Eesti punase t u hetkeolukord positsioon euroopas
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 34

"Eesti punase tõu hetkeolukord, positsioon Euroopas." PowerPoint PPT Presentation


  • 78 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

"Eesti punase tõu hetkeolukord, positsioon Euroopas.". Pm-mag. Tõnu Põlluäär Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Seminarile “Eesti punase tõu tulevik” Tartu, 24.03.09. EPK 2009:. ~ 23000 lehma jk-s 594 karjas (90% karjades < 100 lehma); 36,7 lehma karjas

Download Presentation

"Eesti punase tõu hetkeolukord, positsioon Euroopas."

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Eesti punase t u hetkeolukord positsioon euroopas

"Eesti punase tõu hetkeolukord, positsioon Euroopas."

Pm-mag. Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Tõuraamatu- ja aretusosakonna juhatajaSeminarile “Eesti punase tõu tulevik”

Tartu, 24.03.09


Epk 2009

EPK 2009:

  • ~23000 lehma jk-s

  • 594 karjas (90% karjades < 100 lehma); 36,7 lehma karjas

  • 6891 kg piima lehma kohta

    - R% 4,25 - V% 3,44

  • TESTITAKSE: 7 plaanilist + 7 vabatest pulli

  • ~1100 lehma, kelle SPAV > 120 (potentsiaalne pulliema kandidaat)

  • 20432 lehma, kellel on lõpetatud vähemalt I lakt.

  • Neist 126 EI on EHF

  • 623, kellel puudub põlvnemine

    Andmete allikaks on Jõudluskontrolli Keskus


Epk t na

EPK TÄNA :

EPK lehmi on 594 karjas (Eestis 1136 karja)

Karja suurus karju % lehmi % EPK lehmadest

> 500 6 1,0%3907 17,9%

301 ... 500 8 1,3% 2703 12,4%

101... 300 47 7,9% 7704 35,3%

51 ... 100 39 6,6% 2809 12,9%

21 ... 50 72 12,1% 2311 10,6%

11 .. 20 74 12,5% 1095 5,0%

8 ... 10 44 7,4% 390 1,8%

5 ... 7 73 12,3% 440 2,0%

2 ... 4 131 22,1% 370 1,7%

1 92 15,5% 92 0,4%


Epk t na1

EPK TÄNA:

Karja suurus karju % lehmi % lehmadest

>101 61 10,3% 14314 65,6%

20 ... 100 111 18,7% 5120 23,5%

< 20 422 71,0% 2387 10,9%


Karjad t na kus kasvatatakse epk

Karjad täna, kus kasvatatakse EPK:

Maakond karju % lehmi % suurim kari

Harju 9 1,5 55 0,3 Mikumardi OÜ (22)

Hiiu 14 2,4 181 0,8 Hiiu Õunakasvatuse OÜ (63)

Ida-Viru 21 3,5 486 2,2 Savala MÜ ja Revino OÜ (113)

Jõgeva 56 9,4 3146 14,4 Puidukaubandus OÜ (548)

Järva 27 4,5 317 1,5 Kabala Agro OÜ (78)

Lääne 14 2,4 101 0,5 Riivo Nõmm (30)

Lääne-Viru 48 8,1 829 3,8 Sarapiku Piim OÜ (135)

Põlva 57 9,6 1875 8,6 Kanepi POÜ (194)

Pärnu 39 6,6 1094 5,0 Vändra OÜ (854)

Rapla 19 3,2 54 0,2 Pae Farmer OÜ (10)

Saare 73 12,3 4052 18,6 Mereranna PÜ (654)

Tartu 37 6,2 2700 12,4 Tartu Agro AS (540)

Valga 40 6,7 1974 9,0 Laatre Piim AS (806)

Viljandi 81 13,6 3725 17,1 Kõpu PM OÜ (505)

Võru 59 9,9 1232 5,6 Lõunapiim OÜ (216)

