1 / 27

Tuul või põlevkivi

Tuul või põlevkivi. Aprill 20 10. Kokkuvõte: Tuuleenergia eesmärgid. Tuulenergia eesmärk 2020 peab jääma 900 MW tasemele (ELMAK) mitte 400 MW MKM nägemus energiatarbimise taseme osas 2020 on liiga madal ja sealt tulenevalt on madal ka taastuvenergia s.h tuuleenergia eesmärk.

gilon
Download Presentation

Tuul või põlevkivi

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Tuul või põlevkivi Aprill 2010

  2. Kokkuvõte: Tuuleenergia eesmärgid • Tuulenergia eesmärk 2020 peab jääma 900 MW tasemele (ELMAK) mitte 400 MW • MKM nägemus energiatarbimise taseme osas 2020 on liiga madal ja sealt tulenevalt on madal ka taastuvenergia s.h tuuleenergia eesmärk. • Täna puudub tegevuskava Elektrimajanduse arengukava muude osade elluviimiseks ning MKM on vähendamas tuuleenergia mahtu 900 MW’lt 400 MW’le. • Subsideeritud põlevkivienergeetika puhul kulutame järgmise 20 aasta jooksul 7,4 EUR/MWh ehk 11,6 senti/kwh rohkem võrreldes tuuleenergeetika lahendusega s.o 1 miljard kr aastas

  3. Kokkuvõte (2) • Uute põlevkivi blokkide toetus maksab maksumaksjale 4 439 miljonit eurot (69 453 miljonit krooni) kokku 20 aasta jooksul, ehk 3 473 miljonit krooni iga aastas • Põlevkivi subsiidium (1 141 miljonit eurot): makstakse sõltumata toodetud elektri kogusest, kuigi tõenäoliselt põlevkivist toodetud elekter ei ole tulevikus konkurentsivõimeline • CO2 kvootide ost (1 339 miljonit eurot): põlevkivist elektrit tootes eraldub teistest tehnoloogiatest tunduvalt rohkem heitgaase, mille kvootide hinnad eeldatavasti kasvavad tulevikus tunduvalt • Saamata kasum põlevkivi õli tootmisest (1 388 miljonit eurot): tootes põlevkivist elektrit ei kasutatud riigi ressursse optimaalselt, kuna õli tootmine on tunduvalt kasumlikum alternatiiv eriti juhul kui masuudi hinnad jätkavad pikaajalist tõusutendentsi (hetke masuudi hinnaga saamata kasum on 21 eurot iga põlevkivi tonni eest) • Lisaks veel põlevkivi välismõjud ja reguleerimisenergia ostude kulud • Stsenaarium, milles sama kogus elektrit oleks toodetud tuule energeetikas on 1 110 miljonit eurot (17 370 miljonit krooni) odavam ehk 868 miljonit krooni odavam aastas • Tuule subsiidiumi makstakse ainult 12 aasta jooksul ja see sõltub toodetud elektri mahust • Hüdroakumalutsioonijaam tuule stsenaariumi osana tagab elektrisüsteemi töökindlust, pakudes bilansienergiat tuulele, avariireservi ning elektrisüüsteemi tarbimise tippude katmist

  4. Kokkuvõte (3) • MKM energia tarbimise prognoos on ülimalt konservatiivne tuleviku energia tarbimise suhtes • Perioodil 2010-2020. on prognoositud ainult 0,57% kasvu energia tarbimises keksmiselt aastas • Optimistlikult eeldatakse, et soojusenergia tarbimine kukkub 25% • Energia lõpptarbimine per capita Eestis on umbes kaks korda väiksem kui Skandinaavia keksmine • Elustandartide kasvu ja tööstuse arenguga kindlasti kasvab ka energia tarbimine • Pikaajalises perspektiivis Balti riigid peaksid lähenema Skandinaavia riikidele energiatarbimise per capita poolest • Perioodil 2000-2009.a (täis majandustsükkel koos kasvu ja langusega) kasvas energia lõpptarbimine 2,4% keskmiselt aastas • Soojusenergia tarbimise vähenemiseks on piiratud potentsiaal • Hetkel Eesti soojusenergia tarbimine per capita on Rootsi tasemel ja peaaegu kaks korda väiksem kui Soomes • Soojusenergia tarbimine per capita Eestis vähenes võrreldes 1990. aastaga juba kolm korda. Kas on veel nii palju ruumi kukkumiseks? • Elustandartide kasvu ja tööstuse arenguga jääb soojuenergia tarbimine eeldatvasti samale tasemele • ETEA analüüsi tulemus: 2020. aasta energia lõpptarbimine on umbes 147 000 TJ • 25% tarbitud energiast (ehk umbes 36 750 TJ) peaks olema taastuvates allikatest • Saavutamaks 2020 eesmärki tuleb luua uusi võimsusi, mis toodaks 15 700 TJ taastuvat energiat* • Transport (4 300 TJ): 10% tarbitud energiast transpodis, biokütused • CHP (3 500 TJ) ning põlevkivijaamades hakkpuidust elekter (970 TJ) • Tuule energia (6 939 TJ), mille tootmiseks oleks vaja installeeritud võimsust 864 MW • Isegi ühe uue põlevkivi plokiga (300 MW) Eesti saab piisavalt varustatud elektri võimsuste/ühendustega tarbimise tippe katmiseks ning elektri vajaliku koguse tootmiseks , juhul kui riigis on 864 MW tuule energia võimsust * Kasv võrreldes 2008. aastaga

