1 / 17

KAEVANDAMISE TAGAJÄRJEL TEKKINUD

KAEVANDAMISE TAGAJÄRJEL TEKKINUD VEEREOSTUSPROBLEEMIDEST EUROOPA RIIKIDES Erik Puura TÜ Tehnoloogiainstituut asedirektor 2001-2003 ekspert Euroopa Liidu JRC direktoraadis uue kaevandusjäätmete direktiivi teadusnõustaja. KAEVANDAMISE VEEPROBLEEMID EUROOPA LIIDUS TÄHELEPANU ALL.

grady
Download Presentation

KAEVANDAMISE TAGAJÄRJEL TEKKINUD

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KAEVANDAMISE TAGAJÄRJEL TEKKINUD VEEREOSTUSPROBLEEMIDEST EUROOPA RIIKIDESErik PuuraTÜ Tehnoloogiainstituutasedirektor2001-2003 ekspert Euroopa Liidu JRC direktoraadisuue kaevandusjäätmete direktiivi teadusnõustaja

  2. KAEVANDAMISE VEEPROBLEEMID EUROOPA LIIDUS TÄHELEPANU ALL • Euroopa kaevandustraditsioonid 10000 aastat vanad • (kaltsedonikaevandused Prantsusmaal) • 19. sajandi keskelt alates hakati seoses ‘Uue Maailma’ varude • kasutuselevõtuga Euroopa maagimaardlaid hülgama • - aastal 2000 sattusid kaevandamise keskkonnaprobleemid Euroopa • Liidus ülisuure tähelepanu alla, põhjuseks kaevandusõnnetused • (Aznacollar, Hispaania, 1998; Baia Mare ja Baia Borsa, Rumeenia, 2000) – • vedelate jäätmete tammide kokkuvarisemine • - Käivitus olemasolevate direktiivide täiendamine ning uute loomine • (Seveso II, Kaevandusjäätmete BAT, ettepanek kaevandusjäätmete • direktiiviks, seotus Vee Raamdirektiiviga), kuid tajuti, et ajalooliselt välja • kujunenud veeprobleemide mahukuse tõttu ei ole lihtsalt raha neid • lahendada – peamisteks probleemiallikateks vanad mahajäetud • kaevandused ning happeline kaevandusvesi • On selge, et väga paljudel kaevandusaladel ei ole Vee Raamdirektiivi • nõuete täitmine majanduslikult võimalik

  3. Püriidi oksüdeerumise loogika 10 grammi püriiti on võimeline tekitama 400 kg pH=3 vett Maardus näiteks Dictyonema argilliidil potentsiaal toota 5 miljonit tonni väävelhapet

  4. Kukersiidi potentsiaal? Kukersiidis sisalduva püriidi ja orgaanilise väävli keemilisel murenemisel väävelhapet keskkonda ei migreeru, sest selles sisalduv kaltsiit puhverdab happe koheselt, tulemuseks on kaltsiumi-, magneesiumi- ja sulfaatiderikas vesi, kipsi üleküllastatuse korral ka kips

  5. NORRA 850-aastane ajalugu, hõbe, vask, raud, plii, tsink, kuld, väävel (sulfiidsed maagid) 1700: kirjeldatud Rorose piirkonnas Orvsjoeni järve – surnud, eluta ja mürgitatud, Veel praegugi ei ela seal ühtegi kala Peamised probleemalad: Rorose regioon, Lokkeni kaevandus, Odda tsingitootmine, Sulitjelma kaevandusregioon, Hjerkinni kaevandus, Råna kaevandus, Titania kaevandus Happelised kaevandusveed: ajalooline ja eksisteeriv tõsine probleem; kohati kaevandusjäätmed võetud kaitse alla -

  6. SOOME • 1530-1995: vähemalt 280 metallikaevandust • 1979: metallimaakide kaevandusmaht 10.3 Mt, • 2003 – 2.14 Mt • Mahajäetud kaevandustes palju happeliste vete probleeme • Näide: Hitura niklikaevandus (avatud 1970) rikkunud • põhjavee (sulfaadid, nikkel, kloriidid) -

