Merle Adams Krista Habakukk Garri Raagmaa

1. IV STRATEEGIAKOOLITUS strateegia (teksti) vormistamine  kommunikatsiooniplaan käivituskonverents Merle Adams Krista Habakukk Garri Raagmaa

2. KAVAS • Kodutööde ettekanded: • Rahajaotus tegevussuundade vahel • Seosed teiste strateegiate ja arengukavadega – millised on väljastpoolt piirkonda kaasatavad finantsid? • Valdkondlike tegevuskavade tutvustus (võimalike projektide loetelu) • Teksti vormistamine • Sisukorra koostamine • Strateegia hindamiskriteeriumite arvestamine PÕM komisjonis • Strateegia lühiversioon (1 lk) seda tutvustav lühiettekanne • Üldise rakenduskava ja hindamiskriteeriumite koostamine • Ettevalmistus ametlikuks tutvustamiseks • Kommunikatsiooniplaani koostamine (20+30+10+10) • Lõpukonverentsi kavandamine (20+30+10+10)

3. 3. kodutöö (ca 2 kuud) • Rakenduskava(de) koostamine • Kommunikatsiooniplaani rakendamine • Kommunikatsiooniplaani täpsustamine, partneritega kokkuleppimine ja selle rakendamine • III VERSTAPOST: strateegia käivituskonverents (tegevusgrupi üldkoosolek) • Strateegia heakskiitmine • Strateegia ja projektide hindamiskriteeriumite kinnitamine • Projektide hindamise töörühma koosseisu kinnitamine • Strateegia vormistus ja kaitsmine PõMs • strateegia esitamine hindamiseks • läbirääkimised PõMga

4. Strateegia teksti vormistamine

5. Stiil • Selges inimestele mõistetavas (mitte tehnilises) keeles • Hästi struktureeritud • Võimalikult lakooniliselt • Olulisemad kohad võiksid olla tekstist eraldi esile toodud ( lihtsustab lugemist) • Ära kasuta liiga palju erinevaid kirjastiile

6. Sisukord • 1. Sissejuhatus ja lühikokkuvõte (~1/2 lk) • 2. Üldine osa (~1-2 lk) • 3. Hetkeolukorra analüüs (~5 lk) • 4. Arengu visioon ja eesmärgid (~4 lk) • 5. Strateegia tegevussuunad (kõigi viie tegevussuuna valiku puhul ~ 20 lk) • 6. Finantsplaan – protsentuaalne jaotus (%) • 7. Lisad

7. 1. Sissejuhatus ja lühikokkuvõte • Lühidalt – millega on käesolevaga tegemist • “Asi”, mis sobib ka ministrile ja igale poole pista • 1 lõik osalistest • 2 lõik peamistest väljakutsetest (strateegilised probleemid ja lahendid) • Põhilõigud (suurem) valitud suundadest ja tegevustest – olulisuse järjekorras • Rakendussätted: millal midagi juhtuma hakkab?

8. Kogemus kokkuvõtte koostamisel • Olgu arusaadav ja lühike • Vürtsi lisab kujundlik käsitlemine • Näiteks Jõemaa rohelised ringid ehk väravad. Seletab lahti strateegia rakendamise põhimõtte ja reeglid, on silmale haaratav, kujundlik – pildiline. • Visioonist kasuta ainult pealauset, eesmärkidest too välja ainult peamised eesmärgid, näita alaeesmärkide suunad • Tabel. Millal meetmed avanevad aastate lõikes, suhtearvud jms • Tihenda teksti: kirjuta 3 x läbi, iga kord teksti lühendades. • Kui arvad, et oled koostanud maksimaalselt lühida ja kokkuvõtliku teksti, siis tea – saab veel lühidamalt (ilma olulisi asju välja tõstmata).

9. 2. Üldine osa: protsess ja partnerlus • Protsessi kirjeldus • Koostajate pädevuse tõestus: viited koosolekutele ja dokumentidele • Strateegia ettevalmistusetapi kokkuvõte ja tehtud uuringute loetelu • Seosed piirkonna kohta koostatud teiste arengukavade ja strateegiatega • Konkreetsed partnerlused, investorid

10. 3. Hetkeolukorra analüüs • Lühiversioon piirkonna oludest • Baasstatistika • Liikmete majandustegevus • Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus • Mahud • Peamised üldised väljakutsed: probleemid ja lahendid • Tegevussuundade SWOT-analüüside kokkuvõte

11. 4. Arengu visioon ja eesmärgid • Visioon, prioriteedid ja eesmärgid on tegevusgrupi otsustada ja lähtuvad piirkonna vajadustest • Üldised eesmärgid • Prioriteedid • Eesmärgid iga valitud tegevussuuna kohta eraldi peavad: • olema konkreetsed ehk sisaldama kvantitatiivset, kvalitatiivset ja ajalist mõõdet nende saavutamise hindamiseks • väljendama soovitavat lõpptulemust, st. mida tahetakse saavutada ja mis ajaks

