1 / 51

Õigeusklik 176773 Luterlane 108513 Baptist 4507 Katoliiklane 4501 Jehoova tunnistaja 3938

Õigeusklik 176773 Luterlane 108513 Baptist 4507 Katoliiklane 4501 Jehoova tunnistaja 3938 Vanausuline 2605 Kristlik vabakoguduslane 2189 Maausuline 1925 Eristamata kristlane 1899 Nelipühilane 1855 Usk teadmata 1804 Islamiusuline 1508 Adventist 1194 Budist 1145 Metodist 1098

gaius
Download Presentation

Õigeusklik 176773 Luterlane 108513 Baptist 4507 Katoliiklane 4501 Jehoova tunnistaja 3938

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Õigeusklik 176773 Luterlane 108513 Baptist 4507 Katoliiklane 4501 Jehoova tunnistaja 3938 Vanausuline 2605 Kristlik vabakoguduslane 2189 Maausuline 1925 Eristamata kristlane 1899 Nelipühilane 1855 Usk teadmata 1804 Islamiusuline 1508 Adventist 1194 Budist 1145 Metodist 1098 Taarausuline 1047 Judaist 355 Pagan 341 Eesti vanausuline 291 New age 272 Kristlaste osaduse kirik 269 Armeenia apostlik kirik 209 Mormoon 185 Vene katoliku õigeusu kirik160 Taoist 144 Hindu 142 Uusapostlik kirik 131 Ukraina kreeka-katoliku kirik124 Krišnaiit 121 Satanist 120 Spiritist 100 Karismaatiline osaduskirik 99 Muu usk (v.a ristiusk) 93 Karismaatiline episkopaalkirik 79 Päikesekummardaja 71 Animist 69 Antroposoof 62 Šamanist 62 Gnostik 50 Baha'i-usuline 49 Lilla leegi hoidja vennaskond 48 Voodoo 45 Kristadelflane 41 Ainuusuline 39 Kopimism 37 Rastafarianist 37 Priilane 36 Teosoof 36 Panteist 35 Wicca 34 Antikristlane 33 Sahadza jooga 32 Valguskandjate liikumine 32 Loodususk 31 Anglikaan 30 Kalvinist 28 Urantia 24 Tantrist 23

  2. Polüteist 22 Tulekummardaja 22 Viimase testamendi kirik 18 Sikh 16 Unifikatsionist 15 Muu ristiusk 14 Kveeker 12 Messia-usuline 12 Anarhotantrist 11 Mari omausuline 10 Ei pea omaks ühtegi usku 592588 Peab omaks mõnd usku 320872 Ristiusk kokku 310481 Ei soovinud vastata 157216 Suhe religiooni teadmata 23888

  3. Kirjutav ja kujutav kunst ning kultuurigeograafia

  4. Suur osa kujutavast ja sõnalisest kunstist on ühel või teisel moel seotud looduse ja kodukohaga. • Nt. Jaan Kross, Omaeluloolisusjaalltekst (1998) • Eestis on looduse ja kultuuri ühtsust ehk kõige rohkem propageerinud Jaan Eilart

  5. Jaan EilartMees, kelle jalajälg oli puudutanud igat Eestimaa kihelkonda, valda ja küla. Mees, keda tunti ja teati terves Eestis ja kes ise tundis Eestimaa igat kanti. (Universitas Tartuensis 26. mai 2006) Mees, kes tunneb Eestit iga teeraja, taluaseme, pinnavormi, taimenatukese ja vähegi kultuurse jalajäljeni. (Postimees 25. november 1999)

  6. Jaan Eilartalgatasjaviis ellu umbes 300 eestikultuuritegelasemälestistähisepaigaldamise. Piltidel tantsupedagoog Helmi Tohvelmanni mälestuskivi avamine Väätsa mail 1987. aastal.

