1 / 14

Kõre ( Bufo calamita )

Kõre ( Bufo calamita ). Õppe- ja esitlusmaterjal kõre bioloogiast ja kaitsest. Kes on kõre? Kõre (Bufo calamita) ehk juttselg-kärnkonn on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.

frayne
Download Presentation

Kõre ( Bufo calamita )

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kõre (Bufo calamita) Õppe- ja esitlusmaterjal kõre bioloogiast ja kaitsest

  2. Kes on kõre? Kõre (Bufo calamita) ehk juttselg-kärnkonn on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne. Kõre on jässakas lühijalgne, krobelise nahaga kärnkonn, kellel on seljal kollane pikitriip. Pikkus on tavaliselt kuni 8 cm (10 cm). Emasloomad on reeglina isasloomadest suuremad. Olenevalt elupaigast on isendite üldvärvus varieeruvalt pruunikas, rohekas või hall. Teistest kärnkonna liikidest on ta kergesti eristatav.

  3. Elupaigad Vesi: Veega on kõre seotud ainult sigimisperioodil. Kõre eelistab sigimsveekogudena orgaanilise reostuseta, madalaid, hõreda taimestikuga, kevadel kiiresti soojenevaid, ajutisi seisva veega lompe (lombid rannaniitudel, ajutised veesilmad luidete vahel). Sellistes sigimistiikides on vähe konkurente ja kiskjaid ning head tingimused kulleste kiireks arenguks. Kõre on suuteline sigima ka madala soolsusega riimvees. Maismaa: Elutseb kiviklibustel või liivastel madala taimestikuga avamaastikes (luitealada, poollooduslikud rohumaad, nõmmed, väikesed kaljusaared jne.). Madal ja hõre taimestik pakub kõrele häid võimalusi saagi otsimiseks ja rändeks ning loob ebasoodsad tingimused konkurentide(nt. harilik kärnkonn) ja kiskjate (nt. nastik) elutegevuseks.

  4. Sigimine Kudemine: Kudemisperiood kestab aprillist juulini. Emasloomad alustavad rännet sigimistiikide suunas paar päeva pärast isaseid, kes neid oma kõriseva lauluga paarituma meelitavad. Paari tunni jooksul, mis emasloomad sigimislombis veedavad, toimuvad nii paaritumine kui kudemine. Iga emasloom koeb aastas korra. Kõre koeb korraga vaid ühe kudunööri, milles võib olla kuni 4000 muna.

  5. Sigimine Kudu ja kullesed: Sõltuvalt vee temperatuurist arenevad viljastatud munad kullesteks reeglina 5-10 päeva jooksul. Arengu soodustamiseks veedavad kullesed enamus ajast veekogude madalates, päikese valgust läbi laskvates osades. Kulleste toiduks on vetikad ja lagunenud orgaanika. Kullesed teevad moonde läbi 6-8 nädalal pärast kudemist.

  6. Toitumine Kõred, nagu kõik kahepaiksed on loomtoidulised.Toiduotsingutega alustavad kõred pimeda saabudes (päevasel ajal on nad peitunud ning passiivsed). Saagi leidmiseks kasutavad kõred nägemis- ja haistmismeelt. Toiduks on kõik, kellest jõud üle käib. Talvitumine Tagasiränne talvitumiskohtadesse toimub septembris-oktoobris. Talvitumis- paikadena kasutab kõre keldreid, kiviaedasid ja -hunnikuid ning muid ehitisi. Vahel talvituvad kuni 3 m sügavusele kaevunult kõrgemates liivaunnnikutes.

  7. Levik ne Levik maailmas. Kõresid on leitud 21-st riigist, millest kõik asuvad Euroopas. Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal on juttselg-kärnkonn levinud laialdaselt. Mõnevõrra vähem võib liiki kohata näiteks Ukrainas, Valgevenes ja Tšehhis. Baltimaades on kõre arvukus viimase 50 aastaga kordades langenud. Levik Eestis. Eestis on kõre oma leviala kirdepiiril. Veel 20. sajandi keskel saartel ja Lääne-Eestis arvukalt esinenud kahepaikset on isoleeritud asurkondadena Eestis järgi veel umbes 1000 isendit. Suurimad asurkonnad on umbes 200 isendiga.

