1 / 11

Heini Viilup , Lemminkäinen Kalmer Sokman , Eesti Energia Kalev Kallemets, Viru Keemia Grupp

Eesti mäendus. Heini Viilup , Lemminkäinen Kalmer Sokman , Eesti Energia Kalev Kallemets, Viru Keemia Grupp Erki Niitlaan , Steiger/Turbaliit Eesti Mäeselts. Mäendus. Põlevkivi: käive 800 mln €, 6300 töötajat. Kaevemaht 14,9 mln t. Varu aT : 990 mln t.

gore
Download Presentation

Heini Viilup , Lemminkäinen Kalmer Sokman , Eesti Energia Kalev Kallemets, Viru Keemia Grupp

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti mäendus HeiniViilup, Lemminkäinen Kalmer Sokman, Eesti Energia Kalev Kallemets, Viru Keemia Grupp Erki Niitlaan, Steiger/Turbaliit Eesti Mäeselts

  2. Mäendus • Põlevkivi: käive 800 mln €, 6300 töötajat. Kaevemaht 14,9 mln t. Varu aT: 990 mln t. • Lubjatooted: käive 70 mln €, 370 töötajat, 0,55 mln t. Varu aT: 26 mln t. • Ehitusmaterjalid: ehituslubjakivi 2 mln t, liiv 3,6 mln t, kruus 1,5 mln t. Varu: 226/ 332/61 mln t. • Turvas: käive ca 50 mln €, üle 1000 töötaja, maht 0,6 mln t. Varu: 199 mln t.

  3. Probleemid • Riigi kompetents ja tahe: täna riigi teadmised enda maavaradest, selle kasutusvaldkondadest, ökonoomikast rahvusvahelises kontekstis on allapoole rahuldavat taset. Puuduliku kompetentsi tõttu tehakse mittetasakaalustatud (poliitilisi) otsuseid (keskkonnatasud, arengukavad, loamenetlus) või poliitilisi hoiakuid lähtudes liiga kitsalt keskkonnakaitselistest huvidest, mitte riigi ja selle elanike tasakaalustatud huvidest. • Igal sektoril (põlevkivi, ehitusmaterjalid, turvas ja uued maavarad) omad konkreetsed teemad ning üldised (keskkonnatasud), kuid lõpuks jõuab kõik ühe ja samani.

  4. Keskkonnatasud • 2009 võeti Keskkonnatasude seadus vastu II lisaeelarvega kiirustades, kaasamata ja analüüsita. • 2012 kehtestati VV määrusega tasumäärad kiirustades, kaasamata ja analüüsita. • 2016+ perioodi osas toimub sisukas dialoog, kuid RISK, et toimub ebapädev poliitiline sekkumine. • Keskkonnatasud ei ole keskkonna, vaid fiskaalne meede.

  5. Maksustamine • Eesti põlevkivi (2013) 3,3$/t ehk 7,7$/barrel • Eesti põlevkivi (2015) 4,7$/t ehk 10,7$/nafta barrel • Alberta naftaliiv: 6,5$/barrel @ 100$/bbl • Põhja Dakota kildanafta: 6,5$/barrel @ 100$/bbl • Turvas teravas konkurentsis Soome, Läti, Leedu, Iiriga. • Lubjatooted Rootsi, Taani, Läti, Poolaga • Kivisöe maksumäärad USAs 0,05- 0,67USD/t

  6. Tulude jaotus Mõistlik oleks analüüsida ressursitulu fondi loomist nagu Norral, Tšiilil, USA osariikidel, Albertal jpt. Maavarafond rahastaks Arengufondi ja looks püsiväärtust kogu majandusele.

  7. Põlevkivi • Risk, et 2050 ei ole võimalik põlevkivi kasutada kui CO2 kärbe peab olema 85% võrreldes 2005 aastaga AMETLIK ja REAALNE. • Globaalselt ei ole teada riike, kus oleks kaevemahu piirangud. • 20 mln t piirang on üksikutele emotsionaalne, kuid keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult sisutu. • Reaalselt ei ole võimalik ka lühiperspektiivis põlevkivi kaevemahte oluliselt kasvatada (puudub tarbimine). • Kaevelubade süsteem aeglane, juriidiliselt nõrk (vaided kohtus) ning ebaefektiivne. • Kohalike omavalitsuste jaoks planeerimispiirangud TÕSINE ja tööstuste poolt suuresti asjatu piirang.

  8. Ehitusmaavarad • 50 km piirang uute karjääride puhul pinnapealne. • Uute karjääride avamine isegi KOV toetusel pea võimatu (Rägavere vald) ning tänane süsteem liiga politiseeritud. • Kui kaeveloa andjaks Keskkonnaministeerium/Minister tähendab automaatselt küsimuse politiseeritust. • Unistus, et põlevkivi aheraine asendab lubjakivi tarvet oluliselt on asjatundmatu transpordikulude ja Maanteeameti nõuete osas.

  9. Uued maavarad • Fosforiidi makroökonoomiline potentsiaal 4,4 mln t kaevise töötlemisel väetisteks: • mõju SKTle +1,1%; • tööhõive kokku 2760 töökohta • maksutulu riigile 69 miljonit EUR • 3-4 mln EUR omavalitsustele •  Investeeringumaht 782 mln EUR Eesti Vabariik ei ole finantseerinud 25 aastat mingeid uusi geoloogilisi uuringuid. KKM blokeerinud rauamaagi ja diktüoneemakilda uuringud. Rauamaagi varud Jõhvis hinnanguliselt 500-1000 mln t. Fosforiidi varud Rakvere maardlas ida pool Kunda jõge 250 mln t. JAH, fosforiit EI OLE kaevandatav KUNI Maavarade Komisjonile pole tõestatud, et: • Keskkonnakaitse nõuded täidetavad • Varu on ökonoomne Kohike omavalitsustega saavutatud kokkulepped.

  10. Mäendus: kas oht või võimalus • Eesti on üks veel 4st Ida-Euroopa EL riigist, kus mäendust reguleerib Keskkonnaministeerium. • Väga oluline on saavutada küpses riigis tasakaal riigi majanduslike ja keskkonnakaitseliste huvide vahel, mitte neid vastandades. • Küpsetes riikides nagu Soomes ja Rootsis soovitakse aktiivselt mäendussektori arengut, riik aitab sellele aktiivselt kaasa tagades samal ajal keskkonnakaitse nõuete täitmise.  • Mäendusharidus- puudub eestikeelne kutseõpe

  11. Kokkuvõtteks • Mäendus ei ole keskkonnavaldkond, vaid majandussektor, millel on keskkonnanõuded. • Ideaal: sektor liiguks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi. • Realistlik: MKMi tõsine seaduslik kaasatus ja võimekus mäenduse kui majandussektori arengule kaasa aidata.

More Related