  7. Nt. Friedebert Tuglas ja Jaan Eilart Haavakivil

  8. Loodusluule • Algus kindlasti Juhan Liiv • Friedebert Tuglas “Tuulemaa”, 1913. Kirjeldab (kui nii tohib öelda) Lõuna-Eesti maastikke • Gustav Suits, 1912 Niivaiksekodokülatalo, kuiundseVooremäepääl. Teed kabeliheülepaloläälõunevahellämmälsääl. Oh kuule: kerkokellälüvväs, see lööjaomsuomalell! Hengniikuitaivapoolepüvväs, niirasseltkaibap, ikepkell. Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald kohtusid Jõeperes 1930ndail aastail

  9. BettiAlver; Tuulelapsed • Aga teielennakesinna, kuhusiitaknasteinäe. Laugeltlennake, tuulelapsed, üleLaiusemäe. LennakeRiidmaljaRupsil, rukkimereljametsadel. PeipsiltlennakeläbiVõnnu, kuskõneleskerkokell. LennakeVõrus, VändrasjaKarksis. Lennulvaadakeülevee, kuidasterendabSininepuri. TehketiirümberPiibe tee. TehkekaarüleAlbuvalla, üleKaarli, MuugajaAo, üleAegadeAssamalla, üleKääpajaKünnivao. • Hendrik Adamson;Mulgimaalaulik • Ku Pikasillastülesaa, suudannamullal ma .... A.Grentzstein-Piirikivi Uhti, uhti, uhkesti     viisk läks Tartust Viljandi,     kaasas põis ja õlekõrs,     õlekõrs kui sääseõrs.     Ei saa üle Emajõest,     hüva nõu nüüd kallis tõest!

  10. Linnaluule • Käsu Hansu nutulaul “Oh! Ma waene Tardo Liin” • Oh! ma waeneTardoLiin: / Messündinüüdsiinminnoga / Perratu ma ollesiin: / Keswoib mo päleKaeda? / Mo Pat mulleteggisedda, / Et muljohtunisuurHedda, /Sedde pea nüüdtundmasiin, / Oh! ma waeneTardoLiin.  • Ärkamisajal tauniti linna (Carl Robert Jakobson) • 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses esinevad linnalised teemad rahvale mõeldud populaarsetes laulikutes.

  11. Iseseisvas Eestis antakse luule kaudu näiteks edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahulolu, sotsiaalset staatust, sotsiaalset protesti, ajaloolist mälu jms. • Jaan Kaplinski Minu Tartu on raamatukogu ja kirjandusmuuseum, kus ma saan kokku nendega, kes on surnud või siit väga kaugel. Ja siis Aruküla õued ja õuetagused, kus ma käin lastega jalutamas, vaatamas vana lagunenud rehepeksumasinaid võsa ääres • Jürgen Rooste Seksi jagatakse taanilinnas tasuta tihedamini kui kondoome või muid esmatarbekaupu ja tasuta on odav laikmaa-gonsiori ristmiku tunnel on hargnev emakoda vulvalise arhitektuuri ehe näide fallised edumeelsed inimvood tungimas temasse et jõuda ülimani et jõuda kaifini tarbimiseni alati kui väljute üsast (olgu see meeskeskne vaatepunkt väga teistsugust mul põlegi) jõuategi tarbimistsooni see on uue elu algus

  12. Paul Johansen. Saksa kohanimedest Eestis, 1930

  13. Ilukirjanduse näited • Anton Hansen-Tammsaare ja Kõrvemaa • August Mälk ja Aadu Hint, Lääne-Saaremaa • Oskar Luts ja Palamuse/Paunvere/Vooremaa ning Tartu • Juhan Smuul ja Muhumaa • Tuulikud ja Abruka • August Kitzberg ja Mulgimaa • Bernhard Kangro ning Tartu ja Võrumaa • Eduard Vilde ja Mahtra • Jne • .... • Muusikas • Mart Saar ja Hüpassaare (Soomaa) • Veljo Tormis ja .... Smuul Koguvas 1960. aastate keskel Eduard Vilde elukoht Tartus Tähtvere tänavas

  14. Tartu kirjanduslik kaart Ilmunud Eesti Ekspressi kultuurilisas Areen 19. oktoober 2006 Mart Velsker. 2010. Karlova kirjanduse põhijooned. Keel ja Kirjandus

