1 / 19

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem. Keemiatasanduskursus LOENG 1. Perioodilisussüsteemi ülesehitus. Keemiliste elementide ning neist moodustunud ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses aatomituuma laengust

glenj
Download Presentation

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Keemiatasanduskursus LOENG 1

  2. Perioodilisussüsteemi ülesehitus • Keemiliste elementide ning neist moodustunud ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses aatomituuma laengust • Perioodilisustabel jaguneb perioodideks (tabeli read) ning rühmadeks (tulbad) • Perioodilisustabelis on elemendid paigutatud aatominumbri kasvu järjekorras nii, et ühes rühmas on sarnaste omadustega elemendid • Rühmad jagatud kaheksas pea- (A-rühmad) ja kaheksas kõrvalalarühmaks (B-rühmad), mida tähistatakse rooma numbritega I-VII • Lantanoidid ja aktinoidid paigutatakse enamasti eraldi peatabeli alla

  3. Keemiline element • Igal keemilisel elemendil on: • Sümbolehk tähis • Aatominumber(järjenumber) = tuumalaeng Z= prootonite arv = elektronide koguarv elektronkihtides • Perioodi number = elektronkihtide arv • A-rühma elementidel rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne oksüdatsiooniaste • Ümardatud aatommass = massiarv A= prootonite ja neutronite arv kokku • Neutronite arv = ümardatud aatommass N– järjenumber • A=Z+N

  4. Näide • Ba – Baarium • Aatominumber (järjenumber) = 56 • Perioodi number = 6, järelikult 6 elektronkihti. • Rühma number II, järelikult elektronide arv väliskihil on 2, maksimaalne oksüdatsiooniaste ka 2 • Ümardatud aatommass on ≈ 137. • N=A-Z N=137-56=81

  5. Perioodilisussüsteemi ülesehitus • Elementide järjekorra tabelis määrab aatominumber • Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronikihtide arv ja kuuluvuse rühma valentselektronide arv väliselektronkihis • Elektronkonfiguratsiooni alusel jagatakse tabel s-, p-, d- ja f-plokkiks vastavalt sellele, millisel orbitaalul paikneb suurima energiaga elektron& • S-elemendid paiknevad IA ja IIA rühmas • P-elemendid IIA-VIIIA rühmas • D-elemendid B rühmades • F-elemendid on lantanoidid ja aktinoidid

  6. IA-rühm • Kõik esimese rühma elemendid peale vesiniku on leelismetallid • Nad on kõige aktiivsemad metallid • Nende välisel elektronkihil on neil üks elektron • Need on s-elemendid • Nende oksüdatsiooniaste on +1

  7. IIA-rühm • Teise rühma elemente alates kaltsiumist nimetatakse leelismuldmetallideks • Nende välisel elektronkihil on neil kaks elektroni • Need on s-elemendid • Nende oksüdatsiooniaste on +2

  8. IIIA-rühm • Nende välisel elektronkihil on neil kolm elektroni • Need on p-elemendid • Nende oksüdatsiooniaste on +3 • See rühma kulub mittemetall boor, teised selle rühma elemendid on metallid

  9. IVA-rühm ka süsinikurühm • Need on p-elemendid • Nende välisel elektronkihil on neil neli elektroni • Neil ühendites oksüdatsiooniaste on –IV kuni +IV

  10. VA-rühm ka lämmastikurühm • Need on p-elemendid • Nende välisel elektronkihil on neil viis elektroni • Neil ühendites oksüdatsiooniaste on –III kuni +V

  11. VIA-rühm ka hapnikurühm • Need on p-elemendid • Nende välisel elektronkihil on kuus elektroni • Neil ühendites oksüdatsiooniaste on –II kuni +VI

  12. VIIA-rühm ka halogeenid • Need on p-elemendid • Nende välisel elektronkihil on kuus elektroni • Neil ühendites oksüdatsiooniaste on –I kuni +VII • Flooril, kui kõige aktiivsemal mittemetallil on ühendites alati oksüdatsiooniaste on –I

  13. VIIIA-rühm ka väärisgaasid • Need on p-elemendid • Nende välisel elektronkihil on neil kaheksa elektroni • Need elemendid teiste ainetega ühendeid moodustada ei taha

  14. B rühma metallid • Kõik B-rühma metallid on kas d-elemendid või f-elemendid • Enamasti on neil väliskihil on 2 elektroni ja oksüdatsiooni aste on neil ühendites +2, kuid nad võivad ühendites moodustada ka teisi oksüdatsioniastmeid

  15. Aatomi elektroonskeem, elektronvalem, ruutskeem • Elektronskeem väljendab elektronide jaotus elektronkihtidele • Elektronvalem väljendab elektronide jaotumist alakihtidele • Elektronvalemi koostamiseks on vaja teada alakihtide elektronidega täitumise järjekorda (elementide perioodilisest tabelist) • Na (+11): 1s2 2s2 2p6 3s1 • Ruutskeem iseloomustab elektronide täpsemat jaotumist orbitaalidel

  16. Ioonid • Ioonid tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena, kus aatom liidab või loovutab elektrone • Kui aatom liidab elektrone, tekib temast negatiivse laenguga ioon – anioon • Kui aatom loovutab elektrone, tekib temast positiivse laenguga ioon – katioon • Aatomid liidavad/loovutavad elektrone seetõttu, et kõige stabiilsem aatom on siis, kui tema väliskihil on 8 elektroni (või teatud juhtudel 2 elektroni). Seega püüavad aatomid elektrone liites/loovutades seda olukorda saavutada:

  17. Oksüdatsiooniaste • Oksüdatsiooniaste (o.a.) näitab iooni laengu suurust keemilisest ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidestt • Oksüdatsiooniaste (o.a.) on formaalne suurus, mida kasutatakse valemite koostamisel ja redoksreaktsioonideanalüütimisel. • O.A tähistatakse tihti rooma numbriga • Lihtainete o.a. on 0 • Liitainetes on kõigi aatomite o.a. summa 0

More Related