1 / 20

Marie Tohv Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XIB õhtune klass

Marie Tohv Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XIB õhtune klass. Jaan Tõnisson. Sisukord. Jaan Tõnisson 4 Elulugu 5-9 Tema ametid 9-11

gyan
Download Presentation

Marie Tohv Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XIB õhtune klass

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Marie Tohv Pärnu Täiskasvanute GümnaasiumXIB õhtune klass

  2. Jaan Tõnisson

  3. Sisukord • Jaan Tõnisson 4 • Elulugu 5-9 • Tema ametid 9-11 • Kasutatud kirjandus 12

  4. Jaan Tõnisson • Eesti suurimaidpoliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal talueremehe pojana. • Täpne surma aasta ja kuu teadmata

  5. Elulugu • Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal talueremehe pojana.Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni.

  6. Elulugu • Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes siin peagi rahvuslikus liikumises olulist rolli mängiva Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Noort ja energilist üliõpilast pandi seltsis kiirelt tähele ning peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J.Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas.

  7. Elulugu • Eestis oli pealetungil tsaristlik venestuspoliitika, paljud rahvuslikud organisatsioonid suleti, maad kippus võtma lootusetus. Sel perioodil äratas Eesti üliõpilaste ja Jaan Tõnissoni usk eesti rahvuse tulevikku ning valmisolek selle heaks midagi ära teha laialdast tähelepanu. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe "Postimees" toimetaja

  8. Elulugu • Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma eesmärgiks teiste rahvaste allutamist, vaid vaimult suuremaks saamist. Paljuski tema organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessaansile, mis murdis hambad tollasel venestuspoliitikal. 1896.aastal ostis Jaan Tõnisson koos sõpradega võitlevale rahvuslusele ajalehe "Postimees", muutes selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks.

  9. Elulugu • Aadete edendamise kõrval taotles Jaan Tõnisson ka eestlaste majanduselu edendamist, pöörates erilist tähelepanu ühistegevusele. Jaan Tõnissoni eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused

  10. Elulugu • Kriis tsaari-Venemaal viis 1905.aastal revolutsioonini, mille tulemusel tsaar oli sunnitud andma kodanikele teatavad poliitilised vabadused. Jaan Tõnisson kasutas neid eestlaste õiguste laiendamiseks, luues sel eesmärgil esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Jaan Tõnisson ei pidanud õigeks, et eestlased sekkuksid Vene revolutsioonisündmustesse, sattudes seetõttu vastuollu radikaalsemalt meelestatud eesti tegelastega. See ei takistanud Jaan Tõnissoni ägedamal kombel protesteerimast tsaarivõimude poolt Eestis vallandatud karistusaktsioonide vastu

  11. Elulugu • 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. • Siin ühines ta protestiliikumisega tsaarivalitsuse sammude vastu, millega üritati antud vabadusi tagasi võtta ning istus seetõttu mitmed kuud vangis.

  12. Elulugu • Soodne võimalus selleks avanes I Maailmasõja järellainetuses puhkenud Vene revolutsiooni käigus. Tsaarivõimu kokkuvarisemist kasutades reageerisid eestlased kiiresti ning saavutasid endale Vene Ajutiselt Valitsuselt õiguse autonoomiale ja rahvusväeosade moodustamisele. 1917.aastal asus Jaan Tõnisson esimese tuntuma eesti poliitikuna nõudma Eestile täielikku iseseisvust, tegutsedes energiliselt autonoomiaseaduse alusel valitud Maanõukogu kuulutamisel kõrgemaks võimuks Eestiks.

  13. Iseseisvuspüüetest häiritud enamlased arreteerisid Jaan Tõnissoni ning saatsid ta maalt välja, kus Jaan Tõnisson asus juhtima Eesti välisdelegatsioonide tegevust. Sellel kohal tegutses Jaan Tõnisson ka 24.veebruaril 1918.aastal, mil Eesti end ametlikult iseseisvaks kuulutas. Kuigi vahepeal okupeeriti Eesti keiserliku Saksamaa vägede poolt, olid need peagi sunnitud lahkuma. Nüüd tungis noorele vabariigile kallale enamlik Venemaa, kuid Vabadussõjas suutis Eesti relvaga käes oma õigust vabadusele kaitsta. • Paralleelselt sõjategevusega asus noor Eesti riik oma elu korraldama. 1919.aasta kevadel toimunud Asutava Kogu valimistel saavutas Jaan Tõnissoni juhitud konservatiiv-liberaalne Rahvaerakond kolmanda koha. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast. 2.veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu tagaski Eestile iseseisvuse. • Keerulises olukorras langetatud valulised otsused viisid vaatamata nende õigsusele Rahvaerakonna populaarsuse langusele ning I Riigikogu valimistel sai ta lüüa. Sellele vaatamata jätkas Jaan Tõnisson aktiivset poliitikas osalemist, olles korduvalt erinevates valitsustes välisminister ning mitu korda ka peaminister.