  15. Maalikunst • Baltisaksa maastikumaal, seosed Euroopaga. Esimesed kujutised 18. sajandist nt. Mellini atlas. 19. sajand palju mõisahoonete jm. ehitiste pilte. nt. Stavenhagen. • Šveits Eestis ja maailmas ning muud võrdnimed! • Eesti Šveitsid • Jakob Kentsi ettepanekul Aegviidu ja Nelijärve ümbrust . • Otepää kõrgustik (1923. aastal nimetatud „Eesti Alpideks“Otepää kõrgustiku Sangastepoolset osa) • Voore Šveitsiks (Forelsche Schweiz) nimetatakse Mõdrikust kagusse Voore poole jäävat ooside ja mõhnastikuala • Mulkidel on oma Šveits − Helme ümbrus . • “Kesk-Eesti Šveitsi tuleb krossimeeste Meka”. Tääksi ümbrus • Eestimaa Šveitsist tuntum on olnud Liivimaa Šveits, mis jääb Läti aladele, hõlmates Koiva jõe ürgoru piirkonda Sigulda ümbruses. • Kuramaal Šveits, Abava jõe keskjooks Kandava ja Sabile linna vahel . • Põhja-Baieris Frangi Šveitsi (Fränkische Schweiz) ja Dresdenist kagus asuvat Saksi Šveitsi. • 1990. aastate algul tehti Šveitsis uuring selgitamaks välja täiendnime Šveits kasutamist maailmas. Selle tulemusena selgus, et kokku on maailmas vähemalt 191 Šveitsi täiendiga nime ja neist 67 asuvad Saksamaal. Nimekirja kuulub ka Liivimaa Šveits, kuid Eestimaa ja Kuramaa Šveits puuduvad, mistõttu võib arvata, et maailmas on „Šveitse“ veel rohkemgi. Šveitsi sünonüümiks võib teatud reservatsiooniga pidada ka Alpi mägesid.

  16. Vällamägi ja Suur Munamägi W. S. Stavehageni (1866) litograafial. Pildil olev järv pole mitte Vällamäe jalamil asuv Perajärv, vaid Kavadi järv Uue-Saaluse mõisa juures.

  17. Pilkuse mõis Otepää lähedal, Stavehagen, 1866

  18. L. Höflinger, Kivisild 1860

  19. Eesti rahvuslik maalikunst, esimesena huvitus saartest Johann Köler, kes viibis 1863. aastal Hiiumaal ja seal valmis hulk Hiiu-ainelisi maale. 1898. vennad Paul ja Kristjan Raud Muhus (Koguval). 1892. Amandus Adamsoni esimene kalurieluaineline figuur “Muhu kalur”. Saaremaale jõuti 20. sajandi algul. 1913. oli Saaremaal Ants Laikmaa. Põhjalikult on Saaremaa ainest käsitlenud Konrad Mägi, kes ravis 1913. ja 1914. aasta suvel Saaremaal reumat. Püsivaim elukoht oli Kihelkonna ja sealt pärinevad ka arvukad tööd. Johann Köler – Kunstniku sünnikoht

  20. Konrad Mägi (1878–1925)Rannamaastik, maalitud 1913/14

  21. Konrad Mägi, “Maastik kellatorniga”

  22. Enimkujutatud kohad Eesti maastikumaalis • Saaremaa • Kasaritsa • Lõuna-Eesti • Pühajärv • Viljandi järv ja lossivaremed • Lahemaa • Jne. http://www.maastikumaal.ee/ Johannes Uiga, Pühajärv Katkend Nekroloogist: Johannes Uiga on Pühajärve maalinud igaveseks eesti kunstiloosse ja püüdnud oma lõuendile kinni looduse kordumatud hetked. Ta on maalinud suureks ühe Järve, mis mäletab oma Loojat.

  23. August Jansen, Lõuna-Eesti maastik

  24. KAARDID KULTUURIGEOGRAAFIAS Kaardid 1539, Carta Marina, Olaus Magnus

  25. Geograafid armastavad kaarte ja kaardid on ka üheks peamiseks geograafi töövahendiks. • Ruumiline mõtlemine, mida saab kõige paremini väljendada kaartidel on ehk üks peamisi nähtusi, mis eristab geograafiat paljudest teistest teadusharudest. • Kaardid on teatud hetke parimad kajastajad. Kaart võib anda mingi koha kohta palju rohkem informatsiooni kui tekst. • Loomulikult oleneb kõik kaardi tegijast ja tema eesmärgist. Võib üsna kindlalt väita, et ühtegi kaarti (mõtlen siin just vanemaid kaarte) pole tehtud eesmärgiga pakkuda teavet antud ajastust tulevastele põlvedele. Seetõttu tuleb suhtuda kaarti (nagu ka muidugi teistesse andmetesse) allikakriitiliselt. • Kaardid on enamasti tehtud kindla praktilise suunitlusega (sõjandus, kataster). • Enamasti on kaardid kahemõõtmelised, moonutades seega reaalset maailma (kaart on maailma kahemõõtmeline representatasioon!)