12. 5.Strateegia tegevussuunad • Hakatuseks elluviidavate tegevussuundade loetelu, nende rakendamise põhjendus ja täpsem kirjeldus ja tegevussuundade omavahelised seosed (täiendavus) • Iga tegevussuuna kohta esitatakse vajalikkuse põhjendus ja tegevussuuna täpsem kirjeldus koos viidetega hetkeolukorra analüüsile, eesmärkidele ja piirkonnas varem tehtud või strateegia väljatöötamise käigus tehtud uuringutele

13. 5.1.s. Sadamad • Iga nimekirjas esitatud kalasadama ja lossimiskoha valiku põhjendus ja lühike kirjeldus, mis sisaldab: • olemasoleva infrastruktuuri kirjeldust strateegia esitamisel, sh • hoiustamis- ja töötlemisvõimaluste, juurdepääsuteede, töökorras seadmete, kaide, puurkaevude jms kirjeldust; • kalasadamat ja lossimiskohta kasutavate kutseliste kalurite arvu; • kalasadamat ja lossimiskohta kasutavate laevade ja kaluripaatide arvu; • looduslike tingimuste ja kasutusaktiivsuse, sh püügivõimaluste ja aastas püügiperioodi pikkuse kirjeldust; • asukoha kirjeldust katastriüksuse täpsusega ning andmete olemasolu korral andmeid territooriumi ja akvatooriumi suuruse ning kaideäärne sügavuse kohta; • mitte kalapüügiga seotud tegevuste ja lisatulu teenimise võimaluste kirjeldust; • andmeid omandivormi kohta.

14. 5.1.t. Turism • Juhul kui strateegia tegevussuunaks valitakse kalandusega seotud turismi arendamine, esitatakse hetkeolukorra analüüsist lähtuvalt turismi ja puhkemajanduse ressursi ja pakkumise kirjeldus ning turustamise ja paketeerimise võimalused. • So. sisuliselt sihtkoha arenguplaan

15. 5.3. Projektitoetuse taotuste hindamine ja pro-jektide paremusjärjestuse moodustamise kord • Paremusjärjestuse moodustamise korras kirjeldatakse: • kui sageli võtab tegevusgrupi liige või palgaline töötaja vastu projekte ja kuidas teavitatakse võimalikke projektitoetuse taotlejaid vastuvõtuaegadest; • kui tihti projektide hindamise töörühm koos käib ja kui pikaks ajaks kinnitatakse töörühma koosseis; • kuidas on jaotatud ülesanded tegevjuhi ja projektide hindamise töörühma vahel; • kuidas viiakse läbi hindamine paremusjärjestuse moodustamiseks; • kuidas toimitakse, kui projektid saavad võrdse punktisumma. • Lisaks märgitakse ka minimaalne punktisumma, millest alates projekt lisatakse paremusjärjestusse, arvestades seejuures, et kõigi strateegia tegevussuundade puhul peab maksimaalne ja minimaalne hindamispunkide summa olema võrdne.

16. 5.4. Hindamiskriteeriumid iga valitud strateegia tegevussuuna kohta • Esitatakse iga valitud strateegia vähemalt viis kõige olulisemat hindamiskriteeriumi • Tegelikult tuleb kogu hindamissüsteem paika saada, so. • kriteeriumite proportsioonid • hindajad • Tegevussuundade lõikes • Institutsionaalselt

17. 6. Finantsplaan • Strateegia tegevussuunad kuni aastani 2013 • Toetussumma protsentuaalne jaotus (%) • Taotlusvoorud (pole mõtet 1000 krooni kaupa jagada)

18. Kogemus meetmete planeerimisel Meetmed ettevõtlusele 50 %, MTÜ ja KOV 50 % vahenditest Meede avatakse kui tagatakse piisav rahaline ressurss Meetmete avamisel loogiline järjekord Meetmete puhul suhtarvude (%) vahemik. Enda jaoks fikseeri ka soovitud täpne suhtearv. Piisav töökoormus, tasub küsida eksperthinnangut Meetmete avanemisega sõltuvuses on erinevate aastate nimetamine teemaaastateks Meetmed avatakse korraga – üks konsulteerimine, hindamine, pärimine, komisjoni kokkukutsumine. Aasta II pool tegeleme arendustegevustega. Strateegias üks vaadatumaid lehekülgi www.joemaa.ee peatükk nr.9, tabel meetmete rakendamise kohta.