  8. Ohutegurid Elupaikade hävimine. Elupaikade kvaliteedi halvenemist või koguni hävimist põhjustavad mitmed tegurid. Traditsioonilise maakasutuse muutumine: Kõre elutegevuseks vajalike rannaniitude pindala on vähese karjatamise tõttu viimase 50 aasta jooksul vähenenud 4 korda ja seetõttu on üle 90% rannaasurkondadest hävinud. Karjatamine ja niitmine hoiaks maismaa alad madalamurustena ja pärsiks madalamates lohkudes kariloomadele toiduna mitte meeldivate tarnade kasvamist. Kuivanedamine ja maaparandus: NSV-liidu aegne kraavitamine muutis oluliselt rannaniitude veerežiimi, kaotas niitude mosaiiksuse ning põhjustas niiskete niiduosade liigse kuivamise näol kinnikasvamise ja võsastumise. Maaparandus soodustab ka kulleste elutegevuskes vajalike veesilmade liigkiiret kuivamist. Rannikumeri: Kõrge reostuskoormusega merevesi toob ajutiste üleujutustega liigselt toitaineid niidule, soodustades taimestiku kiiret vohamist. Mereveega üleujutatud sigimlompides võib kiire aurumise tulemusena tõusta kõrgeks ka vee soolsus, mis teatud piirnormi ületamisel muutub kullestele eluohtlikuks. Taasmetsastamine: 1950.-1970. aastatel rajati palju männiistandusi kõrele sobivatele rannaniitudele ja luiteladale. Elupaiga kompleksi hävimine: Tegemiist on kriitilise ohuteguriga. Tähtis on, et maismaa-, veeelupaik ning talvituskoht asuksid üksteisele piisavalt lähedal ning nendevahelised vahemaad oleksid madala taimestikuga ning kõredele hästi läbitavad. Põllumajandus: Intensiivse maaharimise käigus veekogudesse kogunenud väetiste, taimekaitse- ja putukamürkide mõju võib kudu ja kulleste jaoks olla surmav. Ohus on ka juba moonde läbi teinud isendid, kuna lenduvad väetiseosad võivad niiske naha pinnale kleepudes hakata lahustuma.

  9. Ohutegurid Röövlus. Kisklus on looduse loomulik osa, kuid Eestis olevate väikeste asurkonade jaoks on see siiski probleemiks. Rannaniitudel on palju linde, kes ohustavad moonde läbi teinud noorte isendite ellujäämist. Niitude võsastumise korral suureneb ka nastikute esinemisagedus. Püsivates veekogudes on ohuks mitmed selgrootud (nt. mardikad, kaanid), kelle saagiks langevad kudu ja kullesed. Rannaniitudel aset leidvate üleujutuste tõttu võivad sattuda sigimislompidesse kalad, kes toituvad kudust ja kullestest. Kalade mari võib sigimisveekogudesse sattuda ka lindude tegevuse tulemusel. Vahel asustab kalasid ka inimene. Konkurents. Elu- ja kudemispaikade võsastumisel ning roostumisel tekivad soodsad tingimused teiste kahepaiksete (nt. harilik kärnkonn, rohukonn) elutegevuseks, kellede kudemisperioodid algavad varem ning kellede kullesed on ohuks kõre kudule ja noortele kullestele. Teiste kahepaiksete olemasolu võib põhjustada ka liigset konkurentsi toidu pärast. Inbriidingu depressioon. Kuna Eestis on kõikide kõre asurkondade isendite arv kõvasti alla 500, siis toimub massiline lähisugulaste sigimispaaride moodustumine, mille tõttu hakkavad genotüüpide tasakaalu muutumisest tingituna avalduma mutatsioonid. Selline olukord kahandab asurkondade elujõulisust.