  5. Elektrimajanduse arengukava (VV 26.02.09 korraldus nr 74)

  6. MKM ettekanne 10.03.10 - Eeldused taastuvenergia kasvu prognoosimisel Põlevkivijaamades hakkpuidust elektri tootmine 970 TJ Hüdrojaamade toodang püsib praegusel tasemel 108 TJ Alates 2015 taastuvenergia osakaal transpordis 4%, 2020 alates 10% Tuuleelektri võimsuse kasv kuni 25% eesmärgi saavutamiseni (400 MW) Tulevikus hakkab taastuvenergia osakaalu suurendamisele suunatud Vabariigi Valitsuse tegevus põhinema Eesti "Taastuvenergia tegevuskaval“ (http://www.mkm.ee/taastuvenergia)

  7. Tuul v Põlevkivi

  8. Tuul või põlevkivi Kahe stsenaariumi kulude võrdlus Tuule stsenaarium Põlevkivi stsenaarium EUR m EUR m

  9. Tuul või põlevkivi Kulud aastas Tuule subsiidium lõpeb EUR m aasta • Tuule subsiidium kehtib 12 aastat ning sõltub elektri tootmismahust, põlevkivi subsiidium on 20 aastat ja kehtib ka juhul, kui jaam ei tooda elektrit üldse

  10. Tuul VS põlevkivi Tuule stsenaarium Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal.Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära. * Nüüdisväärsus jagatud 20 aastaga

  11. Tuul VS põlevkivi Põlevkivi stsenaarium Subsiidium installeeritud võimsusele on arvutatud 8 000 töötundi põhjal. Nüüdisväärtused on arvutatud kasutades 3% diskontomäära. *Põlevkivi välismõjude SEIT-i hinnang Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020keskkonnamõju strateegilise hindamisearuandes

  12. Põlevkiviõli tootmine on efektiivsem Tulud/ kulud ühest tonnist põlevkivist Põlevkiviõli tootmine EUR • Saamata kasum põlevkiviõli tootmisest on EUR 21,0 põlevkivi tonni kohta

  13. Põlevkivi õli tootmine VS elektri tootmine * 313 EUR /tonn võrdub masuudi hetke turuhinnaga 335 EUR/ tonn Põlevkiviõli turuhind Eestis on reeglina masuudi Platts Rotterdam -30 USD (22 EUR)

  14. Tuul VS Põlevkivi Kulud Eesti elektri tarbimise MWh kohta aastas Kulud MWh kohta: CO2 tonni hind 25 EUR Sensitiivsuse analüüs: CO2 hind 2,5 5,0 7,5 10,0 12,5 15,0 17,5 20,0 22,5 25,0 CO2 hind (EUR tonni kohta) EUR/MWh EUR/MWh Mazuudi hind (USD tonni kohta) Aasta elektri tarbimine on võetud 7 500 GWh; 20 aastat.

  15. Võimsused ja tipukoormus Tipukoormus 2020.a – 2,000 MW MW Allikas: Eesti elektrimajandusearengukava aastani 2018, Elering “Eesti elektrisüsteemi tootmisseadmete piisavuse aruanne”

  16. Elektrivajaduse katmine Tarbimine 2020.a – 9,400 GWh GWh Põlevkivi ja CHP jaamade töötundide arv on 6 000. Tipukoormuse reservjaamade töötundide arve on 1 000. Elektritarbimine prognoos: ETEA eeldus - 2% kasv aastas keskmiselt.

  17. Energiatarbimise prognoos

  18. Energiatarbimise prognoos: soojus Soojusenergia tarbimine per capita TJ 1000 inimese kohta -25% ? • MKM energia tarbimise prognoosis eeldatakse soojusenergia tarbimise 25% kukkumist (2010.-2020.) • Hetkel Eesti soojusenergia tarbimine per capita on Rootsi tasemel ja peaaegu kaks korda väiksem kui Soomes • Soojusenergia tarbimine per capita Eestis vähenes võrreldes 1990. aastaga kolm korda; kas on veel potentsiaali 25% vähenemiseks? Allikas: Eurostat, soojusenergia tarbimine koos kadudega

  19. Energiatarbimise prognoos Energia tarbimine tööstuses Elektrienergia tarbimine TJ 1000 inimese kohta TJ 1000 inimese kohta 2,0 % aastas 2,0 % aastas Energia tarbimine transpordis Energia tarbimine majapidamises 2,0 % aastas 1,5 % aastas TJ 1000 inimese kohta TJ 1000 inimese kohta • Kasutades ETEA poolt prognoositud kasvumäärasid energiatarbimises, 2020. aasta Eesti energia tarbimine on tunduvalt madalam kui Skandinaavia keskmine 2007. aastal Allikas: Eurostat

  20. Final energy consumption per capita TJ 1000 inimese kohta • Pikaajalises perspektiivis Balti riigid peaksid lähenema Skandinaavia riikidele energiatarbimise per capita poolest Allikas: Eurostat

  21. Energiatarbimise prognoos Energiatarbimise kasv tööstusalade kaupa (MKM) ETEA prognoos MKM prognoos • Alternatiivne energiatarbimise prognoos ETEA poolt • Kui areneb majandus ning elutase tõuseb, kasvab energia tarbimine Eestis ja läheneb Skandinaavia tasemele • Soojusenergia tarbimine jääb samale tasemele

  22. Energiatarbimise prognoos • 2020. aasta energiatarbimise ETEA stsenaarium on 147 000 TJ • Taastuvenergia tarbimise kohustus: 25% = 36 750 TJ

  23. Taastuvenergia tarbimise kasv Vajalik kasv taastuvenergia tarbimises Kust taastuv energia tuleb? TJ • 10% energia tarbimisest transpordis aastal 2020. • E.Kiseli presentatsioon “Taastuvenergia tegevuskava”

  24. Lisad

  25. Energiatarbimise prognoos Energiatarbimise kasvu prognoos energia liikide kaupa (MKM)

More Related