Kokku 594 x 21821 x


Epk t na2

EPK TÄNA:

piimatoodang karju % karjadest lehmi % lehmadest

> 10000 2 0,3%13 0,1%

9000...9999 8 1,3% 1050 4,8%

8000...8999 35 5,9% 2737 12,5%

7000...7999 79 13,3% 5632 25,8%

6000...6999 155 26,1%7543 34,6%

5000...5999 169 28,5%2894 13,3%

4000...4999 87 14,6% 1392 6,4%

3000...3999 47 7,9% 532 2,4%

2000...2999 9 1,5% 18 0,1%

1000...1999 2 0,3%10 0,0%

62 10,2% 0 0,0%


Epk t na3

EPK TÄNA :

piimatoodang karju % karjadest lehmi % lehmadest

>7000 124 20,9% 9432 43,2%

5000...6999 324 54,5% 10437 47,8%

4000...6999 411 69,2% 11829 54,2%

< 4000 59 9,9% 560 2,6%


2008 a karjasolevate epk t ugu loomade jaotus isa p ritolumaa j rgi

2008 a. karjasolevate EPK tõugu loomade jaotus isa päritolumaa järgi

MAA LEHMI % ML % KOKKU %

EST 10634 41,9% 10746 44,2% 21380 43,0%

DNK 7930 31,2% 6459 26,6% 14389 29,0%

DEU 2468 9,7% 2259 9,3% 4727 9,5%

NLD 1536 6,0% 2741 11,3% 4277 8,6%

SWE 999 3,9% 381 1,6% 1380 2,8%

USA 629 2,5% 1026 4,2% 1655 3,3%

FIN 533 2,1% 265 1,1% 798 1,6%

CAN 499 2,0% 274 1,1% 773 1,6%

NOR 76 0,3% 52 0,2% 128 0,3%

AUT 61 0,2% 28 0,1% 89 0,2%

LVA 23 0,1% 5 0,0% 28 0,1%

CHE 3 0,0% 54 0,2% 57 0,1%

GBR 0 0,0% 1 0,0% 1 0,0%

ITA 0 0,0% 150 0,6% 150 0,3%

KOKKU 25391 X 24290 X 49681


Epk parimad tulemused ajaloos

EPK Parimad tulemused ajaloos:

I laktasioon (R+V, kg): AS Tartu Agro lehm

EE 5884865 (Jerrit-Red x Kelm) 1- 12111-4,46-3,24-921 (2007)

I laktatsioon (piimatoodang): AS Tartu Agro lehm

EE 6787073 (Gnien x FYN Aks) 1 – 13277 - 3,52 – 3,35 (11.09.08)

Nii piima- kui ka R+V kg järgi (kõik lehmad):

AS Tartu Agro lehm NETI EE 3980484 (Nytvar x VEST Top)

3 – 16051 – 3,80 – 610 – 3,12 – 501 – 1111 (22.12.08)

Kontrollpäeva järgi: Kõljala POÜ lehm MIILU

EE 6370701 (ODA Best x ?) 70,3 kg ( 01.06.08)

Eluea toodang: Avo Kruusla lehm ÕUNI

EE 554206 (Tell-Red x Delta) 96359 – 3,84 – 3,14 – 3033 (2007)


Esilet stmist v rivad

ESILETÕSTMIST VÄÄRIVAD:

Õunapuu talu (Lea ja Hillar Puur) – toodangu tõus, eliitkari, järgib pidevalt aretusprogrammi, pullikute müük ka väiksest karjast,näitustel osaleja jpm

AS Tartu Agro – uued farmid, piimatoodang suures karjas väga kõrge, testkari, näitused, pullikute müük, parimad pulliemad jne

Kõpu PM OÜ – uus farm, näitused, toodangu parandamine viimastel aastatel (~3 tonni), aretusprogrammi järgimine, testkari

Sallasto OÜ – testkari, üks tõsine aretussuuna näitaja, analüüsib pidevalt tulemusi, kõrge piima- ja, valgutoodang, näitused

Mereranna PÜ – testkari, näitused, analüüsib aretusprogrammi

Sadala Piim OÜ – testkari, piimatoodangu tõus viimastel aastatel, üks vähestest, kes

tuli nõu küsima, mida oma karjaga teha ja peale seda tulemused tulid

Kõljala POÜ – väga kõrge piima- ja valgutoodang, näitused. Kahjuks ei testi ja kasutab

nüüd vaid RH pulle

JPT: AS Laatre Piim, Paala OÜ, Sarapiku Piim OÜ, Ranna Farm OÜ, Saimre OÜ, Vaimastvere OÜ, Avo Kruusla, Aivar Alviste jne. jne


Pulliemade valik

Pulliemade valik:

  • Pulliema on meie kõige tähtsam tööriist

  • PE peab olema:

  • kõrge piimajõudlusega (> 10000 kg)

  • valgutoodanguga,

  • SPAV > 120,

  • Soovitav SSAV > 100,

  • hinnatud välimikuga,

  • kogu karja piimajõudlus üle Eesti keskmise.