19. 7. Lisad • Strateegia koostamises, täiendamises, aruandluses jne osalevad isikud ja asutused • Strateegia kinnitamise protokolli koopia • Soovitavalt allkirjastatud “lepingulaadne” protokoll • Lisamaterjalid • Piirkonna profiil (statistiline kogumik) • Uuringute kokkuvõtted • Kõigi olulisemate kohtumiste protokollid • MTÜ liikmete nimekiri strateegia esitamisel

20. Rakenduskava koostamine

21. Tegevusgrupi eelarve • 4. Teavitamine enne MTÜ üldkoosolekut strateegia rakenduskava vastuvõtmiseks • 4.1. Väljaande nimi ja ilmumise kuupäev • 5. Tegevusgrupi eelarve • Tegevusgrupi tegevused ja abikõlblik kulu • 1.1.1 Personalikulud • 1.1.2 Üldkulud • 1.1.3 Tegevusgrupi tööruumi kontoritehnika ja sisustus • 1.1.4 Veebilehe ja infomaterjalide kulud • 1.2.1 Eksperdi või väliseksperdi teenuse kulud sõlmitud lepingu kohaselt, sealhulgas eksperdi lähetuse; uuringu või eksperthinnangu tellimise kulud • 1.2.2 Koolituse, seminari ja infopäeva korraldamise kulud, • 1.3.1 Seminaril, konverentsil, messil või õppereisil osalemise kulud

22. Tegevuste rakendamine • 6. Strateegia raames elluviidavad tegevussuunad • Strateegia raames elluviidavate tegevussuundade loetelu rakenduskava esitamise aastal • Projektikonkursi toimumise ligikaudne aeg • Ligikaudne eelarve (EEKi)

23. Sõnum taotlejale - MEETMELEHT • Meetme nimetus ja eesmärgid • Meetme rakendamise vajadus ja seosed teiste arengudokumentidega • Kirjeldus, milleks toetust saab • abikõlbulikud kulud ja soovitud tegevused (olulisem) • Milleks ei saa • mitteabikõlbulikud kulud ja tegevused • Kes saab? Kas on erisusi? • Kui palju saab? Miinimum ja maksimum, meetme maht • Nõutavad dokumendid (vormid) • Kuidas meetme rakendamise tulemusi hinnatakse, soovitud sihtasemed

24. Kogemus taotleja seisukohast • Sammud mida taotleja peab läbima olgu selgelt välja toodud • millest peab alustama, kuidas toimub hindamine, kuidas toimub elluviimine ja aruandlus jne) • Taotlejale peab olema arusaadav ja selge seos starteegia, meetmete/ taotlusplanketide ja hindamiskriteeriumite vahel. • kui annate 10 punkti millegi eest, peab olema arusaadav kus te seda taotleja käest küsite • Kust saab taotleja abi? • nõustajate võrgustik! • Soovitav on taotleja jaoks koostada abistav/ selgitav materjal

25. Tegevusgrupi andmed • 7. MTÜ liikmete nimekiri rakenduskava esitamise aastal • 8. Tegevusgrupi kirjeldus • Esitatakse vaid muudatused ja arengud võrreldes varem esitatud strateegia väljatöötamise tegevuskavaga või varem esitatud rakenduskavaga • Piirkonna kalandussektori suuruse analüüs ja kalandussektori ettevõtjate osalusprotsent tegevusgrupis tegevuskava esitamise aastal. • Tegevusgrupi haldamise funktsionaalsuse lühikirjeldus: • 1) palgaliste töötajate arv, nende töökoormus ja ülesanded; • 2) haldus- ja finantssuutlikkuse tagamine abi haldamiseks; • 3) kavandatavad või juba kasutusel olevad tööruumid ja nende omandivorm. • Tegevusgrupi juhtimisstruktuuri lühikirjeldus: • 1) töökorraldus, sh juhatuse töökorra kirjeldus; • 2) tegevusgrupi tegutsemise alused(koos viidetega põhikirja muudatusele; • 3) partnerluspõhimõtete tagamine.

26. Kogemus • Kaasamine ja osaluse võimaldamine strateegia protsessis on omaette tegevus ja ei tule iseenesest • Loota, et kõik oma arvamust avaldavad ja pidevalt teile ettepanekuid teevad ei tasu • Inimesed oskavad kaasa rääkida nendel teemadel mida nad oskavad endaga seostada

