Tekstiline informatsioon

1. Tekstiline informatsioon

2. 3 sekundi reegel • Otsustamaks, kas tekstilist infot on korrektselt edasi antud, saab kasutada nõnda-nimetatud 3 sekundi reeglit: lugeja peab ekraanile või paberile pilku heites kolme sekundiga mõistma, millest käib jutt

3. Tekstiline informatsioon NB! Kontrolli õigekirja, grammatikat, tehnilist õigsust, väldi tundmatuid tehnilisi termineid!

4. Informatsiooni tükeldamine • Olulisi punkte (mõtteid, väiteid) olgu leheküljel maksimaalselt viis. • Alusta uut rida seal, kus see on loomulik • Tükelda tekst mõistlikult • Võimaluse korral kasuta grupeerimiseks tühje valgeid kohti • Eralda oluline osa tekstist.

5. Poolitamine • Ära poolita nelja-viietähelisi sõnu • Kindlasti väldi üksikut silpi lehekülje lõpus ja/või alguses (widow/orphan). • Jälgi, et poolitusmärgiga ei lõppeks rohkem, kui kaks järjestikust tekstirida.

6. Kirjatüüp • Efektiivse trükise kujundamisel on väga oluline ka kirjatüüp (ehk font ehk šrift). • Hulga probleem: "mida rohkem fonte on dokumendis kasutatud, seda vähem on seal sisu" (Helen Exley, "Arvuti killud").

7. Kirja mõõtmine • millimeetrid või tollid • tüpograafias kasutatakse veel ka • punkti (point), • pica't ja • tsiitserot (cicero)

8. Punkt ja pica • Punkt ja pica esinevad kahes üksteisest punkti suuruse poolest erinevas süsteemis • Angloameerika süsteem • Didot’ süsteem

9. Punkti suuruse poolest erinevad süsteemid • Angloameerika süsteem • 1 punkt = 1/72 inglise tolli, 1 toll = 2.54 cm, seega 1 punkt ≈0.35 mm • 12 punkti = 1 pica = 4.22 mm • Didot’ süsteem • 1 punkt = 1/72 prantsuse tolli, 1 toll = 2.736 cm, seega 1 punkt ≈0.38 mm • 12 punkti = 1 pica = 4.52 mm

10. Kirjasuuruste nimed • 4 kuni 12 punkti on nn body kirjad. • 6-punktine kiri kannab nime nonparell • 8-punktine kannab nime ptii • 10-punktine kannab nime korpus • 12-punktine kannab nime tsiitsero • 14 punkti ja suuremad kirjad kannavad nimetust display ja on kasutusel peamiselt pealkirjades • 72 punkti ja suuremad kirjad on plakatkirjad

11. Kirja väljanägemine • Olulisem kui suurus, on kirja väljanägemine. • Ühesuguse punktisuurusega kirjad võivad näida erisuurustena, sest nende tähekehad on erinevad.

13. Kirjade liigitamine Väga üldiselt võib kirju jagada • šeriifkirjadeks, • ehiskirjadeks ja • plokk-kirjadeks

14. Kirjade liigitamine • Kehtib ka kirjatüüpide jagamine rassidesse • Black Letters • Romans • Sans Serifs (ilma seriifideta) • Square Serifs (Egyptians) plokk-kirjad • Scripts and Cursives käekirja imiteerivad • Miscellaneous (Novelity) muud kirjad

16. Reeglid ja soovitused kirjatüübi valimiseks • Romaani tüüp vastab peaaegu igale nõudmisele. Kui kahtled, kasuta alati seda! • Square Serifs fonte – tõsiste teadete edastamiseks • Black Letter fondid kirjad kannavad endas traditsiooni • Script ja kursiivkirjad lisavad trükitud leheküljele kontrasti ja elu • Miscellaneous kirjad – sobivad peamiselt kuulutustel ja plakatitel kasutamiseks

17. Kirjatüübi valimine • Parem on kasutada palju erinevaid seeriaid mõnest perekonnast, kui paljude perekondade üksikuid seeriaid. • Kirjatüüpi valides arvesta ka tema iseloomuga.