  7. ROOTSI • Üle 1000-aastane ajalugu, peamiselt Norrbotten, • Skellefte, Bergslagen • metallimaagitoodang 1999 – 45 Mt • 2003: maailma rauatoodangust 2%, vasetoodangust 1%, • tsingitoodangust 3.3%, pliitoodangust 3.7%; • kaevandussektor 0.5% tööhõivest • Happelistel kaevandusvetel suur mõju põhjaveele, • EL Vee Raamdirektiivi suhtes andmestik puudulik -

  8. SUURBRITANNIA • pikk söe- ja metallikaevandamise ajalugu • hinnanguliselt Ainuüksi Inglismaal ja Walesis 2500 km jõgedest ning 9000 km2 põhjaveekogumeid ei vasta Vee Raamdirektiivi nõuetele • põhitähelepanu nii happeliste kui aluseliste kaevandusvete töötlusel, • sulfaatiderikas põhjavesi selle kõrval teisejärguline probleem -

  9. IIRIMAA • juba Pronksiajast – vask, hõbe, kuld, raud, plii, tsink, barüüt, kivisüsi • happelistel kaevandusvetel oluline mõju -

  10. SAKSAMAA • Kaevandamise tipp-perioodid 12-14 sajand ning 16. sajand • Metallimaagid, kivisüsi jm • Hetkel veel alles: eriti kivisüsi, pruunsüsi • Suuremad probleemid: pruunsöekaevandused Lausitzis ja Leipzigi ümbruses, metallikaevandused Freibergi piirkonnas, Bavaarias jm • happelised kaevandusveed • Jne… -

  11. UUED LIIKMESRIIGID PL PL CZ BL RO HU CZ EE RO SK SLO HU Pruun- süsi Kivisüsi Tahkete kütuste kaevandamine Euroopas Põlevkivi

  12. Tahkete kütuste kaevandamine 1 elaniku kohta EL liikmesriikides ja kandidaatriikides

  13. Tutvumiseks publikatsioonid: Wolkersdorfer, Christian and Bowell, Rob (2005) Contemporary Reviews of Mine Water Studies in Europe Mine Water and the Environment 23(4): 163-183, 41(1): 2-37, 24(2): 58-76 Puura, Erik and D’Alessandro, Marco (2005) A Classification System for Environmental Pressures Related to Mine Water Discharges Mine Water and the Environment 24(1): 43-52 Banks, David; Younger, Paul; Arnesen, Rolf-Tore; Iversen, Egil R. and Banks, Sheila B. (1997) Mine-water chemistry: the good, the bad and the ugly Environmental Geology 32(3): 157-174

  14. SULFAATIDEST JOOGIVEES • WHO juhtarv (Genf 1993) 500 mg/l; EL standard 250 mg/l • üle 250 mg/l kontsentratsiooni puhul vee maitse muutb mõruks • eraldamismeetodid kallid: pöördosmoos, destilleerimine, ioonvahetus • kes pole harjunud jooma sulfaatiderikast vett – sulfaadid võivad põhjustada • dehüdratatsiooni ja kõhulahtisust, üle 400 mg/l vett ei soovitata kasutada • Väikelaste toitude valmistamisel • Sulfaadid on paljude toitude loomulik koostisosa, leivas 1500 mg/kg, kuivatatud • Puuviljades 2900-4700 mg/kg, veinis 360 mg/kg, lillkapsas 900 mg/kg, kartulites • 300 mg/kg • Vajalik hormoonkontrolli mehhanismidele ning laguproduktide väljaviimiseks • Organismist • Iga päev 2-3.5 grammi kantakse välja uriiniga, takistab kusikappe kristallatsiooni • Contrex, Hépar, Vittel, Calistoga, PeñaclaranRhenser, Rietenauer ja San Pellegrino tuntumad mineraalveemargid

  15. SULFAATIDERIKAS PÕLEVKIVIKAEVANDUSTE VESI … ei ole sulfaadisisalduse tõttu joogikõlbmatu – kuulub mineraalvete hulka, samas ülemäära juua ei tohiks – kui mitmeid liitreid juua, võib kõht lahti minna … joogiveena kasutamiseks, kui sulfaatide kontsentratsioon on alanenud alla 250 mg/l, sulfaadisisalduse tõttu piiranguid ei ole Enamikus EL riikides probleemid väga palju suuremad – kuidas see Vee Raamdirektiivi nõuetele vastavalt lahendatakse, selgub rahvusvahelises koostöös

More Related