27. Ettevalmistus ametlikuks tutvustamiseks Kommunikatsiooniplaani koostamine Lõpukonverentsi kavandamine

28. Habermasi suhtlusteooria • Põhiterminiks on "elumaailm" ("lifeworld") meie elukogemusel põhinev maailmakäsitlus, sellest arusaamine ja olemine • Inimene kasutab oma tegevuses kolme tüüpi põhjendusi: • instrumentaal-tehnilist (teaduslik, traditsionaalne), • moraalset (väärtused ja eetika) ja • emotsionaal-esteetilist (emotsionaalne-kogemuslik). •  Me kasutame neid alati koos • Oluline mõiste on ka “intersubjektiivne teadvus” kollektiivne tegevus läbi interaktsiooni, mis peab vältima ühepoolsust

29. Healey suhtlemise “saladused” • Teadmine on sotsiaalselt loodud ja vajab praktilisi põhjendusi • Areng ja suhtlus võtab väga erinevaid vorme süsteemanalüüsist narratiivideni • Tänu sotsiaalsele keskkonnale vormuvad kodanike huvid mitte individuaalselt, vaid lähtudes suhtevõrgust • Inimestel on mitmekesised huvid ja ootused • Avalikult võimult ei oodata eelarve ümberjagamist, vaid konkreetsete probleemide lahendamist • Avaliku poliitika teostamine peab arvestama nii kaashuvide ja tegevustega ning olema osalistele arusaadav • Tegevus peab viima konsensuslikkuse suunas • Planeerimine on küll seotud päev-päevalt sotsiaalsete suhetega, kuid omab võimalust ja väljakutset neid omakorda muuta

30. Kommunikatsiooniplaani koostamine • Lukkulöömine töörühmades ja juhatuses • Oluliste isikute ja partnerite teavitamine • LEADER grupid • Maavanem ja KOVid  sisend piirkondlikesse strateegiatesse • Tutvustus ja arutelud kohtadel • Tivolituur: selle ajastamine ja ülesehitus • Meedia kaasamine ja kasutus

31. Kommunikatsioon on sõnumite jada • Lukku I osa – juhatus kinnitab eesmärgid • Lukku II osa – juhatus kinnitab meetmed • Ekspertgrupp – võtmeisikutele tutvustamine • Lukku III osa - juhatus kinnitab meetmelehed • Lukustamine annab tegijaile veendumuse, et töö on asjakohane ja läheb kasutusse. • Valmis hea strateegia – tegijad väärivad erilist lõppakordi (ühingu logoga tort, õhtupoolik koos sepaperega - hoburaua tagumine. • Strateegia testimine – noored, lapsed, inimesed väljast, teine kontekst • Tähtis on sisemine veendumus ja usk seatud sihtide õigsusse, positiivne sõnum, hoolimine inimestest, kõige tähtsamad on pisiasjad

32. Jõemaa kogemus • Tee endale selgeks kuidas teie tegevusgrupis informatsioon tegelikult liigub • kõik ei ole meil internetiseerunud  • Teavitus peab olema järjepidev, anna tagasisidet ka väiksemate tegevuste kohta ära alahinda neid • Hoia ja taga osalus läbi teavituse. Anna ülevaade ka juhatuse tegevusest ja otsustest • Tutvusta strateegiat pidevalt ka väikeste lõikude kaupa • Kuidas seletad, mis on strateegia sisu – Jõemaa roheliste ringide ehk väravate kontseptsiooni näide - Soomaa lugu • Pressiteated, raadiosaated, e-meedia, kodulehekülg, ühingu trükistel kajastamine, sümboolika, suveniirid – sõnumitooja roll, tööjaotus

33. Kommunikatsiooniplaani koostamine - RÜHMATÖÖ • Segarühmades – u 40 min • Sihtrühmad: • Asjalised, otsustajad, juhatus • Väliskommunikatsioon, ministeerium, teised rahastajad • Sõnumi tootmine (info kvantiteet) • Kes? Mis kujul? Kui tihti? • Toimivad narratiivid (info kvanliteet) • Mis lugusid sihtgruppides kuulatakse? • Mida te saate neile rääkida? • “Vahemehed/naised” – lugude edasirääkijad • Ajakirjanikud • Kõneisikud • Infokanalid - meediumid • Võrgustik • Tagasiside registreerimine ja arvestamine

34. Lõpukonverentsi kavandamine • Eesmärk – üldise heakskiidu saavutamine • Ettekanded • VIPide teavitamine ja kaasamine • Dokumendis minimaalsed muudatused-täpsustused - protseduurireeglid • Meedia kaasamine ja uudise disain • Keda ja kuidas kutsuda • Pressiteade

35. Lõpukonverentsi kavandamineRÜHMATÖÖ • Piirkondlikud rühmad, 30. min • Määra strateegia lõpukonverentsi • Eesmärk • Osalejad • Heakskiidetavad otsused - strateegia • Võtmeesinejad • Koosta päevakava ja stsenaarium • Leia pädev juhataja (moderaator) • Kuidas rahva kohale saad? Teavitamine • Kirjelda meediakatet