Pulliemade valik1

Pulliemade valik:

Aasta farme valitud piimajõudlus SPAV SSAV T U J

2003 17 104 8113-4,26-3,45 121

2004 14 69 9711-4,25-3,35 123

2005 12 45 10075-4,16-3,35 122

2006 12 100 10832-4,13-3,44 121 103 24 41 14

2007 26 199 11032-4,08-3,37 125 100 25 42 15

2008 27 158 11322-3,94-3,37 126 100 25 42 15


Testi l inud pullikute emade j udlus

Testi läinud pullikute emade jõudlus:

Aasta pulle ema piimajõudlus SPAV SSAV

2004 12 8633-4,24-366-3,39-293-659

2005 14 8842-4,07-359-3,54-312-671 113

  • 10 9592-4,02-382-3,46-332-715 113

    2007 12 10571-4,27-450-3,40-359-808 122 104

    2008 13 10333-4,29-443-3,38-349-792 123 101

    2009 17 11197-4,05-453-3,35-375-828 121 103


Ostetud noorpullid

Ostetud noorpullid:

Aasta farme ostetud ema piimajõudlus SPAV SSAV

2003 7 17 8438-4,20-3,58 119

2004 6 20 9588-4,17-3,40 122

2005 4 8 10187-4,40-3,38 124 116

2006 6 11 10025-4,09-3,45 125 99

2007 9 19 11061-4,09-3,39 124 105

  • 3 4 11199-3,92-3,25 122 109

    2009 1 3 12197-4,23-3,29 128 96


T uraamatu lehmade toodangu d naamika

Tõuraamatu lehmade toodangu dünaamika:

TR A.L. % Piim R% V%

A18054 80,7 7114 4,24 3,45

A ± B 2008 691 (9,7%) -0,06% +0,04%

A ± B 2007 623 (9,3%) -0,04% +0,03%

A ± R 2008 1385 (19,5%) -0,08% +0,06%

A ± R 2007 1172 (17,6%) -0,04% +0,08%

B 1400 6,3 6420 4,30 3,41

B ± R 2008 691 (10,8%) +0,02 +0,02%

B ± R 2007 549 ( 9,1%) 0 +0,04%

R 2902 13,0 5729 4,32 3,39


Pullide valiku kriteeriumid

Pullide valiku kriteeriumid:

KUIDAS VALIDA PULLI OMA KARJALE?

  • Milline lehm on tulus (ehk kas vajan vaid piima või on veel midagi)?

  • Mõtle, mida on vaja minu karjas parandada?

    - piimatoodang? – valgunäitajad? – suurus? – udar? - Või....?

    3. Peale eesmärgistamist saab vastavate AV-de järgi leida

    sobivad pullid. Pulli valik (ka EPK-le) on suhteliselt lai.

    4. Aretus on pikk protsess, ei saa keskenduda vaid ühe

    tunnuse parandamisele, peab nägema kaugemale

    5. Näitena EPK lai valik aretuskomponente. Tähtis osata

    kombineerida, valides 2-3 meelepärast


Kuidas valida geneetilise hindamise tulemuste alusel parim pull

KUIDAS VALIDA GENEETILISE HINDAMISE TULEMUSTE ALUSEL PARIM PULL?

ÜLDREEGEL: MIDA KÕRGEM ARETUSVÄÄRTUS SEDA PAREM

( ehk teisiti, mida madalam aretusväärtus, seda halvem) 

ÜLDTUNNUSED: SPAV, SSAV, SVAV, SKAV, SGAV, STAV, TÜÜP, UDAR, JALAD

LINEAARSED TUNNUSED (8): suurus, kere sügavus, laudja laius,

eesudara kinnitus, tagaudara kõrgus, keskside, udara põhja

kõrgus  

ERANDREEGEL: ARETUSVÄÄRTUS KESKMINE ehk 100 ON KÕIGE PAREM

( ehk teisiti, kõige madalamad ja kõige kõrgemad AV-d on halvimad) 

LINEAARSED TUNNUSED (6): laudja sirgus, tagajalad küljelt,

sõrgats , sõranurk, nisade asetus,nisade pikkus


Pullide pakkumine i 2009

Pullide pakkumine I 2009:

17 omaaretatud pulli

4 vabatest pulli (50.- doos)

6 TP + AP pulli (2 SS )

17 RH ( 3 h-ta; 14 h-ga)

Omaaretatud pullide keskmised näitajad:

