Omavalitsuste koostöö läbi omavalitsusjuhtide silmade. Pealinna regiooni piiritlemine

1. Omavalitsuste koostöö läbi omavalitsusjuhtide silmade. Pealinna regiooni piiritlemine Linnade ja valdade päevad 2008 Raivo Uukkivi

2. Küsitluse eesmärk Saada ülevaade KOV-ide vahelisest koostööst läbi omavalitsusjuhtide silmade Saada ülevaade koostööst Tallinnaga nendes maakondades, mis on eeldatavalt ja eelnevatele uuringutele toetudes on pealinna poolt enim mõjutatud - selgitada välja nn pealinnaregiooni piir Küsitluse vastuste põhjal luua baas seadusandlusesse ettepankute tegemiseks KOV koostöö efektiivsemaks ja paindlikumaks tagamiseks

3. Uuringu sihtrühm Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Läänemaa omavalitsuste juhid Läbilõige vastajatest – 17 vallavanemat/linnapead, 2 volikogu esimeest, 2 abivallavanemat, 2 ametijuhatajat, 6 nõuniku, 8 erinevat spetsialisti

4. Küsimustikus küsiti infot Koostöö olemasolu kohta üldse + hinnangut selle toimimisele Naaber omavalitsustega Tallinnaga Ootusi tulevase koostöö osas Lasteaia ja kooliealiste laste arvu kohta Koormuse jaotumist oma ja teiste omavalitsuste haridusasutuste vahel Tööhõive ja tööjõu liikumise kohta Piirkondliku organiseeritud koostöö kohta Kõrvalküsimusena e-omavalitsuse definitsiooni

5. Vastuseid laekus Vastasid Harjumaalt 66,6% Raplamaalt 40% Läänemaalt 33,3% Lääne-Virumaalt 26,6% Järvamaalt 17,6% Kokku oli valimis vastanute osakaal 37% +5 vastajat väljaspoolt

6. Vastuseid laekus Harjumaalt

7. Vastajate arvamus tänatoimivast koostööst Haridus (rahul 53%, pigem rahul 37%, mitte rahul 10%) Ühistransport (rahul 7%, pigem rahul 43%, pigem mitte 29%, mitte rahul 21%) Jäätmehooldus (rahul 25%, pigem rahul 25%, pigem mitte 38%, mitte rahul 12%) ÜVK (europrojektides osalemine) (rahul 50%, pigem rahul 33%, pigem mitte 6%, mitte rahul 11%) Kalmistute haldamine Ühiste puhkealade moodustamine Piirialade või läbiva infrastruktuuri (teed) ühine planeerimine Ei puudutatud koostööd sotsiaalvaldkonnas (hooldekodude teenuse ost)

8. Haridus Ükski vastanud omavalitsustest ei suuda ise oma lastele pakkuda 100% haridusteenust Harjumaa omavalitsused on seotud nii omavahel, kui ka Tallinnaga, kui ka üle Eesti erinevate omavalitsustega selles küsimuses nii lasteaedade kui koolide osas. Järgmise ringi osas ei ole süsteemset sidet Tallinnaga ei ole, küll aga on omavahel teenust pakkuvad Küsimus on – kas tegemist sisulise koostööga või vaid kohatasude maksmisega, mis tuleneb seadusest? Millised on põhjused kasutada teise omavalitsuse haridusasutusi? Ühel KOV-il on ressurss, mis teisel puudub (muukeelsed, erivajadustega haridusasutused. Valglinnastumise põhjustatud kohapõud) Kodanikud ei fikseeri oma liikumist ühest KOV-ist teise. –(näit ca 40 km Tallinnast asuv vald kasutab Tallinnas 12 lapse osas lasteaia teenust, mis on usutav, kuid pakub ise Tallinnale 14 lapse osas teenust, mis pole niivõrd usutav) Seega haridusalase koostöö all pole tegemist sisulise koostööga, kus üks KOV tellib teiselt mingi kvaliteediga haridusteenust, vaid tegemist on teisele KOV-ile kooli halduskulude osamaksu – pearaha - tasumine. Hariduse kvaliteet pole siinkohal üldse tähtis.

