Mis eristab banaani haridusest?

1. MAJANDUSE ABC 14b. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE ROLL Mis eristab banaani haridusest? 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

2. MAJANDUSE ABC 14b. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE ROLL 1. Inimesed tarbivad asju selleks, et saada kasulikkust 2. Asjadel (kaubad – teenused) on hind 3. Mida rohkem raha on, seda rohkem tarbin Kui raha ei ole – ei tarbi Küsimus: Miks siis, kui inimesel ei ole raha osta banaane, on see OK? Miks siis, kui inimesel ei ole raha osta hariduste, ei ole see OK? 2 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

3. MAJANDUSE ABC 14b. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE ROLL Mõlema: nii banaani kui hariduse hind kujuneb nõudmise – pakkumise vahekorras P HIND h N q KOGUS 3 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

4. MAJANDUSE ABC 14b. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE ROLL Kui Jüri sööb ära 1 banaani – kas Mari kasulikkus kasvab? Vastus – ei Kui Jüri joob ära pudeli viina – mis juhtub Mari kasulikkusega? Vastus - kahaneb Kui Jüri loeb läbi targa raamatu – kas Mari saab sellest kasulikkust? Vastus – jah 4 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

5. MAJANDUSE ABC 14b. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE ROLL Mis peab tegema valitsus? Viina puhul – maksustama (Muidu oleks joodikuid liiga palju) Hariduse puhul – doteerima (Muidu oleks haritud inimesi liiga vähe) 5 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

6. MAJANDUSE ABC 14b. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE ROLL Haridus kui kaup Kes saab kasu haritud inimesest? 1. Inimene ise - erakasulikkus 2. Teised inimesed – ühiskondlik kasulikkus Haridus on positiivse välismõjuga kaup Viin on negatiivse välismõjuga kaup + – 6 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

7. MAJANDUSE ABC 14b. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE ROLL Milline on ühiskonna kogukasulikkus ettevalmistatud spetsialistist? 1. Spetsialist ise – erakasu 2. Ühiskond – ühiskondlik kasu Miks tulevane jurist/ärimees on nõus maksma oma hariduse eest? Miks tulevane matemaatik/emakeele õpetaja ei ole nõus maksma? 7 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

8. MAJANDUSE ABC 14b. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE ROLL Vastus peitub era- ja ühiskondliku kasulikkuse proportsioonis: Jurist suudab suure osa kasulikkusest, mis ta ühiskonnale toob, sisse kasseerida Õpetaja – ei suuda Selle osa maksab spetsialist kinni Selle osa omastab ühiskond tasuta Jurist ERAKASULIKKUS ÜHISK. KASULIKKUS Õpetaja ERAKASULIKKUS ÜHISKONDLIK KASULIKKUS 8 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

9. MAJANDUSE ABC 14b. TURU PUUDULIKKUS JA VALITSUSE ROLL Kuna õpetaja puhul osutub erakasulikkus võrreldes ühiskondlikuga suhteliselt pisikeseks – lakkab eraturg toimimast: inimene ei ole nõus maksma oma ettevalmistuse eest; Juristipuhul on erakasu(likkus) võrreldes ühiskondlikuga piisavalt suur: eraturg toimib: inimene on nõus oma hariduse kinni maksma Vaba turg toodab positiivse välismõjuga kaupa liiga vähe! Erahariduse turg Riigihariduse turg õpetaja jurist jurist 9 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL