1 / 19

Keelte paljusus Eestis täna, keeleõppeviiside ja –eesmärkide paljusus

Keelte paljusus Eestis täna, keeleõppeviiside ja –eesmärkide paljusus. Piret Kärtner Keeleosakonna juhataja HTM. Keelte paljusus. Eesti täna Eesti põliselanikke on 2011.a. loenduse andmetel 972 894. 7,6% kuulub nn teise põlvkonda 4% kuulub kolmandasse põlvkonda

gerald
Download Presentation

Keelte paljusus Eestis täna, keeleõppeviiside ja –eesmärkide paljusus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Keelte paljusus Eestis täna, keeleõppeviiside ja –eesmärkide paljusus Piret Kärtner Keeleosakonna juhataja HTM

  2. Keelte paljusus Eesti täna • Eesti põliselanikke on 2011.a. loenduse andmetel 972 894. • 7,6% kuulub nn teise põlvkonda • 4% kuulub kolmandasse põlvkonda • Eesti põliselanikest 90% on eestlased ja 98% Eesti kodakondsusega. • Põliselanikest üle 95% oskab eesti keelt.

  3. Rahvused Eestis • REL 2011 esialgsetel andmetel elab Eestis 192 rahvuse esindajaid. • 68,7 % Eesti püsielanikest on eestlased (889 770), • 24,8% venelased (321 198) • 1,7% ukrainlased (22 302). • Valgevenelaste (12 419) ja soomlaste (7423) osatähtsus jääb alla 1%. • Üle saja esindajaga rahvusi on Eestis kokku 37.

  4. „Eesti keel on siirdunud täiesti uuenenud sotsiolingvistilisse keskkonda, mida iseloomustavad üleilmastumine, mitmekeelsus ühiskonnas, koolis, tööl ja perekonnas ning tehnoloogia areng. See, et meist igaühe elus on kõrvuti kaks, kolm või ka rohkem keelt, on olukord, millega tuleb kohaneda. See, et Eesti ühiskond on mitmekeelne, on olukord, millega Eesti riik peab igal juhul arvestama. Kümne aasta jooksul on Eesti elanike emakeelte arv kasvanud 100lt 157le. Ei usu, et siinviibijate seas oleks kedagi, kelle lähedaste ja tuttavate seas puuduksid mitmekeelsed perekonnad. Mitmekeelne eestlane on reegel ja mitte erand. Mitmekeelsus isiku ja riigi tasandil on suur rikkus ja seda rikkust on vaja hoida ja toetada. Kuidas aga sellises uuenenud olukorras tagada eesti keele kestmine ja areng?“ Prof. Birute Klaas-Lang, Keelefoorum 2013

  5. Euroopa Liidu keelepoliitiline eesmärk 2020 aastaks • Iga kodanik peaks oskama vähemalt kaht võõrkeelt lisaks emakeelele • Tänane seis Luksemburg 84% Holland 77% Sloveenia 67% Malta 59% Taani 58% Läti 54% Leedu ja Eesti 52% (vähemalt 3 keelt 22%, mitte ühtegi 13%) Eurobaromeeter 2012

  6. Enim õpitavad võõrkeeled koolis • Inglise keel 81,19% • Vene keel 36,85% • Prantsuse keel 2,85% • Saksa keel 13 %

  7. inglise keel prantsuse keel saksa keel vene keel itaalia keel rootsi keel soome keel hiina keel hispaania keel jaapani keel kreeka keel ladina keel norra keel suahiili keel heebrea keel taani keel Võõrkeeleõpe Eesti koolides

  8. Keelte oskus SurveyLang 2011 • 1. võõrkeel (A- keel) ja 2. võõrkeel (B- keel) • Lugemine, kuulamine, kirjutamine • 1. võõrkeeles (inglise keel) 60% valimist B-tasemel kõigis kolmes oskuses • 2. võõrkeeles ca 60% A- tasemel ja ca 25% B-tasemel

  9. SurveyLang 2011 Tulemusi mõjutavad • varasem võõrkeeleõppe algus • enama arvu võõrkeelte ja antiikkeelte õppimine • optimaalne õppemaht • see, kuidas õpilased tajuvad oma vanemate sama keele oskust • õpilaste võimalus õpitavat keelt kasutada meedia abil (filmid, teleprogrammid, veebilehed) • ulatuslik keele kasutamine tunnis

  10. Võõrkeelte õppimine mitteformaalses hariduses • Keeltekoolid • Keelekursuste läbiviimine ühe tegevusena • Asutuste kursused • Keelelaagrid • Keeleõpe välismaal • Pühapäevakoolid vähemusrahvustele • jms

  11. Võõrkeelte õpetamist mõjutavad • Keeleteadus • Pedagoogika • Psühholoogia • Sotsioloogia

  12. Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine • Raamdokumendi eestikeelse tõlke tööversioon (2002) • Raamdokumendi eestikeelne toimetatud väljaanne (2007) • Elektrooniline versioon http://www.hm.ee/index.php?044980

  13. Võõrkeele õppe meetodid Varem: kindlate tunnusjoontega meetodid, nt Sugestiivõpe (Lozanov) Vaikne meetod (Cattegno)

  14. Täna: eklektitsism – post- method teaching, principled eclecticism, teachology

  15. Eesmärkide paljusus- miks? 67%- võimaldab töötada teises riigis 61%- tööl kasutamiseks 52%- reisimiseks 51%- eelis tööturul Eestis 56%- õppimiseks välismaal 45%- teiste rahvaste ja kultuuride mõistmiseks 31%- isiklikuks rahuloluks/et tunda end eurooplasena Eurobaromeeter 2012 (1000 küsitletu kohta Eestis)

  16. Suundumused Inglise keele rolli kasv: õigus ja haldus, majandus, äri ja pangandus, teave ja reklaam, IT, meelelahutus Venekeelne meedia

  17. Olulised teemad täna • Kuidas tagada keelehariduspoliitika ühtsus, järjepidevus ja koordineeritus? • Kuidas tagada keeleõpetust toetavad ja arendavad ressursid? • Kuidas teadvustada keeleoskust kui ressurssi ja tõsta inimeste motivatsiooni? • Kuidas teadvustada inglise keele kõrval teiste keelte õppimise ja oskamise vajadust?

  18. Kuidas teadvustada ja tähtsustada võõrkeele õpet elukestva õppe raames? • Kuidas teadvustada ja väärtustada vähemuskeeli? • Kuidas arendada keeleõpetajate koolitussüsteemi? • Kuidas tõsta ülikoolilõpetajate motivatsiooni kooli tööle asuda? • Kuidas integreerida Eesti haridussüsteemi Euroopa instrumente ja neid rakendada õppekava, õppevara ja hindamise arendamisel?

  19. Tänan!

More Related