9. Jäätmed, vesi, kanalisatsioon Jäätmemajandus. Paljud on selle lahterdanud toimivaks koostööks ja põhjendanud seda TPAS-i teenuse kasutamisega. See aga pole kindlasti mitte koostöö. Reaalne koostöö sellel alal on Järvamaal (osaleb ka Kõue Harjumaalt) Vesi ja kanalisatsioon.Kaht sorti koostööd: Tallinna lähivallad on reaalselt ühendatud Tallinna süsteemidega Omavalitsustel reaalsed piire ületavad ühisprojektid, mida rahastatakse tõukefondidest

10. Ühistransport Ühistegevus ühistranspordikeskuste kaudu Tallinna ja Harjumaa näite varal ka ühistegevus riigi poolt doteeritava, omavalitsuste piir ületava ja ühe omavalitsuse munitsipaalühistranspordi asutuse vahel (TAK) Harjumaal on loodud nn 4 valla kogu, mille üheks eesmärgiks on nende valdade vahelise ühistranspordi organiseerimine. Tänuväärne, kuid dubleeriv

11. Veel märkimist leidnud Turism Kultuur/huviala Puhkealad Kalmistud Piirialade planeeringud

12. Miks ei toimi? Järgnevalt mõned põhjendused vastustest: • Võistlusmoment – • Koostöö ei toimi, sest omavalitsuse tulubaas võimaldab ise hakkama saada. • Iga valla poliitikud soovivad näha oma valla paremust teiste ees. • Õiguslikest takistustest selgitus – • seadusandlikud piirangud näiteks ühistranspordi korraldamisel. • Tänane õigusruum soodustab KOV-ide vahelist konkurentsi, mis omakorda pärsib koostööd. • Majanduslikest piirangutest saab esile tuua kodanikuvaenuliku olukorra Harjumaa jäätmemajanduses, kus lõppladestuse erakätes olek põhjustab liigseid kulutusi jäätmehoolduses. • Poliitilises kontekstis on toodud ka järgmine selgitus – • „KOV-ide juhtide hulgas võib viimasel ajal täheldada koostöötahte suurenemist hariduse ja sotsiaalhoolekande valdkondades, kuid takistuseks on osutunud volikogud. Kuna volikogu liikmed on tavaliselt väiksema ja kindla piirkondliku kogukonna esindajad, kes pelgavad oma piirkonna sidumist vallakeskuse ja naabervaldadega.” • Kohaliku poliitilise otsustuse taha võib jääda ka koostöö näiteks ratsionaalse haridusvõrgu kujundamise osas, sest iga kohalik poliitik on lubanud valimistel midagi, paljud just oma piirkonda lasteaeda või kooli, seega ratsionaalset haridusvõrku kujundada on raske ja tegevus kujuneb lõpuks ebaratsionaalseks ja ka kalliks

13. Rahulolu toimiva koostööga • Takistusvariantidena anti ette – õiguslikud, partnerist johtuvad, majanduslikud, poliitilised, inimressursist johtuvad. • Põhjustena esitati ka kõiki neid, neist • 15 korda märgiti Partneri initsiatiivi puudust ja majanduslikke põhjusi; • 13 korda inimressursi puudumist • 12 korda õiguslikke ja poliitilisi põhjuseid

14. Tulevase koostöö vajadus Pöörati tähelepanu kõikidele eelpool toodud valdkondadele. Lisandus koostöö ettepanek ühiselt arendada kergliiklusteid. Optimaalse haridusvõrgu välja töötamine Kõige enam tähelepanu pöörati koostöö vajadusele ühistranspordis, järgnes jäätmemajandus, siis kergliiklusteed ja turism Teistest maakondadest on 3 omavalitsust, kes näevad vajadust koostööks (Raplast 2 ja Lääne-Virumaalt 1) KOOSTÖÖ PEAKS OLEMA PIKEM KUI VALIMISPERIOOD!

