1 / 14

Euroala arengud

Euroala arengud. Euroala viimased majandus- ja eelarvearengud. Majanduskasv on aeglustunud Uue majanduslanguse (2 kvartalit negatiivset majanduskasvu võrreldes eelmise kvartaliga) risk suurenenud 2011.aasta kasvu prognoos 1,5% ja 2012 0.5% Nn programmiriikidest on Kreeka tugevas languses

genero
Download Presentation

Euroala arengud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Euroala arengud

  2. Euroala viimased majandus- ja eelarvearengud Majanduskasv on aeglustunud Uue majanduslanguse (2 kvartalit negatiivset majanduskasvu võrreldes eelmise kvartaliga) risk suurenenud 2011.aasta kasvu prognoos 1,5% ja 2012 0.5% Nn programmiriikidest on Kreeka tugevas languses Erinevad majanduse kindlustunde indeksid on pigem langemas Euroala “häda”fookus osaliselt ebaõiglane Euroala rahandus parem kui USAs või Jaapanis Euroala numbrid paranevad: 2012 defitsiit 3.9%, 2013 3.2% (2011 4.7%) Riskid hallatavad ühiste institutsioonide ja riikide vastutustundliku poliitika korral – kodutöö!

  3. Enamik liikmesriike peaks oma ülemäärase defitsiidi korrigeerima 2012–2013

  4. Euroala liikmelisus tõi kaasa krediidiriski alahindamise finantsturgude poolt ja sellega kaasnevad ahvatlused valitsustele Kümne-aastase riigivõlakirja intress, % Allikas: ECB

  5. Aeglane majanduskasv + kõrge võlakoormus = …

  6. Ennetavad meetmed tuleviku kriiside vältimiseks • Stabiilsuse ja kasvu pakti reform ja eelarveraamistike miinimumnõuded • Makrotasakaalustamatuste seire • Riikide konkurentsivõime võetakse luubi alla • Vajadusel riikide poolt vastumeetmed • Euroopa semester, EuroPluss pakti raames euroala riikide endi seatud eesmärgid erinevate reformide läbiviimiseks

  7. Kriisilahendusmeetmed • Erakorralised toetuslaenud euroala riikidele euroala stabiilsuse tagamiseks • Kreeka laenuprogramm, EFSM (EL eelarve garantii), EFSF, ESM • EFSF ja tulevikus ESM arsenal on laienenud: võlakirjade ost, ennetavad krediidiliinid, pankade rekapitaliseerimise programm • Euroopa Keskpanga sekkumine võlakirjaturgudel ja pankadele likviidsuse pakkumine

  8. Euroala tippkohtumine 23. & 26. oktoober 2011 • Kreeka – siht langetada 2020.aastaks võlakoormus 120% SKP-st • Uus toetusprogramm 100 mld eurot • Erasektori kaasamine: 50% võlakirjade allahindlus, selle tarbeks 30 mld eurot • Programmi täitmise rangem järelevalve • EFSF võimendus 4-5 korda: riikide garantiisid ei suurendata • Pankade rekapitaliseerimine, et saavutada 9% tase 2012 juuniks • Euroala juhtimise tugevdamine

  9. EFSF ning euroala toimimine EFSFi peamine eesmärk Euroala stabiilsuse tagamise eesmärgil … … anda erakorralist laenu liikmesriikidele konkreetse majandusprogrammi elluviimise toetamiseks EFSFi funktsioon ei ole unikaalne: IMF annab liikmesriikide osaluste alusel samuti erakorralist laenu oma liikmesriikidele EFSFi + EFSMi ja tulevikus ESMi maht on 500 mlrd € EL annab ka praegu eelarvest laenu euroalasse mitte kuuluvatele liikmesriikidele, sh. Läti

  10. EFSF ning euroala toimimine EFSF ja laenu võttev liikmesriik Arenenud riigi (ajutine) maksejõuetus on kulukas, eriti Euroopa Liidu ühisel kauba- ja teenusteturul Seega on liikmesriigile antav laen majandusprogrammi toetuseks ja programmi täitmise eeldusel (aga muidu laenu ei saagi) kogu (raha)liidu jaoks oluline EFSF ja euroala stabiilsus ühe riigi raskuste korral: Julgestuslaen Laen pankade rekapitaliseerimiseks Laen võlakirjade ostmiseks järelturult

  11. EFSF/ESM/SMP ei ole “hõbekuul” Refinantseerimisele kuuluvad riigivõlakirjad (milj. EUR) Allikas: Bloomberg

  12. “Kreeka nakkus” euroalal Finantssektor – usaldamatus pankade vastu Euroopa pankade vaheline laenuturg USA rahaturu fondid kardavad laenata Euroopa pankadele Väärtpaberiturg – riskikartlikkus Hirm paljude liikmesriikide võlakirjade ees – intressimäärade tõus Üldine riskikartlikkus – aktsiahindade langus Majanduskasv Finantssektori ebakindluse mõju pangalaenudele Ebakindluse mõju tarbimisele ja investeeringutele

  13. “Kreeka nakkus” ja Eesti Üldiselt Eesti kaitstud Madal riigivõlg, investorite ja reitinguagentuuride usaldus riigi rahanduse kestlikku arengusse Regiooni pangad tugevad Riskid - majanduskasv Peamiste majanduspartnerite kasvu aeglustumine: Saksamaa, Rootsi, Soome Riskistsenaarium – SKP kasv prognoositust madalam Riskid - pangandus Finantssektori ebakindluse mõju pangalaenudele Ebakindluse mõju tarbimisele ja investeeringutele

More Related