1 / 9

Marss

Marss. Alan Kalda, YAFB-31. Üldised andmed. Neljas planeet Päikesest 0,11 Maa massi, 0,53 Maa raadiust Kaugus Maast 55-400 mln km Temperatuur -100 kuni +25 °C Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Gravitatsioon: u 40% Maa omast

halima
Download Presentation

Marss

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Marss Alan Kalda, YAFB-31

  2. Üldised andmed • Neljas planeet Päikesest • 0,11 Maa massi, 0,53 Maa raadiust • Kaugus Maast 55-400 mln km • Temperatuur -100 kuni +25 °C • Aasta pikkus: 687 Maa päeva • Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min • Gravitatsioon: u 40% Maa omast • Kaks kuud Phobos (ld k “hirm”) ja Deimos (ld k “ahastus”) • Atmosfääri koostis: 95,7% süsihappegaasi; 2,7% lämmastikku; 1,6% argooni; ning sisaldab jälgi hapnikust ja veest

  3. Olympus Mons • Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Tipp on 27km üle keskmise Marsi pinna. Mäe jalam on ligi 600 km pikk. Keskel asub kraater suurimate mõõtudega 85 x 60 x 3 km. Olympus on tegelikult kustunud kilpvulkaan, mille sarnased on näiteks Hawaii saared Maal.

  4. Marsi kuud Marsil on kaks pisikest kuud, mis tiirlevad väga lähedal planeedile, ja mis arvatakse olevat kaasahaaratud asteroidid. Oma nimed, Phobos ja Deimos, said nad Kreeka mütoloogiast, kus need tegelased on sõjajumal Arese pojad ja saadavad teda lahingutes. Roomlased tundsid Arest Marsi nime all. Mõlemal kuul on ringsed orbiidid ekvaatori lähistel, mis on väga ebatavaline kaasahaaratud objektide puhul. Nii suurte asteroidide puhul on selline nähtus väga haruldane. Phobos (vasakul), Deimos (paremal)

  5. Vesi Marsil? Vedel vesi ei saa eksisteerida Marsi pinnal praeguse madala rõhu tõttu. Jääd leidub aga Marsil küllaga. Mõlemal poolusel on “jäämütsid” ning kui üks neist sulaks, kataks tekkinud vesi planeedi pinna 11m paksuse kihiga. Arvatakse, et suured kogused vett on lõksus jääkooriku all. Pinnasel on näha kanaleid, kus oletatavasti voolas kunagi vesi.

  6. Elu Marsil? Katsed Marsi pinnasega näitavad, et sealne toitainete sisaldus võiks sobida taimele nagu spargel. Siiski vedela vee puudumine, vähene soojusülekanne pinnal, päikese tuuled ja tolmutormid välistavad selle. Marsi orbiit asub poole aü kaugusel elu teket soodustavast orbiidist, kus hetkel tiirleb Maa. Leidub tõendeid, et Marsi pind võis olla varem vähem vaenulik elutekke suhtes. Praegu aga arvatakse, et planeet on üldse geoloogiliselt surnud – vulkaanilist tegevust ei toimu. Seega mineraalide vahetus pinnase ja sisemuse vahel on katkenud.

  7. “Nägu” Marsil 25. Juulil ’76 jäädvustas Viking 1 pildi Marsi pinnasest, millele jäi ka inimese näo kujutis. Koheselt tõlgendati seda kui valguse ja varjuda mängu. Kuid ka teisele pildile jäädvustus “nägu”, mis oli üles võetud 35 orbiiditiiru hiljem ja erineva valgus nurga all. Avaldatud fotod põhjustasid palju ärevust ringkondades, mis huvitusid maavälise elu leidmisest. “Nägu” arvati olevat tõendiks ammu hävinud tsivilisatsiooni eksisteerimisest. Esimene pilt Teine pilt Viking 1’lt 1976 ja võrdluseks jäädvustus aastast 2001

  8. Kasutatud kirjandus • Wikipedia.org • Nasa.com • Google.com • jne

  9. Tänan! Küsimusi?

More Related