18. Kirjatüübi valimine • Kasuta Sans Serif fonte pealkirjades, lühikestes inforidades (Arial). • Serifidega fonte kasuta pikemas tekstiplokis (Times New Roman). • Ole konservatiivne fontide kasutamisel, väldi erilisi fonte.

19. Kirjatüübi valimine • Ära kasuta üle kahe erineva fonti lehekülje kohta, isegi kogu toote põhiosas võiks piirduda kahe fondiga. • Professionaalsed disainerid kasutavad tihtipeale ühte sans serif ning ühte serif fonti ühel leheküljel. • Ole järjekindel fondi ja stiili valikul. • Vali stiil pealkirjadele, alapealkirjadele, põhitekstile, nuppudele jne. ning jää neile kindlaks.

20. Märkide atribuudid ja spetsiaalefektid • Kasuta rasvast kirja, suuremaid tähesuurusi, kursiivi, värvi või varjutust sõnade ja fraaside vastuvõetavaks tegemiseks. • Väldi allajoonimist ja suurtähtede ridu. • Kasuta seda kõike ainult siis kui vaja, muidu läheb asi liiga kirjuks.

21. Loetavus • Nägemispsühholoogiast on teada, et inimene loeb tavaliselt sõnasid nende visuaalse pildi järgi ära tundes

22. Loetavus • Valge kiri mustal taustal on raskesti loetav (must kiri valgel taustal on 40% kergemini loetav kui valge kiri mustal või hallil). • Musta ja punase kombinatsioonid on äärmiselt raskesti loetavad. • Musta kirja kollasel taustal on kõige kergem lugeda. • Tekst kirjul taustal võib osutuda päris loetamatuks, mida väiksem on teksti punktisuurus, seda lihtsam peab olema taust.

23. Loetavus • Ebaühtlane vasak äär tekitab segadust • Vasakule serva joondamine, eriti, kui ridade pikkused on enamvähem ühesugused, on sageli parem kui mõlema serva sirgeks joondamine (justify

24. Mida ei tohiks teha • Ei maksa lisada ruumi ridade ja/või lõikude vahele vaid selleks, et täita ära kogu veeru pikkus. • Ei maksa vähendada kirja suurust eesmärgil mahutada palju teksti väiksemale pinnale. • Lõigud ei tohiks lõppeda üksiku sõnaga viimasel real (orphan ehk orb).

25. Mida ei tohiks teha • Uus lehekülg või veerg ei tohiks alata üksiku sõnaga esimesel real (widow ehk lesk). • Ei maksa kasutada segamini erinevaid stiile lõikude kujundamiseks. • Ei tasu kasutada kõiki võimalusi vaid selle pärast, et nad on olemas.

26. Pealkirjad • Tavaline viis pealkirja põhitekstist eraldada, on kasutada pisut suuremat kirja ning teha ta rasvaseks • Pealkirjade ja juhtkirjade (headings & headlines) jaoks kasutatav kirjatüüp võib tihti olla dikteeritud tausta poolt

27. Pealkirjad • Suured pealkirjad on tihti joondatud keskele (centered)

28. Pealkirjad • Kasutades mitmerealist pealkirja (pikk pealkiri ei mahu ühele reale), peaks selle raskuskese olema üleval (top-heavy)

29. Pealkirjad • Pealkirja ridu ei lõpetata kunagi poolitusmärgiga! • Pealkirja värv tuleks valida taustaga kontrastne • Alapealkirjade kirjasuurus peaks olema väiksem ning põhiteksti suurus veel väiksem. • Pealkirjade ja alapealkirjade jaoks oleks soovitav kasutada sama perekonna kirjatüüpe

30. Tekst kui kunst

31. Tekst kui kunst

32. Tekst kui kunst • “I Love New York”