  26. Mentaalsed kaardid • Meil kõigil on oma mentaalne kaart • Kuigi me pole kunagi nt. käinud Jaapanis, kujutame me kuidagi seda Jaapanit ette! • Kohtade kohta, kus me tegutseme on meie mentaalne kaart täpsem • Tulenevalt eluviisist on mentaalsed kaardid erinevad • Erinevused on nii pimedate kui nägijate, laste ja täiskasvanute, uute ja vanade elanike vahel. Enim uuritud naiste ja meeste mentaalse kaardi erinevusi. • Piirkondapareminitundvateinimeste kaart on täpsem • Kõrgemaklass, st. kel on suuremliikumisvabadus on mentaalne kaart täpsem

  27. Eesti kooliõpilase Euroopa 1990. aastate algul (Palang, Liiber)

  28. Mentaalne Eesti kaart

  29. http://www.youtube.com/watch?v=WUgqXGu_gTQ&f • http://www.youtube.com/watch?v=f1M-7_GhfD4&feature=related eature=related

  30. Maastike representatsioonid • Maastiku representatsioonide uurimine on olnud nii teoreetilise kui rakendusliku kultuurigeograafia skandinaavia ja anglo-ameerika teadusruumis domineeriv suund • 1. Milline on maastiku kuvand ning kui palju on see muutunud sotsiaal-ajaloolises ning poliitilises kontekstis? • 2. Kuidas saavad füüsilistest, nähtvatest maastikest sümboolsed maastikud? • 3. Kuidas on maastiku representatsioonid seotud nähtava, füüsilise maastikuga (tegeliku): maakasutusega ning maakasutusmuutuste dünaamikaga? • 4. Kuidas toimub füüsiliste maastike institutsionaliseerimine riiklikult tähtsateks sümboolseteks maastikeks?

  31. SAAREMAA

  32. Helen Sooväli. 2004. Saaremaa Waltz. Landscape imagery of Saaremaa island in the 20th century.

  33. http://www.youtube.com/watch?v=O-9ksnXz5Y0&feature=related • http://www.youtube.com/watch?v=iesKngtpjpg&feature=related

  34. Eesti piimandusmuuseum Võhma eksporttapamaja 1933 • Eestimaa Taani • Võhma, Pilistvere ja Imavere ümbrust, sest sealsed looduslikud olud võimaldavad edukalt tegeleda karjakasvatusega. • Eestimaa Chicago • 19. sajandi keskpaigast alates oli Chicago pea sadakond aastat maailma suurimaid lihatöötlemiskeskusi. Võhmas avati lihatööstus aga 1929. aastal.

  35. Polli päevikud, 2010 • Eestimaa Ameerika • Uulu ja Surju ümbrus Pärnumaal. Tuleneb sealsetest talunimedest, mille mõisnik pani enamasti USA osariikide järgi. • Eesti Hollywood • Nii kutsutakse Tõstamaa ja Virtsu vahelist rannikuala, kuna seal on valminud mitmed Eesti mängufilmid

  36. Haapsalu, 1923 Wõru Teataja 1935 nr. 41 • Eestimaa Veneetsia • Tuntuim ja ehk põhjendatuim asub neist Emajõe suudmes ning omakeelsena kannab nime Praaga. Veneetsiaga võrreldakse võimalike üleujutuste pärast aga ka Haapsalut, Kuressaaret ja Pärnut. • Eestimaa Holland • Räpina polder ja Naha küla ümbrus, aga ka Audru polder

  37. Eestimaa või siis Setumaa Sahara • Lutepää liivik, Mohni saarel paiknevat liivaala on aga Mohni Saharaks kutustud • Eestimaa Niagaara • Nii Jägala, Narva kui ka Valaste juga

  38. Kirde-Eesti tööstus pakub terve rea võrdnimesid • Eestimaa Ruhr või siis Eesti Donbassaga ka Eesti Siber. Narva on Eesti Manchester. • Eestimaa Riviera või siis Eesti Marbella • Vastavalt siis Narva-Jõesuu ja Valgerand

  39. Stereotüüpide kaardistamine Kaardid pärinevad bulgaaria graafilise disaineri ja kunstniku Yanko Tsvetkov kodulehelt http://alphadesigner.com/blog/

  40. Euroopa Yanko Tsvetkovi kodust lähtudes

  41. Europe According to USA

  42. World According to USA

  43. Europe According to Germany

  44. Europe According to Russia

  45. Europe According to France

  46. Europe According to Poland

  47. Europe According to Italy

  48. Europe According to Bulgaria

  49. Europe According to Britain

More Related