+952 -0,22 +26 -0,06 +28

(Piim:79...1732) (R%: 0,40...-0,63) (V%: 0,26... -0,32)

SPAV 115 (100...132) SSAV 99,4 (80...129) SKAV 105 (98...122)

SGAV 91,6 (81...118) STAV 94,1 (78...119) SVAV 99,3 (91...110)

Tüüp 97,6 (88...105) udar 101 (93...110) jalad 99 (69...120)

I lakt. tütarde piimatoodang: 6285 kg (5720...7727)


Pullide pakkumine i 20091

Pullide pakkumine I 2009:

PARIMAD ja HALVIMAD NÄITAJAD PAKKUMISESI 2009

PIIM , kg RASVA %

Gnien1732Radmet79Saff0,40 Nööp-0,66

Aksen1639 Saff168Radmet0,40Bruma-0,63

VALGU % TÜÜP

Radmet0,26Nöösi-0,32Safor105Boiman88

Saff0,17Nööp-0,27Topaas104Aksen92

UDARJALAD

Safor110 Radmet93 Bruma120 Nöösi69

Futlar108Nööp96Penu117Radmet88

Bruto105Bruma96 Safor109 Toppu90

SSAV

Boiman129Penu80

Bruma120Aksen92

Radmet118Lipnik92


Lineaarne hindamine

LINEAARNE HINDAMINE:

  • TÄNA: tüüp 30, udar 50 ja jalad 20 punkti süsteem

  • Mujal maailmas kõikide tunnuste keskmine 80. EHF-l on nii ka Eestis.

  • Peame muutma oma süsteemi sarnaseks, et liikuda teiste maadega ühes rütmis

  • On toimunud 2 koolitust ERDB liikmesmaade klassifitseerijatele, eesmärgiga ühtlustada süsteemi

  • Lineaarselt hindame 14 tunnust: suurus, kere sügavus, laudja laius, laudja sirgus, eesudara kinnitus, tagaudara kõrgus, keskside, udara põhja kõrgus, nisade asetus, nisade pikkus, tagajalgade seis, sõrg, sõrgats ja piimatüüp.


Epk lehm peab olema

EPK LEHM PEAB OLEMA:

  • TERVE

  • VÕIMALIKULT KAUA KARJASPÜSIV

  • STABIILSE TOODANGUGA (keskmine 8500 kg)

  • KÕRGE PIIMA VALGUPROTSENDIGA (3,60%)

  • Rk = 145-147 cm

  • Hea udara ehitusega (eesudara kinnitus, udara põhja kõrgus ja nisade asetus)

  • Tugevad jalad


Epk ja euroopa

EPK ja EUROOPA:

  • ERDB liige selle loomisest saati – 1992

  • Tihe koostöö Euroopa maade vahel: sperma import, kogemuste vahetamine (aretusprogramm, klassifitseerijad jne.)

  • ERDB põhisuunad:

  • ökoloogilise ja kasutajasõbraliku piimakarja arendamine ja säilitamine.

  • peamine rõhk on piima valgutoodangu ja kuivaine sisalduse suurendamisel

  • haigusresistentsusel, elujõulisusel, poegimiskergusel ja tugevatel jalgadel

  • emasloomade hea kasvukiirus (EPI lühendamine) ning pullikute hea lihajõudlus

  • Jalad peavad olema korrektsed, tugevate sõrgadega, eelistatud tume sõrg.

  • Udar peab olema funktsionaalne, terve, tugeva kesksidemega, sobiva pikkuse, kuju ja asetusega nisadega, et suudaks taluda suurt piimatoodangut paljude laktatsioonide vältel

  • viljakus ja tervis, mis on hädavajalikud pikaealisuseks, et suurendada piimatootmise efektiivsust.

  • lehmad peavad olema hea piimatootmisvõime ja rahuliku temperamendiga.


Eesti punase t u hetkeolukord positsioon euroopas

Erinevate punaste tõugude piimatoodangu näitajad 2007/2008a.


