1 / 12

Eesti haridussüsteem mitmekeelsuse ja – kultuursuse vaatevinklist

Eesti haridussüsteem mitmekeelsuse ja – kultuursuse vaatevinklist. Irene Käosaar Üldharidusosakonna juhataja, HTM. 09.06 .2017 Tallinn. Lõimumisvaldkonna arengukava " Lõimuv Eesti 2020“  eesmärgid:.

fountain
Download Presentation

Eesti haridussüsteem mitmekeelsuse ja – kultuursuse vaatevinklist

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Eesti haridussüsteem mitmekeelsuse ja – kultuursuse vaatevinklist Irene Käosaar Üldharidusosakonna juhataja, HTM 09.06.2017 Tallinn

  2. Lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020“  eesmärgid: • Kogu ühiskonna, sh eestikeelsete püsielanike, avatuse suurendamine ja hoiakute kujundamine lõimumist toetavaks. • Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike lõimumise jätkuv toetamine ühiskonnas. • Uussisserändajate kui kasvava sihtrühma Eesti ühiskonnaga kohanemise ja lõimumise toetamine.

  3. Elukestva õppe strateegia 2020 5 strateegilist eesmärki:  MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕPPES OSALUSE KASV

  4. Koolisüsteem • Eestis kehtib üldhariduses kõikidele koolidele sama riiklik õppekava. • Põhikoolis peab kohalik omavalitsus tagama igale Eestis elavale õpilasele koolikoha kodulähedases koolis. • Koolikohustus on kas põhihariduse omandamine või õppimine 17. eluaastani. Keskharidus on vabatahtlik. • Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on põhikoolis õppekeel kooli omaniku vaba valik. • Gümnaasiumiastmes on õppekeel eesti keel (st minimaalselt 60% õppest toimub eesti keeles); üleminek eestikeelsele aineõppele algas 2007. ja lõppes 2014.aastal.

  5. Emakeele õpe • Vene õppekeelega koolides, keelkümblus-programmis ja gümnaasiumis õpivad õpilased vene keelt ja kirjandust emakeele tasemel. • Eesti õppekeelega koolis on võimalik õppida vanemate soovil emakeelt kui rühmas on kokku vähemalt 10 last. • Riiklikult on rahastatud ka keele- ja kultuuriõppe pühapäevakoolid.

  6. Etniline mitmekesisus Eesti koolis

  7. Etniline mitmekesisus Eesti koolis 55 emakeelt lisaks eesti keelele koolides kokku sh 49 emakeelt eesti õppekeelega koolis Enimlevinud keeled eestikeelses õppes: • eesti keel – 104 851, lisaks eestivene kakskeelsus 1373 • vene 6607 • inglise 59; soome 34; Itaalia, ukraina 31; saksa 27; hispaania 20; romi 19; aserbaidžaani, araabia 16; • Eksootilised keeled veel: afari, dargi, hiina, khmeri, jaapani, kurdi, pärsia, tai

  8. Õhus on palju uusi küsimusi… • Kuidas korraldada efektiivselt eesti keele õpet? • Kuidas ja kas toetada õppetöös rahvusvähemuste emakeelt ja – kultuuri? • Mida teha, et koolis oleks üksmeelne ja sõbralik atmosfäär? • Kuidas kaasata erineva keele- ja kultuuritaustaga lapsevanemaid? • Kuidas koostada tunniplaani kui koolis on palju individuaalse õppekavaga õpilasi? • Jne…jne…

  9. Väljakutse on vastu võetud • Eesti mitmekeelse üldhariduse edulugu – keelekümblusprogrammi ja sellest tuult tiiba saanud lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamine. • Programmis 100 asutust, sh 63 lasteaeda ja 37 kooli, kokku ligi 10 000 last. • Gümnaasiumis on lõppenud üleminek eestikeelsele aineõppele. • Rändetaustaga õpilaste kohanemine Eesti haridussüsteemis.

  10. Keeleõppeedukusevõtmetegurid

  11. Probleemid mitmekeelsusega 1. Liiga hiline keeleõppe algus • Eesti keele saavad selgeks akadeemiliselt võimekaimad: eesti keele hinne korrelatsioonis teiste ainetega 0,75. • Vaimse võimekuse ja keeleoskuse omandamise seos on hilisemas eas suurem kui enne 10-12 eluaastat. • Kõik lapsed on suutelised teises keeles sama hästi rääkima õppima kui andekad lapsed, erinevus on kirjutamisosakuse omandamises. 2. Liiga vähe suhtlust: vaid 20% venekeelsetest noortest suhtled igapäevaselt eesti keeles. 3. Nõrk seos Eestiga ja sellest tulenevalt madal motivatsioon eesti keelt õppida.

  12. Tänan!

More Related