  10. Kõre kaitse Kaitsestaatus. Eesti looduskaitseseaduse alusel kuulub kõre I kaitsekategooriasse. Kõre on kaitstud nii rahvusvaheliste kui ka riiklike õigusaktidega. Õigusaktide kohaselt on keelatud: Isendi tahtlik tapmine. Loodusest eemaldamine. Püüdmine ja tahtlik häirimine talvitumise, paljunemise ja rändamise ajal. Tehingud isenditega (ost, müük, muu tegevus kasusaamise eesmärgil).

  11. Vajalikud tegevused kõre kaitseks Elupaikade kaitse ja taastamine. Maismaa: Madalamuruse taimestikuga elupaiga tagab erinevate loomaliikide (lambad, veised, hobused, kitsed) kombineeritud karjatamine. Eri liigid eelistavad süüa taimi erineva niiskustasemega aladelt, tagades sellega vajalike omadustega elupaigakompleksi püsimise. Karjatamise intensiivne periood peaks kestma maist septembrini. Vajadusel tuleb avatud maastiku tagamiseks eemaldada võsa ja roog. Roogu tuleks vegetatsiooniperioodi jooksul niita vähemalt 2-3 korda. Tagamaks kariloomadele piisavalt ahvatleva toidulaua, võib varakevadel või hilisügisel kulustunud aladel põletada kulu. Sigimisveekogud: Karjatamisalas tuleb hoida ka madalaid veelompe. Kariloomadele tuleb tagada juurdepääs veesilmadele, et saaks säilitatud kallaste madal taimestik. Loomadele meeldib trampida lompides, mis pärsib nende kinnikasvamist. Osadel juhtudel on vajalik ka uute veelompide rajamine ja olemsaolevate mudast puhastamine ja süvendamine. Ühendukoridorid: Eluliselt tähtsad on kõreesinemisalasid ühendavad liikumisteed, mis tuleb hoida avatuna. Kõretalgud Mitmel pool on kõrede elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks läbiviidud kõretalguid. Talgud on hea moodus ekspertidel tuvustada kõrega seonduvaid valukohti ning kaasata inimesi otseselt tegema looduskaitselisi töid kõre elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks.

  12. Vajalikud tegevused kõre kaitseks

  13. Vajalikud tegevused kõre kaitseks Taasasustamine ja sigimise toetamine. Taasasustamise ja madala kudemisedukusega asurkondade toetamise eelduseks on suure hulga taasasustatavate kulleste olemasolu. Saavutamaks piisav kullest hulk, saab neid tehistingimustes looduslike häiringuteta edukalt kudust kasvatada. Taasasustamise jätkusuutlikuse võib tagada vähemalt 1000 juba tehistingimustes moonde läbiteinud noore looma iga aastane viimine konkreetsesse looduslikku elupaikka. Esimesteks taasasustamispaikadeks Eestis olid Kabli ja Saastna. Kaitsekorraldustegevuse tutvustamine. Mitmetele liivakarjäärides olevatele asurkondadele on ohuks inimese teadmatus kõrede olemasolust. Vajalikku teavet ja käitumisjuhiseid saab inimestele edastada infotahvlite paigaldamisega.

  14. ELFi talgute kõre aasta Viied talgud Saastnas, Harilaiul, Kumari laiul, Vatlas ja Manijal Kära Kõre aasta märk, erileht www.talgud.ee lehel, tänuüritus Tartus Kõre kuulamise retked 3 kevadist retke Pärnu-, Harju- ja Läänemaale Toetajad Keskonnainvesteeringute Keskus RMK Swedbanki annetusekskonna kaudu annetanud ELF tänab Kõiki vabatahtlike talgulisi, talgujuhte, kõretalgute ja retkede juhendajaid, rahastajaid ja teisi, kes aitasid edukale teema-aastale kaasa!

More Related