Halljänes

1. Halljänes Nimi: Karolin Simmermann Klass: 10b Kool: Tartu Raatuse Gümnaasium Juhendaja: Tiit Mauer

2. Süstemaatiline kuuluvus • Riik: Loomad Animeelia • Hõimkond: Keelikloomad Chordata • Klass: Imetajad Mammalia • Selts: Jäneselised Lagomorpha • Sugukond: Jäneslased Leporidae • Perekond: Jänes Lepus • Liik: Halljänes Lepus europaeus

3. Välimus • Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest on ta suurem. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt musta värvi saba.

4. Elupaik ja -viis • Ta on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke (peamiselt põlde ja heinamaid) ning metsaservi. Aktiivne on hommiku- ja õhtuhämaruses, sageli ka päeval. Paigatruud loomad, kes ei liigu reeglina eriti laialt ringi. Ööbimiskohaks on tal lihtne maasse kraabitud lohk.

5. Toitumine • Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90-95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. Tänu sellele suudab ta toidust omastada enamiku toitainetest ja energiast.

6. Sigimine ja areng • Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Halljänesed sigivad 2-3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40-44 päeva. • Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega, pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani.

7. Ohustatus ja kaitse Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes. Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti hagija, hurda või urukoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aastaringselt.