P õhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Põhikooli riiklik õppekava

1. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Põhikooli riiklik õppekava Tartu, 10.12.10 Ain Tõnisson

2. Valitsuse määrused: • Põhikooli riiklik õppekava • Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava • Lihtsustatud õpe • Toimetulekuõpe • Hooldusõpe

3. PÕK § 17. Hariduslike erivajadustega õpilastele kohaldatavad erisused Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist liikumispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat. Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kõnepuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning: 1) eesti keele (eesti õppekeele puhul) või vene keele (vene õppekeele puhul) maht on I kooliastmes vähemalt 32 õppetundi, II kooliastmes vähemalt 22 õppetundi ning III kooliastmes vähemalt 15 õppetundi; 2) võib mitte õpetada B-võõrkeelt, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas. Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist kuulmispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat ning: 1) eesti keele (eesti õppekeele puhul) või vene keele (vene õppekeele puhul) maht on I kooliastmes vähemalt 36 õppetundi, II kooliastmes vähemalt 36 õppetundi ning III kooliastmes vähemalt 18 õppetundi, sealjuures võib käesoleva punkti alusel lisanduvad eesti keele või vene keele tunnid asendada viipekeele õppega; 2) võib mitte õpetada B-võõrkeelt, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas. Õpilase puhul, kellele eriarsti otsusega on soovitatud õppimist nägemispuudega õpilaste klassis, võib kooli õppekava või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 10 õppeaastat ning tööõpetust, käsitööd ja kodundust õpetatakse III kooliastmes vähemalt 12 õppetundi, seejuures võib õpe sisaldada ka kutsealast eelkoolitust.

4. PÕK § 17. Hariduslike erivajadustega õpilastele kohaldatavad erisused Õpiraskustega õpilaste klassis võib kooli õppekavaga näha ette vähendatud või asendatud õpitulemused võrreldes käesolevas määruses sätestatud taotletavate õpitulemustega. Väikeklassis või ühele õpilasele keskendatud õppe puhul võib kooli õppekavas võrreldes käesoleva määrusega muuta tunnijaotusplaani, näha ette vähendatud või asendatud õpitulemused võrreldes käesolevas määruses sätestatud taotletavate õpitulemustega ning vähendatud õppekoormuse, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas. Kasvatusraskustega õpilaste klassis võib kooli õppekavaga näha ette käesolevas määruses sätestatust väiksema õppekoormuse, kuid mitte alla 24 õppetunni õppenädalas. Lisaks sellele viiakse kasvatusraskustega õpilaste klassis koostöös kutsekooliga läbi kutsealast eelkoolitust või kutseõpet põhikoolis. Kasvatusraskustega laste klassis võib mitte õpetada B-võõrkeelt, tööõpetust, käsitööd ja kodundust ning tehnoloogiaõpetust, kui see on ette nähtud kooli või individuaalses õppekavas.

5. PÕK§23 Põhikooli lõpetamine Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

6. LÕK§ 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatudriiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Määruse lisades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord, õppe ja kasvatuse korraldus: 1) lihtsustatud õppe puhul (lisa 1); 2) toimetulekuõppe puhul (lisa 2); 3) hooldusõppe puhul (lisa 3).

7. LÕK§ 2. Põhikooli riikliku õppekava kohaldamine Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määruses nr 14 „Põhikooli riiklik õppekava“ (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi.

8. LÕKrakendamine Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt 2012. aasta 1. septembriks. Kuni käesoleva määrusega vastavusse viimiseni peab kooli õppekava lihtsustatud õppe osas vastama enne 2010. aasta 31. detsembrit kehtinud haridusministri 24. märtsi 1999. a määrusele nr 21 “Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine” (RTL  1999, 70, 907;  2006, 74, 1360) ning toimetulekuõppe osas enne 2010. aasta 31. Detsembrit kehtinud haridusministri 15. detsembri  1999. a määrusele nr 59 „Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine“ ( RTL 2000, 3, 19; 2004, 106, 1705).