Anal s epk kasutamisest

Analüüs EPK kasutamisest:

Analüüsisin kahe karja piimajõudlusnäitajaid nii täna karjas

olevatel kui ka väljaläinud lehmadel:

  • Suured karjad > 500 lehma

  • Mõlemad testkarjad

  • Üks tippkari juba aastaid, teine teist aastat

  • Analüüs ei ole teaduslikult põhjendatud, kuid annab ülevaate toimuvast

  • Raske võrrelda, kuna mitmeid komponente on kasutatud vähe

  • Nimetame farmid: farm 1 (F1) ja farm 2 (F2)

  • Analüüsiti laktatsioonide toodanguid, veresusi ja pulle (kõikide teadaolevate piimajõudlusnäitajate kui ainult kõrgemate näitajate alusel) ning väljaläinud loomade andmeid


Laktatsioonide anal s

Laktatsioonide analüüs:

  • F 1 analüüsiti 390 EPK tütre andmed, kellel kokku oli 950 laktatsiooni. F 2 vastavalt 382 tütre 950 laktatsiooni.

  • Parimad toodangud F 1 olid III-V laktatioonini. I lakt toodang oli 13,7% madalam kui kõrgemad, ülejäänud vaid 2% madalamad.

  • F 2 lehmadest olid kõrgemad laktatsiooni toodangud II, III ja VI lakt. lehmadel. Ka I lakt toodang madalam (15,7%), teised 3-4%.

  • Seega on mõlemas farmis madalam I lakt . Hilisematel laktatsioonidel piimatoodang stabiliseerub.

  • Mõlemas farmis oli kõrgem piima rasva- ja valguprotsent esimesel kahel laktatsioonil, mis hilisematel lakt-l väheneb (-0,15% rasvale ja -0,10% valgule)

  • F 1 lehmade toodang oli vahemikus 3758 ... 16051; F2 vastavalt 3111 ... 12938 kg

  • ~65% kõikidest lehmadest olid I-II lakt lehmad ja ~1% VII-VIII lakt.


Veresuste anal s k ikide laktatsioonide andmed

Veresuste analüüs (kõikide laktatsioonide andmed):

  • F 1 oli 73,5% lehmadest RH veresed. F2 olid 30% AP ja 29% RH veresed.

  • F1 kõikide laktatsiooni andmete põhjal lüpsid enam piima ANG 28,1...31,7% - 10467 kg, mis oli ~100 kg enam kui HF ja ~400 kg enam kui RH 76,6...79,7% vereste lehmade toodang. Madalaimad toodangud olid selles grupis NRF verestel lehmadel -17,3% ehk 1811 kg vähem, kui ANG verestel.

  • R% oli samuti kõrgem ANG verestel – 4,64%. Madalaim aga AY ja HF verestel (3,97% ja 4,13%)

  • V% oli kõrgeim PPK verestel – 3,53 ja madalaim AY verestel – 3,21


Veresuste anal s k ikide laktatsioonide andmed1

Veresuste analüüs (kõikide laktatsioonide andmed):

  • F2 andmed: piim AP 68...73,5% 8226,2 kg, mis on 22,5% enam kui halvima grupi ANG 20,4...31,3% toodang, HF toodang selles farmis oli 11,6% madalam kui parimas grupis.

  • R% oli kõrgem NRF lehmadel 4,42% ja madalaim AP>50 (4,10) ja EHF (4,16) lehmadel

  • V% oli kõrgem AP>50% - 3,45 ja madalaim EHF (3,14) ja AY (3,19) lehmadel


Veresuste anal s k rgeimate laktatsioonide andmed

Veresuste analüüs (kõrgeimate laktatsioonide andmed):

  • Piim: F1 kõrgeim ANG ja madalaim AY (vahe 27% e. 3450 kg)

  • F2 kõrgeim RH 21,9...29,8, madalaim TP (11% e. 820 kg)

  • R%. F1 kõrgeim ANG (4,64), madalaim HF (4,05) ja AY (4,08)

  • F2 kõrgeim NRF (4,60) ja madalaim AP 20,4...29,7 (4,14)

  • V%. F1 kõrgeim TP (3,45) ja madalaim HF (3,25) ja AY (3,26)

  • F2 kõrgeim ANG (3,52) ja madalaim AY (3,33)

  • Järeldus: Ükski verelisus ei domineeri teiste üle ei F1 ega ka F2. Häid tulemusi on erinevate verelisuste hulgas. Vaid AY vereste tulemused on valdavalt alla keskmise.


Veresuste anal s

Veresuste analüüs:

Vaatlesin eraldi ka RH vereseid lehmi F1 näitel:

  • Kõikide laktatsioonide järgi on piimatoodang RH>75% 184 kg parem kui RH<75%. RH>50% piimatoodang on parem RH<50% 175 kg.

  • Kõrgemate laktatsioonide alusel on suhted samuti samad.

  • Järeldus: ainult RH tõusuga piimajõudlus eriti ei parane. Ei leia mingit seost, et näiteks 10% RH tõusuga piimatoodang paraneks. Piimatoodang on stabiilne igas RH kümnendis, erinedes eri kümnendites ~200 kg võrra (parimad RH 50..60%; 70..75% ja 75...80%) . Ka piima R% ja V% on suhtelised sarnased, kuid võrreldes teiste komponentidega madalamad


Pullide anal s

Pullide analüüs :

Testpullide tütred lüpsid F1 100 kg vähem kui karja keskmine ja F2 130 kg enam kui karja keskmine. Seega ei saa väita, et testpullide tütarde toodang oleks kehvem, kui põhipullide tütardel.

  • Pulli päritolu alusel (kõrgemad lakt-d):

  • Analüüsi tulemused muutlikud verlisuse ja pulli päritolu vahel, millest järeldub, et isa mõju on tähtsam, kui veresuse mõju.

  • F 1 parimad piimatoodangud olid AY ja RH pullidel (10902,5 kg ja 10383,2 kg) ning madalaim ANG ja EPK pullidel (9109,2 ja 9389,2 kg)

  • F 2 parimad piimatoodangud olid TP ja ANG pullide tütardel (8798,9 ja 8739,7 kg) ning madalaimad NRF ja AP tütardel (7883 ja 8021,8 kg)


Pullide anal s1

Pullide analüüs:

  • R%. F1 oli kõrgeim r% ANG ja AP tütardel (4,65 ja 4,29) ja madalaim SRB ja AY tütardel (4,05 ja 4,10).

  • F 2. Kõrgeim r% NRF ja SRB (5,01 ja 4,46), madalaim AP ja ANG (4,02 ja 4,22)

  • V%. F 1 oli kõrgeim v% SRB ja AP (3,43 ja 3,40) ning madalaim AY (3,18)

  • F 2. Kõrgeim v% oli ANG ja EPK pullide tütardel (3,48 ja 3,44), madalaim AP ja AY (3,31 ja 3,33)

  • F 1 kasutati erinevaid RH pulle erinevatelt maadelt, kelle piimatoodang jäi vahemikku 8413,2 ... 10032,6(USA..CAN), R% 4,16...4,40 (CAN...USA) ja V% 3,21...3,41 (CAN... Holland). Saksa pullide tütarde näitajad olid neutraalsemad.


Pullide anal s 5 t tart

Pullide analüüs (> 5 tütart):

Kõrgeimad piimatoodangud olid järgmiste pullide tütardel:

F 1: FYN Aks, Jerrit-Red SYD Garant, OJY Mabru

F 2: Dicaprio-Red, Mabi, Bruto, T.Arne

Madalamad piimatoodangud olid järgmiste pullide tütardel:

F 1: Rambu, Penu, Redondo-Red, FYN Cent F 2: Norton, Romo, Admiral

Kõrgeimad R% olid järgmiste pullide tütardel:

F 1: Redondo-Red, Admiral, Zober F 2: VEST Andy, Admiral, VEST Top

Madalamad R% olid järgmiste pullide tütardel:

F 1: OJY Mabru, Jerrit-Red, Gnien, Paolo-Red

F 2: Mabreg, Dicaprio-Red, OJY Mabru, Bruma

Kõrgeimad V% olid järgmiste pullide tütardel:

F 1: Avensis, Comero-Red, Redondo-Red F 2: VEST Andy, Admiral, T. Arne

Madalamad V% olid järgmiste pullide tütardel:

F 1: Marathon-Red, Lincoln-Red, OJY Mabru, FYN Cent

F 2: Radmet, VEST Top, Dicaprio-Red


V ljal inud lehmade anal s

Väljaläinud lehmade analüüs:

Tõug piim R% V% vanus F 1

EPK 10053 4,30 3,37 4,95 a

EHF+RH 10710 4,20 3,28 4,97 a

HF 10841 4,19 3,27 5,10 a

RH 10065 4,25 3,30 4,30 a

VM põhjused: sigimisprobleemid 19,7%, udara vead 15,5%, ainevahetushaigused 11,4%

____________________________________________________

Tõug piim R% V% vanus F 2

EPK 7546 4,31 3,39 5,80 a

EHF 7926 4,14 3,23 5,53 a

VM põhjused: sigimisprobleemid 25%, jäsemete haigused16,9%, mastiit 13,8%


T nan teid kuulamast

Tänan Teid kuulamast!


  • Login