiheda alusmetsaga vahelduvailmeline okas- või segamets. Vanad raiesmikud, rabad, harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses. Pesa metsamaastikus raskesti ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, samuti koobastes, mägraurgudes, tihnikus või kaljuserva all. Pesa tavaliselt vooderdatud saakloomade sulgede, nahatükkide ja kuivanud rohttaimedega. Mõõtmed Tüvepikkus 80-130 cm, sabapikkus 11-25 cm, õlakõrgus 60-75 cm, kehakaal 18-25 kg.

9. Kabehirv • Tunnused Vanematel pullidel kühvelsarved. Karvkate muutliku värvusega: tuhmkollasest mustani, mõnedes piirkondades valdavad kindlad värvusvormid. Suurem osa isendeid suvel kastanpruunid, valgete tähnidega, talvel ühtlasemalt hallikad. 

10. Kabehirv • Elupaik Tiheda alusmetsaga küps leht- või segamets, mõnikord okasmets lagedate kultuurmaastike või parkide läheduses, ka soistel aladel ja niitudel. • Mõõtmed Tüvepikkus 130-170 cm, sabapikkus 16-19 cm, õlakõrgus 85 -110 cm, kehakaal kuni 130kg, sünnikaal 4,5 kg.

11. Kährikkoer • Tunnused Selgelt eristuv must näomask, mask ei ole silmade vahel pidev, kõrvad lühikesed, saba lühike ja ühtlase värvusega. Karvastik tihe, pealiskarv talvel kuni 120 mm pikkune. Kõik käpad 4 varbaga. 

12. Kährikkoer • Elupaik Eelkõige niisked jõe-, järve- ja mereäärsed alad, roostikud, puisniidud, võsastunud heinamaad, sood, leht- ja segametsad.Võtab sageli üle teiste loomade mahajäätud või kasutuses olevaid urgusid, elab ka puujuurte alustes või kividevahelistes urgetes. • Mõõtmed Tüvepikkus 55-80 cm, sabapikkus 15-26 cm, õlakõrgus umbes 20 cm, kehakaal 5-10 kg, sünnikaal 60-90 g.

13. Metskits • Tunnused Ta on sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.

14. Metskits • Elupaik Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. • Mõõtmed Kehapikkus ...125 cm, õlakõrgus ~ 75 cm. Kaalub 24...35 kg.

15. Pruunkaru • Tunnused Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu.

16. Pruunkaru • Elupaik Elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. • Mõõtmed Tüvepikkus 160…250 cm 150…250 kg

17. Metssiga • Tunnused Kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad.

18. Metssiga • Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. • Mõõtmed Tüvepikkus 110…200 cm 70…250 (350) kg

19. Põder • Tunnused Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead.

20. Põder • Elupaik Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. • Mõõtmed Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg).

21. Põhjapõder • Tunnused Põhjapõdral on suhteliselt pikad kere ja kael, jalad aga suhteliselt lühikesed. Põhjapõdra keskmiste varvaste sõrad on suured, laiad ja kühvlina kõverdunud.

22. Põhjapõder • Elupaik Väiksemad põhjapõdrad elavad Põhja-Jäämere saartel ja tundras, lõuna pool elavad järjest suuremad alamliigid. Kõige suuremad põhjapõdrad elavad Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. • Mõõtmed Põhjapõdra tüvepikkus kuni 200–220 cm, õlakõrguskuni 110–140 cm ja mass kuni 100–220 kg.

23. Rebane • Tunnused Värvus harilikult sügav punakaspruun, kuid varieerub liivakarva beežist kollakaspunaseni. Kõrvad püstised, teravad otsaga, tagapoolel mustad. Saba pikk, paks ja kohev, mõnedel isenditel, olenemata soost, on sabaots silmatorkavalt valge ning enamikul on sabaotsal vähemalt natuke valgeid karvu. Sale koon on ülahuulel valge, paljudel põsel pruun või must “pisaralaik”, kurgualune ja rind enamikul valge. Lumes sörkiva rebase jäljed asuvad ühel sirgel.

24. Rebane • Elupaik Eelistab põõsastikke, metsade ja põllumajandusmaadega mosaiikseid maastikke, arvukas ka nõmmerabades ja mäestikes. Pesa asub urus, mille kraabib ise või laiendab küüliku- või mägraurust. Urud võivad olla künka nõlvas või kividevahelises õõnsuses, kraaviperves või aedades leiduvates varjualustes. • Mõõtmed Tüvepikkus 58-90 cm, sabapikkus 32 48 cm, õlakõrgus 35-40 cm, kehakaal 6-10 kg, erandjuhtudel 15 kg.

25. Kasutatud allikad • http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad • http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/elistvere-loomapark/loomapargi-elanikud