15. Tänane koostöö Tallinnaga - Üllatavad tulemused • Mingigi ühisosa tegevustes on vaid Harjumaa omavalitsustega • Arveldamine toimub hariduse pearahade osas. Pole sisuline koostöö vaid koha ülalpidamise kulude kompenseerimine. • Koostöö toimub ühistranspordi tasemel • Elimineerides nimetatud, siis saame, et reaalne koostöö on Tallinnal vaid piirinaabritega (vesi, kanal, ühistransport)

16. Pealinna regioon NB! Ei ole arvestatud kultuurilist tõmmet Hinnangut küsiti, lisaks eelpooltoodud koostöövaldkondadele, tööjõu liikumise kohta

19. Tähelepanu tuleks pöörata Valglinnastumisega seonduvale: Elamupiirkondade teke – töökohad jäävad tõmbekeskusesse Ettevõtluse väljatoomine tõmbekeskustest – töötajad jäävad elama tõmbekeskusesse Tööjõu pendeldamine Väidetav kaugematest maakondadest liikumine Tallinnasse tööle on olemas, kuid marginaalne Harjumaa omavalitsused on hinnanud nende territooriumil oleva tööjõu liikumise Tallinnasse tööle vahemikus 30-90% (Harku)! Järgmise ringi sama nr vahemikus 1-25% Ja veel kaugemad 5-6% Need numbrid näitavad tööjõu liikumist maakondadest Tallinna, kuid pole arvestatud vastupidist, sest Tallinn pole oma küsitluses seda täitnud.

20. Kokkuvõtvalt pealinna regioonist Põhilist vajadust Tallinnaga koostööks näevad vaid Harjumaa vallad, mis asuvad Tallinna vahetus naabruses Reaalset koostööd nähakse Haridusasutuste kasutamises Ühistranspordi korraldamises Jäätmekorralduses Puhkealade ja kergliiklusteede rajamises Turismi korralduses Planeerimises piirialadel Kalmistute tegevuses

22. Piirkondlik organiseeritud koostöö - omavalitsusliidud

23. Kas omavalitsusjuhid on rahul omavalitsusliitude tegevusega?

24. Kuidas omavalitsusliitude tegevust rahastada?

25. Kas hääleõigus peaks sõltuma liikmemaksu suurusest?

26. Kas tänane haldusterritoriaalne jaotus on otstarbekas?

27. e-omavalitsus?

28. kokkuvõte • Kõik vastanud peavad koostööd tähtsaks, seda nii maakonna piires, maakonna piire ületavalt, kuid eriti naaberomavalitsustega. • Eriti olulisteks peetakse koostööd esmatähtsate teenuste pakkumisel – ühistransport, haridusteenus, jäätmehooldus, veevarustus ja kanalisatsioon, planeerimistegevus. • Haridusalase koostöö puhul nähakse vajadust sisulisele koostööle, mitte vaid kohakulude maksmist. • Antud küsitluses osalenute seisukohti arvestades on Tallinna teenuste mõju väljapoole Harjumaa piiri (aga ka mõne Harjumaa kaugema omavalitsuse seisukohalt) ääretult väike, lausa olematu. • Tallinnaga koostöö on tihe ja tiheneb edaspidi 100%-lise kindlusega oma piirinaabritega. Kas küsitluse kohaselt on võimalik määratleda Tallinna kui pealinna regioon? • Küsitlusele vastanud omavalitsusjuhid ei ole rahul tänasel kujul toimiva omavalitsusliitude süsteemiga, sh omavalitsusliitude rahastamismudeliga. • Mõtlema panev on vastanud omavalitsusjuhtide hulk, kes kaaluvad oma valla või linna ühendamist mõne teise omavalitsusega tervenisti või osaliselt. • Julgustav on ka teadmine, et omavalitsusjuhid soovivad ajakohastada oma juhitavas vallas/linnas e-asjaajamist, samas on arvamuste paljusus märgiks, et sellele valdkonnale tuleb pöörata rohkemat tähelepanu riigi poolt, luues võimalusi e-asjaajamise efektiivseks korraldamiseks kõikides omavalitsustes sõltumata nende suurusest.

29. Küsitluse ülevaatega saab tutvuda http://www.raivouukkivi.ee/files/File/Dokumendid/Koostoouuring_2007.doc Tänan tähelepanu eest!