  14. Nagu ikka, kutsuti Jaan Tõnisson riigitüüri juurde siis, kui olukord kõige raskem. 1932.aastal valitses Eestis ränk majanduskriis, mis suurendas poliitilisi pingeid ja tekitas igatsuse "kõva käe" poliitika järele. Jaan Tõnissoni valitsuse valusad otsused viisid Eesti majanduskriisist välja, kuid viisid Jaan Tõnissoni isikliku populaarsuse täielikku madalseisu. 1933.aasta rahvahääletusel eelistas rahvas autoritaarset põhiseadust ning 1934.aastal haaras K.Päts võimu enda kätte, peatades peagi nii poliitiliste erakondade kui parlamendi tegevuse ning piirates kodanikuvabadusi. Eestis algas nn. vaikiv ajastu. • Uues olukorras tõusis Jaan Tõnisson demokraatliku opositsiooni liidriks. See tõi kaasa tema ajalehe "Postimees" võõrandamise valitsuse poolt, kuid seegi ei suutnud J.Tõnissoni suud sulgeda. 1938.aastal korraldatud pool-demokraatlikel valimistel valiti J.Tõnisson suure ülekaaluga Riigikogusse, kus ta jätkas võitlust demokraatia täieliku taastamise eest Eestis. • Paraku polnud sellel lootusel tollal määratud täituda. Molotov-Ribbentropi paktiga 1939.aastal Nõukogude Venemaa mõjusfääri arvatud Eesti sõlmis Venemaaga nn. baaside lepingu ning 1940.aastal okupeeris N.Liit Eesti täielikult. Jaan Tõnisson püüdis sel hetkel mõjutada president K.Pätsi kasvõi sümboolselt sissetungijale vastupanu osutama, kuid president oli juba otsustanud vastupanuta alistuda. • Jaan Tõnissonile polnud tegevuseta istumine aga sobilik. 1940.aasta suvel algatas ta ulatusliku aktsiooni, organiseerides üle maa vastaskandidaatide esitamist kommunistlikele kandidaatidele nõukogude nukuparlamendi valimistel. Nõukogude võimud olid sunnitud vastaskandidaadid valimistelt jõuga eemaldama, demonstreerides sellega maailmale oma eba-demokraatlikku olemust.

  15. Loomulikult ei saanud selline tegevus kaua kesta. 1940.aasta sügisel Jaan Tõnisson arreteeriti ning anti kohtu alla. Uurimisel pidas Jaan Tõnisson end üleval nagu ikka väärikalt, temalt ei õnnestunud välja pressida ei kahetsust ega ülestunnistusi teiste poliitikute kohta. Täpsed andmed Jaan Tõnissoni saatusest puuduvad. Tema surmast on arvukalt legende, kuid kõige usutavama versiooni kohaselt lasti Jaan Tõnisson maha Tallinnas 1941.aasta juuli esimestel päevadel. • Vaatamata - või tänu - oma märtrisurmale on Jaan Tõnisson Eesti rahva jaoks legend. Tema aateline poliitika innustas terveid põlvkondi ka kõige raskemal venestusperioodil 1970-80ndatel aastatel seisma vastu survele ning jääma oma vaimus vabaks. Jaan Tõnissoni kohusetunne ning nõue tegevusele kohustas järgnevaid põlvkondi võitlusele Eesti iseseisvuse taastamise eest. • Oluline on Eestile ka Jaan Tõnissoni poliitiline pärand. Alustades tüüpilise konservatiiviga, kelle märksõnadeks olid usk, traditsioon ja isamaa, lisas Jaan Tõnisson neile sajandi algul mitmed liberaalsed märksõnad, mis rõhutasid isiksuse vabaduse tähendust. 1917-1918.aastatel lisandus sellele veel tugev sotsiaalne aspekt. 1932.aastal Jaan Tõnissoni loodud Rahvuslik Keskerakond ühendas endas nii konservatiivse, kristlik-demokraatliku kui sotsiaal-liberaalse suuna Eesti poliitikas. • Kaasaja mõistetes võib selle erakonna poolt pakutud poliitikat võrrelda Läänes tuntud sotsiaalse turumajanduse poliitikaga. See teostab konservatiivset rahapoliitikat ning ei pea mõistlikuks riigi sekkumist ega majanduse riiklikku reguleerimist, kuid peab samal ajal vajalikuks majanduslikku tegevust seaduste abil määratleda ning toetada konkurentsi. See rõhutab isiksuse vabadust, kuid peab seda lahutamatuks tema kohustustest. See peab vajalikuks ühiskonna vastutust oma nõrgemate liikmete käekäigu eest, kuid rõhutab vajadust seda teha eeskätt inimesele võimaluste loomise kaudu ise end aidata

  16. 1915-1917 Põhja-Balti Komitee esimees. 1917-1918 Eesti välisdelegatsiooni liige. 1918-1919 Ajutise Valitsuse portfellita minister, ministrina Eesti esindaja välismaal. 1923-1925 II Riigikogu esimees. 1931-1932 välisminister. 1932-1933 V Riigikogu esimees. 1906-1907 I Vene Riigiduuma, 1917-1919 Maanõukogu, 1919-1920 Asutava Kogu, 1920-1934/1937 I-V Riigikogu, 1938-1940 Riigivolikogu liige Tema ametid

  17. õppis 1889-1892 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest. 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. 1898-1917 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi. 1902 Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse nõukogu. 1908-1917 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi ja 1909-1916 seltsile kuulunud tütarlastegümnaasiumi kuratooriumi esimees.

  18. 1909-1920 Eesti Kirjanduse Seltsi eestseisuse liige. 1932-1940 Eesti-Suurbritannia Ühingu. 1933-1940 Eesti-Rootsi Ühingu esimees. Vabadusrist III/1. 1921 Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor. 1939 Tartu aukodanik. 1928 Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu. 1922 Vanemuise Seltsi. 1929 Eesti Kirjanduse Seltsi, 1930-1933 Eesti Ajakirjanikkude Liidu. 1931 Eesti Karskusliidu, ka Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, Tartu Meestelaulu Seltsi jt auliige. 1940 detsembris vangistati NKVD poolt, mõnedel andmetel lasti 1941. a juulis Tallinnas maha.

  19. Kasutatud kirjandus • http://www.jti.ee/et/jt/ • http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81956

More Related